Obsah (8)

§ 751§ 76§ 75§ 199§ 263§ 64§ 65§ 200

1 Kriminaalasi nr 1-17-8203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8203 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 751lg 3 määrata O.J-i elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli ) kuud.

Vastavalt

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata O.J-ile katseaeg kuni 08.11.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada O.J-i katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada O.J-i katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata O.J kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt

§ 75

1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada O.J karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2019 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava O.J-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.09.2017 otsusega nr 1-17-8203 tunnistati O.J süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

O.J tunnistati süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust - 1 aasta vangistust - eelmise, s.o Viru Maakohtu 09.01.2014 otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust ning O.J-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. O.J tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi mõistetud karistus 3 aastat vangistust kaetuks raskeima liitkaristusega 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust ning O.J-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. O.J kannab mõistetud karistust alates 13.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja röövimise eest. Käesoleval t on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja rööv imise eest. Vägivaldsuse aste on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning köögitöölise/toidujagajana. Ta on läbinud 3 sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Lisaks osales isik riigikeele A2taseme täiendkoolitusel ja sooritas SA Innove eksami tulemusega 93%. Kinnipeetav on osalenud ka riigikeeleõppe B1-taseme täiendkoolitusel, kuid seoses Viru Vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamisega jäi see lõpetamata. Isik jätkas iseseisvalt õppimist nin g sooritas väljaspool vanglat riigikeele B1-taseme eksami tulemusele 86%. Alates 17.04.2019 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik on korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel, mis olid eesmärgipärased. Alates 01.07.2019 töötab isik väljaspool vanglat firmas Xxxx OÜ. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega soovib O.J vabaneda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale G Š. Korteris elavad alaliselt kinnipeetava ema ja vend. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteris on olemas kõik eluks vajalik. G Š ja S T andsid kirjaliku nõusoleku O.J-i elektroonilise valvega vabanemiseks antud aadressile. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust samal aadressil, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetav on l õpetanud xxxx keevitaja eriala. Isik soovib ennast täiendada vaid riigikeele osas. Kinnipeetav soovib vabanemisel jätkata ka töötamist firmas Xxxx OÜ. Xxxx OÜ direktor V P kinnitas 07.10.2019 telefoni teel, et O.J-il on võimalik vabanedes jätkata ettevõttes töötamist. Vabanemisel tagab G Š kinnipeetavale vajaliku moraalse ja materiaalse toetuse. Enne vangistust oli kinnipeetav ühe aasta vältel pidevalt ametliku tööga hõivatud. Varasemalt on ta töötanud ka umbes viis aastat ametlikult XxxxASis. Peamiselt on isik töötanud ametlikult xxxx . Töösse suhtub kinnipeetav hästi, soovib ka vangistuses töötada. Vangistuses on kinnipeetavat toetanud rahaliselt ema, samuti on kinnipeetav saanud isiklikku töötasu. Isiku enda sõnul oli toimetulek vabaduses hea. Vaatamata asjaolule, et isik omas igakuist sissetulekut, pani ta toime röövimised. Kinnipeetav p õhjendab seda alk oholi mõjuga oma käitumisele. Isik omab pangalaenu, samuti on ta raha laenanud vennalt. Toimetulekut on mõjutanud alkoholi tarvitamine. K-Raha andmetel on isikul 21.10.2019 seisuga tasumata v õlanõudeid 7535,07 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vabanemisfondi on hoiustatud 778,01 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema G Š ja vend S T. Suhted ema ja vennaga on väga head ja toetavad. Suheldakse peamiselt telefonitsi, kuid lähedased on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel, samuti käib kinnipeetav regulaarselt iga kuu kodus lühiajalisel väljasõidul. Eelmisest abielust T K-Š on ühine tütar D Š (sündinud xxxx). Kinnipeetava sõnul endine abikaasa ei võimalda praegu lapsega suhelda, kuna ta ei maksa elatist, aga kui maksab alimente, siis võib alles last näha. Kinnipeetav soovib osaleda tütre elus nii palju kui endine abi kaasa seda võimaldab. Lapsele maksab isik alimente, mis kajastuvad ka K-Rahas. Isikul on ka elukaaslane I B (4 aastat suhtes), kellega suhted on head ning kellega toimub pidev suhtlus (kirja, telefoni teel, samuti kohtutakse väljasõidu ajal). Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega ta edaspidi suhelda ei soovi. Alkoholi tarvitamist alustas isik 14-aastaselt. Varasemalt tarvitas ta alkoholi sageli. Viimane tarvitamine toimus enne vangistust (13.11.2017). Kuritegusid on isik toime pannud alkoholijoobes. Isik on käinud kahel korral alkoholivastasel ravil. Esimesel korral tehti alkoholivastane süst (SA Ahtme Haigla Jõhvi filiaalis), teisel korral kirjutati välja tabletid (Esperal). Vangla meditsiiniosakonna poolt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Katseajal läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis ei andnud tulemust, kuna isik pani 4 toime uue vägivaldse kuriteo alkoholijoobes. Enda sõnul on isik motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma ja tegelema rohkem spordiga. Samas asjaolu, et kinnipeetav on kaks korda läbinud alkoholiravi, mis ei andnud tulemust, sest ta jätkas alkoholi kuritarvitamist ja pani toime kuriteo, näitab, et kinnipeetaval on suur risk tagasilangusele. Isik tunnistab, et vahel ta liigtarvitas alkoholi ja sellest tekkisid probleemid. Narkootikume isik ei tarvita. Meditsiiniosakonnalt saadud andmetel võib isikul periooditi esineda depressiooni, mille osas vajadusel tuleks läbida psühholoogilised nõustamised. Isik ise ei näe käesoleval hetkel vajadust psühholoogiliseks nõustamiseks. Vägivaldne käitumine avaldub ajal, kui isik on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetav omab pikemaajalisi eesmärke, milleks on isikliku pereelu loomine, tööle asumine, lapsega suhete taastamine ning võlgnevuste tasumine. Kinnipeetav ei poolda kuritegelikku käitumist. Isik mõistab ametnike vajalikkust. Varasemalt oli isik käitumiskontrolli all , kuid pani toime uue kuriteo ja ka eelmine karistus pöörati täitmisele . Isik kannab esimest vangistust, mis on pannud teda mõtlema ning võimaliku vangistuse hirmus on ta motiveeritud edaspidi olema õiguskuulekas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepane mise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetäht aegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla . Kui kohus leiab, et O.J tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.11.
2. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata O.J-ile katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,9 sätestatud kohustused.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. O.J kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta tegeleb praegu aktiivselt spordiga ja hakkas ka kirikus käima. Ta on seisukohal, et suudab ise ilma alkoholita toime tulla ja kohus saab teda selles osas usaldada. Ta teab, mida kujutab endast keeld mitte tarvitada alkoholi ja teab, et see keeld on absoluutne. Edaspidi hakkab ta töötama, tegelema spordiga ega tarvita alkoholi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa O.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, O.J-i ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.J-i võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab liitkaristust muu hulgas tahtlike esimese astme kuritegude eest ning käesolevaks ajaks on isik talle mõistetud 3 aasta 11 kuu 26 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui poole 5 ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, kannab ta reaalset vangistust esimest korda, mistõttu võib selle mõju isiku e daspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse ja registreerimiskohustuse rikkumise eest , võib tema käitumist vangistuses muus osas pidada siiski heaks, millele viitab see, et isik kannab alates 17.04.2019 oma karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti omandanud riigikeele A2- ja B1-taseme, millest viimase iseseisvalt ning mis kohtu hinnangul näitab, et isik on väga motiveeritud ennast täiendama. Ta on vangistuse jooksul olnud huvitatud töötamisest ning olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja köögitöölise/toidujagajana. Alates 01.07.2019 töötab kinnipeetav väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s. Isikule on mitmel korral võimaldatud lühiajalisi väljasõite, mis on olnud eesmärgipärased. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. O.J-i vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist. Tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kus ta hakkab elama koos ema ja vennaga, kes on mõlemad selleks oma kirjalikud nõusolekud andnud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Lisaks on kinnipeetaval eelmisest abielust tütar, kellega ta soovib suhteid taastada, samuti on tal elukaaslane. Vabanemisjärgselt saab ta jätkata töötamist Xxxx OÜ-s. Lisaks sellele on ema lubanud tagada pojale vabanemisel vajaliku moraalse ja materiaalse toetuse. Kinnipeetaval on olemas pikaajalised ja realistlikud eesmärgid , milleks on isikliku pereelu loomine, tööle asumine, lapsega suhete taastamine ning võlgnevuste tasumine. Püstitatud eesmärkide saavutamist võib raskendada see, et isikul on Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholisõltuvus ning varasemad ravid ei ole andnud tulemust. Samas kinnitab isik, et on sel korral ise motiveeritud alkoholi tarbimisest hoi duma ning nõus alluma talle katseajaks määratavale kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et isiku valmisolek alkoholi tarvitamisest hoiduda ning talle katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi koostoimes vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetav a suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid nendega ta edaspidi suhelda enam ei soovi. Eeltoodud asjaoludel tuleks kohtu hinnangul O.J-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 08.11.2021. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus O.J viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab O.J-ile katseaja ja käitumiskontrolli kuni 08.11.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p -des 2,9 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik