KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. novembril 2023, Jõhvis Väärteoasja number 4-23-3061 (244023004143) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) V

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

I. J., isikukood XXX, xxx kodanik, elukoht xxx xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta I. J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 8.09.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 244023004143 rahuldamata ja otsus muutmata. KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi summas 600 (kuussada) eurot, s.o 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi esimene osa tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, EE777700771003813400 LHV pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule I. J.ile e-postile xxx ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 / 12 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.11.
2. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 22.11.
3. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 -päevase tähtaja möödumisel (ehk 23.12.2023) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik koostas 8.09.2023 väärteoasjas nr 244023004143 kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt 8.09.2023 kell 21:05 Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas, Jõhvi – Tartu – Valga maantee 30 km I. J. juhtis mootorsõidukit Yamaha xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti sõiduk ei ole kehtestatud korras registreeritud. Lisaks puudub mootorsõidukil nõutav registreerimise numbrimärk ja pimedal ajal mootorsõidukil ei põlenud lähi-ääre ja numbrituli. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) nõudeid: juhtimisõiguseta juhtimine

§ 90

lg 1 p 1 ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 201

lg 1 järgi; registreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimine

§ 76

lg 1 ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 203

, registreerimismärgita/vale registreerimismärgiga sõiduki juhtimine

§ 76

lg 1 ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 205

ning liiklusnõuete muu rikkumine

§ 40

lg 1 ja väärtegu kvalifitseeriti

§ 242lg 1. I. J.ile määrati rahatrahv Kar

S § 56 lg 1, § 63 lg 1 kohaselt

§ 201lg 1 alusel 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Määratud rahatrahv kuulub tasumisele hiljemalt 8.12.2023. Politsei- ja Piirivalveamet edastas 22.09.2023 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale I. J.i esitatud pöördumise kaebusega 8.09.2023 kiirmenetluse otsusele. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: - I. J. avaldab, et sõitis tõesti krossirattaga, kuid sõitis mitte tee peal, vaid tee ääres, mis ei ole autodele mõeldud, vaid mopeedidele/ratastele; liiklust ei seganud ja ohtu ei põhjustanud; - sõitmine toimus põhjusega, sest oli vaja välja võtta sularaha järgmise päeva osalustasu tasumiseks; - liiklusreegleid teab, kuna tegemata on vaid sõidueksam; - krossirattale ei ole võimalik lube teha, ei saa maanteeametis registreerida ja sellele sõidukile ei käigi tuled; - kaebuse esitajale ei ole arusaadav, miks on trahvisumma esimese rikkumise korral koheselt 600 eurot, kui ette heidetavat ei ole võimalik täita; - kuna on õpilane, siis rahalised vahendid puuduvad ja ka vanematel ei ole sellist võimalust; - I. J. ei nõustu trahvi suurusega; Kohtuistungi pidamist ega uute tõendite uurimist menetlusalune isik ei taotle. 2 / 12 Kohtuväline menetleja esitas 19.10.2023 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Kaebaja isiku poolt juhitud sõiduk Yamaha XXX on liiklusseaduse § 2 p 39 mõistes mootorsõiduk – mootorratas. Yamaha XXX mootori töömaht on 250 kuupsentimeetrit.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt on antud mootorratta juhtimiseks teel vaja A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Viitega

§ 2

p 8 selgitab kohtuväline menetleja, et tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldusja haljasribad. Kaebaja liikus teepeenral. I. J. ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kui sõidukit ei saa Transpordiametis registreerida, siis ei saa seda ka teeliikluses kasutada ning sõitmisel tulebki piirduda teevälise alaga (nt kinnine rada või krossiring). Kui sõidukit soovitakse kasutada teel sõitmiseks tuleb see arvele võtta ja viia vastavusse esitatud nõuetega, sealhulgas tehnoseisundi nõuded, täita tehnilise ülevaatuse kohustus, kindlustuse nõue jne. Registreerimine ei ole lihtsalt sõiduki arvele võtmine vaid tegelikult antakse selle käigus ka hinnang, kas konkreetne sõiduk on ohutu liikluses kasutada (nn registreerimiseelne kontroll) ning sõiduk võetakse arvele ainult siis, kui ta vastab nõuetele. Pimedal ajal ei põlenud sõiduki tuled, mis tähendab, et sisuliselt ei olnud sõidukit ei eest ega tagant teistele liiklejatele nähta ja seetõttu on teda avalikult kasutataval teel ohtlik liiklemiseks kasutada nii enese kui ka teiste liiklejate jaoks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega, toime pandud rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Toime on pandud mitu väärtegu ja süü on keskmisest suurem. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. Isik on esitanud 06.10.2023 avalduse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus

§ 201

lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises selles, et I. J. juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, samuti sõiduk ei ole kehtestatud korras registreeritud, mootorsõidukil puudus nõutav registreerimisnumbrimärk ja pimedal ajal mootorsõidukil ei põlenud lähi-ääre ja numbrituli. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi K. K. koostas 8.09.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244023004143, millega tunnistas I. J. süüdi

§ 201lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 201

lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 201

lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod sätestavad õigusaktis kirjeldatud teo toimepanemises juhi vastutuse. Tegemist on erilise isikutunnusega, ehk mootorsõiduki juhti vastutus tema tegevuse eest sõiduki juhtimisel. 3 / 12 Väärteo toimepanemise faktilistes asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistas kohtueelses menetluses kiirmenetluse ütlustes ja tunnistab ka kaebuses, et sõitis krossirattaga väärteootsuses nimetatud kohas ja ajal kui tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, sõiduk ei ole kehtestatud korras registreeritud, sõidukil puudu s reg-märk ja sõidu ajal ei põlenud lähi-ääre ja numbrituli. Kiirmenetluses andis ta ütlusi, et sõitis maanteel, kaebuses täpsustas ta, et sõitis teepeenral. Menetlusalune isik ei eita, et talle oli teada, et maanteel sõita ei tohi. Mootorsõiduk Väärteoasjas on üheks keskseks küsimuseks, kas I. J.i 08.09.2023 Jõhvi – Tartu – Valga mnt 30 km-l juhitud sõiduk Yamaha XXX on mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses. I. J. ei nõustu, et tegemist on vastava kategooriaga mootorsõidukiga, sest see on ette nähtud krossisõiduks, seda ei saagi registreerida riiklikus registris.

§ 2

p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

§ 2

p 73 kohaselt sõiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega, ei pane seadus mootorsõiduki definitsiooni sõltuvusse sellest, kas sõiduk on kasutatav sporditegevuses. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust, et menetlusalise isiku sõiduki peamiseks kasutamisviisiks on spordimotokrossides sõitmine. Riigikohus on 30.05.2023. a otsuse nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud: Seega tuleb liiklusseaduse - sh

§-de 201 ja 203 - mõttes mootorsõidukina käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei vasta mitte ühelegi

§ 2

p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (

§ 2

p 13), jalgratta (

§ 2

p 14), kergliikuri (

§ 2

p 211 ), pisimopeedi (

§ 2

p 56), robotliikuri (

§ 2

p 681 ), maastikusõiduki (

§ 2

p 36) ega trammiga (

§ 2p 87).

I. J. juhtis Yamaha XXX faktiliselt Jõhvi – Tartu – Valga maanteel. Yamaha XXX liigub mootori jõul. Mootori jõul edasiliikumist kinnitab toimikus olev videofail, kust nähtub, et sõidu ajal on I. J.i jalad toetatud sõiduki spetsiaalsele alusele, s.o juht ei liiguta sõidukit edasi füüsiliselt enda jalgade liikumise jõul. Ka nähtub videofailist, et sõiduki kiirus on enam kui 6 km/h, sest politseisõiduki armatuurlaualt on näha kiirusemõõtja fikseering mootorratta sõidukiiruseks iseg 77 km/h ning mis seejärel väheneb kuni peatumiseni. Yamaha XXX on Yamaha kaubamärgi mootorratas, mis on kasutatav motokrossisõiduks ( menetlusaluse isiku kaebus). Sõiduk ongi ette nähtud kiiremaks edasiliikumiseks, kui inimese tavaliikumisekiirus jalgsi kulgedes. Pealegi on üldteada, et motokrossisõidul on sõidukite kiirused suured, ületades mitmekordselt inimese tavaliikumise kiirust, mis rahulikus tempos asfaldil kulgedes on 5-6 km/h. Et kõnealune sõiduk on motokrossiks ette nähtud, nõustub ka I. J. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Yamaha XXX valmistajakiirus ületab 6 km/h. 4 / 12 Viidatud Riigikohtu lahendis selgitab kõrgema astme kohus sedagi, et

§ 2

p-s 40 sätestatud definitsioonile vastav seade on liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk olenemata sellest, kas see vastab ka mõne mootorsõiduki kategooria (vt

§ 93

ja vastavad definitsioonid

§-s 2) tunnustele. Just

§ 2

p-s 40 ette nähtud mootorsõiduki üldmõiste eesmärk on piiritleda nende sõidukite ring, mille puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks järgida mootorsõiduki käitamisele ja sellega liiklemisele kehtestatud reegleid. Seejuures defineerib seadus mootorsõidukit ennekõike selle üldtunnuste (kasutusotstarve, jõuallikas, kiirus) kaudu, mitte mootorsõiduki kategooriate suletud loeteluna. Ka asjaolu, et mõni

§ 2

p 40 tähenduses mootorsõiduk ei ole liigitatav mitte ühessegi mootorsõiduki kategooriasse, ei vabasta mootorsõidukiga liiklejat kehtestatud piirangutest ja vastutusest. Nii on kohus seisukohal, et I. J. juhtitud Yamaha XXX on mootorsõiduk liiklusseaduse mõttes.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Ei ole vaidlust selles, et I. J. juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Kohus tuvastas, et juhitav sõiduk vastab mootorsõiduki kvalifikatsioonile. Puudub vaidlus selleski, et I. J.il puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda tunnistas I. J. isegi. Et mootorsõidukit juhiti maanteel süüdistuses nimetatud päeval menetlusaluse isiku poolt, tõendab ka asitõendina toimikusse lisatud videosalvestiselt (fail nimega VTS_01_1) nähtuv. Videofailist nähtub, et kaherattaline mootosõiduk sõidab kaherealisel maanteel, sõidutee parempoolsel osal, parempoolsest pidevast joones paremal, täpsemalt asfalteeritud teepeenral. Teepeenar on tee osa liiklusseaduse § 2 p 81 mõttes ja teepeenral sõitmine ei tee rikkumist olematuks. Seega

§ 201lg 1 järgi objektiivsed tunnused on täidetud.

Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et I. J. juhtis 8.09.2023 mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud teoga KarS § 16 lg 3 tähenduses. Juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, teadis isik, et ta juhib mootorsõidukit ja tal ei ole juhtimisõigust. Alustades ja jätkates sõitu, kuni ta oli peatatud politseiametnike poolt, sooviski ta juhtida mootorsõidukit. Sellele osutavad isiku ütlused, et talle oli vaja sõita rahaautomaadi asukohani, et järgmisele päevale ettevalmistusi teha. Kohus leiab, et ühtki teo õigusvastasust välistavat asjaolu KarS 2.jao mõttes ei ole tuvastatud. I. J. põhjendas rooli istumist vajadusega sõita pangaautomaadi juurde, et võtta välja raha järgmise päeva tarbeks osavõtutasuks. Sealjuures ei nähtu tema selgitustest, et tegemist olnuks kriitilise olukorraga, mis kohest reageerimist ja lahendamist vajas. Ta soovis ette valmistada oma järgmise päeva tegevusi. Seega ei näe kohus, et isik oleks tegutsenud hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 203

ja § 205 järgi kvalifitseeritud väärtegu 5 / 12 Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk jaselle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Liiklusseaduse § 203 kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 205 kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 203

näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib kehtestatud korras registreerimata sõidukit ja

§ 205

näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse selle eest, et ta juhib mootorsõidukit, millel ei ole registreerimismärki. Nagu kohus eespool viitas, on tegemist erilise isikutunnusega, ehk mootorsõiduki juhti vastutus tema tegevuse eest sõiduki juhtimisel. Kiirmenetluse otsuses sõiduki andmete jaotusest nähtub, et sõiduk on menetlusaluse isiku omand, sõiduki kategooria on L3e, s.o kaherattaline mootorratas, registreerimismärgi ja riigi tunnusmärgi andmed puuduvad. See faktiline asjaolu on kinnitatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tema kaebuses ei ole see asjaolu vaidlustatud. I. J.i ütlustest nähtub seegi, et sõiduk ei ole Transpordiametis registreeritud ( järelikult ka registreemisnumbrit ei ole), sest krossirattaid arvele võtta ei ole võimalik. Kohus selgitab, et mootorsõiduki registreerimiseks peab mootorsõiduk vastama Eestis kehtivatele tehnonõetele (vt “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”, vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42). Teisisõnu, kui isik soovib liikuda mootorsõidukiga teedel liiklusseaduse mõttes (muuhulgas teepeenral), tuleb täita tehnonõudeid ja sõiduk registreerida. Asjaolu, et mootorsõidukit kasutatakse spordis, ei välista seaduse mõttes kuidagi registreerimiskohustuse täitmist ( seda juhul, kui isik soovib liikuga sõidukiga teedel). Kui tegemist on kehtestatud korras registreeritud sõidukiga, siis sellele väljastatakse ka registreerimismärgid. Registreerimismärgid kinnitatakse vastavalt sõiduki margile ja mudelile selleks ettenähtud kohale sõiduki ees ja taga. Menetlusalune isik oleks pidanud enne sõidu alustamist kontrollima, kas sõiduk on tehniliselt korras, kas on registreeritud ning kas sellel on registreerimismärgid. I. J. aga juhtis 8.09.2023 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud ja sellel puudusid reg-märgid. Seega on tõendamist leidnud, et I. J. rikkus

§ 76

lg 1 sätestatud kohustust, sõites mootorsõidukiga, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud ning millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Seega on täidetud nii

§ 203kui ka § 205 järgi ettenähtud objektiivsed tunnused.

Riigikohus on samas ülalviidatud lahendi p-s 23 selgitanud: Kolleegium märgib, et

§ 203

näeb ette vastutuse registreerimata mootorsõiduki juhtimise, mitte selle sõiduki registreerimata jätmise eest. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime

§ 203tunnustele vastava väärteo.

Kui mootorsõiduk on registreerimata, siis ei väljastata sõidukile ka registreerimismärke. I. J. pani

§ 203

ja

§ 205järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. I. J.ile oli teada, et 08.09.2023 sõidab ta mootorsõidukiga ja seejuures mootorsõiduk on Transpordiameti peetavas registris registreerimata ja sõidukil puuduvad registreerimismärgid. Alustades ja jätkates sellises olukorras sõitu, soosviski ta teostada süüteokoosseisule vastava 6 / 12 asjaolu ehk sõita mootorsõidukiga, mis ei ole registreeritud ettenähtud korras ja millel puuduvadd registreerimismärgid. Kohus ei näe menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades isiku argumenti, et krossiratta puhul ei ole vaja registreerida ega registreerimismärke omada, võib olla aktuaalne probleem – kas isik on õigusvastasust välistavas asjaolus eksinud KarS § 31 lg 1 mõttes. I. J. on isik, kelle omanduses on krossiratas ja kelle teo toimepanemise ajend oli osalustasuks rahaliste vahendite pangaautomaadist väljavõtmine ja kes leiab, et krossiratas on mõeldud krossirajal sõitmiseks ning sõiduk on riiklikus registris registreerimata, mistõttu puudub sõidukil ka registreerimismärk. I. J. arvas, et kui mootorsõidukit ei saa registris arvele võtta ja seetõ ttu puuduvad tal ka registreerimismärgid ja neid ei peagi olema liiklemisel. Tuleb kontrollida, kas isik on ülalnäidatud asjaoludes eksinud KarS § 31 lg 1 mõttes ja kas sel juhul vastutab ta ettevaatamatusest toime pandud teo eest. Riigikohtu lahend 1-16-9964/36: „15. KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu.“ Seega KarS § 31 järgi eksimuse instituudi kohaldamisel taandub arutamine ikka sellele, kas isik tegutses hädakaitses, hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras. Kohus möönab, et teatud määral on isiku ettekujutus õigusvastasust välistavas faktilises asjaolus õige – tõepoolest, krossisõidul ei pea mootorrattas olema registreeritud ega omama registreerimismärke. Ja kui isik oleks liikunud mootorsõidukiga ilma juhtimisloata ilma registreerimise ja registreerimismärkideta just krossirajal, võiks olla tegemist juhtumiga, kui tema tegu on õiguspärane.

§ 2p 76,78 ja 81 tunneb seadus mõistetena sõidurada, sõiduteed ja teed.

Krossirada mõistet ja selle liikumise erandeid liiklusseadus ei sätesta. Küll aga liiklusseadus sätestab võistlussõiduki mõistet ning sõidukiga liikumist võistlustel.

§ 1:

§ 82:

mõttes. Kohtu arvates võib tõdeda, et selles valguses vastab isiku ettekujutus asjaoludest „tegelikkusele“ Riigikohtu lahendi 1-169964/36 p 15 mõttes. Samas tuleb aga arvestada, et menetlusalune isik ei osalenud 08.09.2023 võistlustel ega oli mootorrattaga treeningul, vaid liikus teel, võitlus- või treeningualast väljaspool. Isegi, kui tõdeda, et isik kujutas endale ekslikult ette asjaolu, et samavõrdne fakt on kas ta liigub võistlussõidukiga võistlus- või treeningualast väljaspool ehk teel või siiski mainitud alal, siis see ettekujutus ei vasta tegelikkusele. Tee ja võistlusala on faktilises mõttes erinevad asjaolud. 3-1-1-108-13 p 8 Riigikohtu lahendis on märgitud, et koosseisupärase teo õigusvastasus on eeldatav ega riiva süü presumptsiooni. Sama lahend p 14: „Erinevalt süü puhul asjakohasest KarS § 39 lg -s 1 sätestatud keelueksimuse instituudist, mille kohaselt on vastutus välistatud vaid juhul, kui eksimus oli eksija jaoks vältimatu, vabaneb õigusvastasuse tasandil eksimuses olev isik vastutusest hoolimata sellest, kas eksimus oli tema jaoks välditav või vältimatu.“ Kohus saab aru kohtupraktikast selliselt, et igal juhul ei pea kohus kontrollima isiku kas faktilises mõttes tegelikkusele vastava või mittevastava eksimuse vältimatust ega välditavust. Isiku süüvõimes ei ole kohtul kahtlusi tekkinud, sest ta on süüdiv KarS § 34 mõttes ja oli teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane. Isiku süüdiolekut saab jaatada alles siis, kui süüvõime kõrval puuduvad

1. jao mõttes süüd välistavad asjaolud. Käesoleva väärteoasja eripärast tulenevalt on põhjendatud kohtu arvates kontrollida eksimuse esinemist KarS § 39 mõttes. Isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. Menetlusalune isik väitis väärteoasjas, et ta ei eeldanudki, et mootorrattaga liikumine võistlus- ja treeningualast väljaspool on lubamatu, kui sõiduk on registreerimata ja sellel ei ole registreerimismärke. Kohus nüüd kontrollib eksimuse esinemist süü tasandil. Olgu, et isik ei saanud aru, et on keelatud juhtida mootorratast, mis ei ole mootorsõidukina registreeritud ega oma registreerimismärke, võistlusalalast väljaspool. Vähemalt sõnaliselt ta nii väidab. Kohus kontrollib, kas see eksimus on talle vältimatu. 3-1-1-65-16, kohtupraktika rõhutab, et isiku poolt õigusnormidest mitteteadmine ei ole seostatav tahtluse või ettevaatamatuse problemaatikaga, vaid saadab keelueksimuse kontrollimisele süü tasandil : „
2. Kassatsioonides ei ole vaidlustatud I. P. teos subjektiivse koosseisu täidetust ettevaatamatuse vormis, nagu leidis maakohus. Kolleegiumil ei ole tuvastatud asjaoludele tuginedes kahtlust selles, et I. P. käitumine oli subjektiivse koosseisu pärane, mistõttu kolleegium ei hinda, kas I. P. on väärteo toime pannud ettevaatamatusest või tahtlikult. Kohtupraktika ühtlustamise huvides peab kolleegium obiter dictum´i korras siiski vajalikuks märkida järgmist. Karistusseadustiku (KarS) §-de 16 ja 17 järgi peab isiku tahtlus hõlmama objektiivse koosseisu asjaolusid, mitte aga õigusnorme (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 19). Teisisõnu ei ole tahtluse aspektist tähtsust sellel, kas isik oli teadlik koosseisu asjaolude õiguslikust tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 25.1). Nii ei ole olukorras, kus isik on teadlik süüteokoosseisu moodustavatest faktilistest asjaoludest, subjektiivse koosseisu tasandil tähtsust asjaolul, kas ta oli tegu toime pannes teadlik kehtivast õiguslikust regulatsioonist. See, et teo toimepanija ei ole teadlik õigusnormidest, ei muuda tema käitumist ettevaatamatuks, vaid viitab sellele, et isik oli keelueksimuses KarS § 39 tähenduses. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas eksimus teo keelatuses oli 8 / 12 isiku jaoks välditav. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-1-1-33-16, p 21).“ Menetlusaluse isiku puhul on tegemist isikuga, kes on seotud sporditegevusega ja kasutab sõidukit sporditegevuses – sõidab krossi. 2015_eralli_vm.pdf (rally.ee) on Eesti Autoralli võistlusmäärus, ettenähtud ralliautodele, mille peatükk XI näeb ette, et meeskonnad liiguvad vastavalt Liiklusseadusele. Kohus soovib rõhutada selle viitega, et spordis, kus kasutatakse sõidukeid on liikluse ohutus rõhutatud ja võistlejate tähelepanu on selle dokumendiga suunatud ka vajadusele alluda liiklusreeglitele võitlusalal ( nt lisakatsel ei pea esituled põlema). EMF-Spordikoodeks_ver-27.04.22.pdf (msport.ee) on Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni kehtestatud reeglistik, spordikoodeks, mille art 4 on sätestatud, et „Väljaspool avatud liiklusega teid või muust liiklusest eraldatud võistluspaikades toimuvatel treeningutel ja võistlustel ei nõuta Liiklusseaduse täitmist näiteks tee andmise, möödasõidu sooritamise või piirkiiruse osas.“ Koodeks otseselt ei märgi, et avatud liiklusega teedel on nõutav Liiklussead use täitmine, kuid koodeksi konteksti ja kogu sisu arvesse võttes on arusaadav, et võistlus- ja treeningualal liikumine ei ole sama, mis on Liiklusseaduse alusel avatud liiklusega teedel liikumine. Kohus on arvamusel, et arvestades asjaolu, et mootorrattaspordis on oma reeglistik ka liikluse osas ja menetlusalune isik tegutseb just mootorrattaspordi valdkonnas, samuti et mainitud koodeksis on viidet liiklusseadusele ja on rõhutatud võitluste liikumise eripära, ei saa jõuda järeldusele, et menetlusaluse isiku jaoks oleks keelueksimus vältimatu. Keelueksimus, ehk arusaam teedel liiklemisest registreerimata ja ilma registreerimisnumbrita mootorsõidukiga lubatavusest, on menetlusalusele isikule välditav. Selleks on piisav tutvuda spordikoodeksi ja liiklusseadusega ( mis on auto- ja mootorrattaspordi valdkonnas tegutsevate isikute puhul äärmiselt oluline), et mitte seada ohtu teisi liiklejaid. Seega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu Liiklusseaduse § 40:

§ 9

/ 12 40 lg 2 mõttes, siis antud juhul oli tegemist sügisese pimeda ajaga ning tuled olid kohustuslikud

§ 40lg 1 mõttes.

Seega menetlusaluse isiku poolt on

§ 40

lg 1 nõuded rikutud ja tegu vastab objektiivses mõttes

§ 242lg 1 sätestatule – muu liiklusalane rikkumine.

Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta liigub teel ja kohustuslikud lähi- äär- ja numbrituled ei ole sisse lülitatud ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Alustades ja jätkates sõitu teel olukorras, kui isiku mootorsõidukil ei põle tuled pimedal ajal, sooviski isik süüteolee vastava asjaolu esinemist. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus ka seoses selle rikkumisega tuvastanud. Kohus jääb oma eeltoodud õigusvastasuse ja keelueksimuse analüüsi juurde. Faktilises mõttes olukord erineb ainult selles osas, et isik juhtis sõidukit ( ilma juhtimisõiguseta, registreerimata ja ilma registreerimisnumbrita) ja lisaks tuled ei põlenud. Isiki argument on sama – kuna tegemist on krossi- ehk võistlusmootorrattaga, ei käi talle liiklusseaduse nõided. Kohus ei korda eksimuse analüüsi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 40

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 242lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistus Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus

§ 76

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 203

ja § 205 ettenähtud väärteo ning rikkus

§ 40

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 242lg 1 ettenähtud väärteo. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse § 203 kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 10 / 12 Liiklusseaduse § 205 kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kuna

§ 201

lg 1,

§ 203

,

§ 205

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 201

lg 1 kui raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi.

§ 201lg 1 järgi on rahatrahvi keskmine määr 100 trahviühikut summas 400 eurot.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot, seega keskmisest määrast kõrgemas määras. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüd I. J. tunnistab, kuid kahetsust ei väljenda. Puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on kindlalt üle keskmise. Tegemist on ühe teoga, millega pandi toime erinevad väärteod, tegu on kvalifitseeritav nelja väärteokoosseisu järgi. I. J.i poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud tegudega ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseisud on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Mootorsõiduk oli liikluses osalemiseks registreerimata. Seejuures arvestab kohus sellegagi, et kuivõrd mootorsõiduki registreerimise eelduseks on ohutusnõuete täitmine, on registreerimisvõimetu mootorsõiduk liikluses üldjuhul ohtlikum. Kohus on seisukohal, et I. J.i liikluses registreerimata mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ja lisaks sõidukil tuled ei põlenud, tähendab ka suuremat süüd KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes. Seda asjaolu kinnitab ka tõsiasi, et I. J. juhtis mootorsõidukit õhtusel pimeajal maantee teepeenral, seda ajal, mil videost nähtuvana on toimunud samal ajal mootorsõidukite küllaltki tihe liiklus mõlemas sõidusuunas. Asjaolu, et isik liikus teepeenral, mitte aga keset maanteed, mingil väikesel määral vähendab süüd, kuid isiku loodud liiklusolukord oli potenstsiaalselt ohtlik. Video on selles mõttes ilmekas tõend. Videofailist (videfail alates

1. sek) nähtub, et pea samaaegselt sõidavad kohakuti I. J.i juhtitud mootorsõiduk, temast möödasõitev kaubik ning vastutulev sõiduauto. Lisaks osaleb liikluses I. J.i sõiduki taga sõitev politseiauto. Videofailist nähtuvana on oluline seegi, et mootorsõiduk on faili vaatajale nähtav ajal, mil ta on valgustatud nii politseiauto tuledest kui ka vastutuleva sõiduki tuledega (videfail alates
2. sek). Kohus nendib, et mootorsõiduk ei olnud pimedal ajal teel sõites nähtav nähtav enne, kui ta oli kahelt poolt sõidukituledega valgustatuna. Kohus arvestab süüdlase isikut. Ta ei ole varasemalt karistatud. Senini on isiku liiklusalane käitumine olnud laitmatu. Isik on kooliõpilane. Kohus arvestab isiku vanust, ta on 18-aastane. Samas tekitab kohtule muret asjaolu, et isik leiab enda tahtlikult toimepandud rikkumisele end õigustavaid asjaolusid ja leiab, et ta on antud liiklusolukorras käitunud igati nõuetekohaselt, ehk ta absoluutselt ei teadvusta endale oma käitumise seadusevastasust, rääkimata potentsiaalset ohtlikkust. See annab aluse arvata, et vaatamata varasemale laitmatule liikluskäitumisele ja isiku vanusele võib ta edaspidigi liiklusolukorras eksida liiklusseaduse vastu ja isegi korrata sama rikkumist. 11 / 12 Arvestades süü suurust (üle keskmise), isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Arvestades isiku vanust, et ta on küll täisealine, aga täidab koolikohustust, mistõttu enda teenitav tulu on üldjuhul napp, on põhjendatud määratud rahatrahvi tasumine määrata ositi. Rahatrahvi tasumise ositi määramine ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ebaproportsionaalselt. KOHTU MEETMED Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kvalifitseeris I. J. teo õigesti ideaalkogumis

§ 201

lg 1, § 203,

§ 205

ja

§ 242lg 1 järgi.

Määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kuid arvestades, et isik on õpilane ja seetõttu on tema põhitegevusala õppimine, siis määrab kohus karistuse täitmist ehk rahatrahvi tasumist ositi aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 12 / 12