1-19-3809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3809 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Krimin

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta ja neli kuud vangistust, mille kulgu arvestati S.P kinnipidamisest

1. veebruaril
2. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistatavalt mõisteti kannatanu tsiviilhagi katteks välja 7100 eurot. Samuti mõisteti temalt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 348 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et S.P-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste , samuti kannatanu ütluste, äratundmiseks esitamise protokolli ning turvakaamera videosalvestiste vaatlusprotokolliga. Kohtu hinnangul on tegu õigesti kvalifitseeritud kelmusena, sest süüdistataval oli algusest peale kavatsus kannatanut petta ja selle arvelt varalist kasu saada. 3.
4. S.P-le karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmine, arvestades seda, et tegu hõlmab ühte kannatanut ja ühte kuriteoepisoodi, millega kannatanule tekitati olulist varalist kahju. Kohus arvestas süüd kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel pidas maakohus võimalikuks mõista S.P-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o kaks aastat vangistust. Kohus märkis veel, et S.P on samalaadsete süütegude eest varasemalt korduvalt karistatud isik. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga kuni
7. märtsini
8. Katseaja lõppemisest 8 kuud hiljem pani ta toime järjekordse kelmuse. Kõik see viitab sellele, et süüdistatav on isik, kes suuda või ei soovi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu tuleb mõistetud karistus täies ulatuses reaalselt ära kanda.
9. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist S.P-le mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Kaitsja taotleb S.P-le lühema vangistuse 2 1-19-3809 mõistmist ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Samuti taotleb ta süüdistatavalt välja mõistetavata menetluskulude vähendamist. Kaitsja leiab, et maakohtul olnuks alus asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kaaluda elektroonilise valve kohaldamist. Maakohtu otsuses ei kajastu asjaolu, et süüdistatav tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd. Samuti võinuks maakohus enam arvestada tema kahetsusega ja süüdistatava viletsa tervisliku seisundiga. Vangistuse asendamise korral ÜKT-ga oleks S.P allutatud käitumiskontrollile. Tema üle oleks seega seatud tugevdatud järelevalve koos arvukate kohustustega, millele S.P oleks kohustatud alluma. Eelvangistuses viibimine on süüdistatava ellusuhtumist oluliselt muutnud. Kaitsja hinnangul tuleb oluliselt vähendada ka süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude suurust, sest nende tasumine käib talle üle jõu. Süüdistataval puudub töökoht ja tema ainus sissetulek on invaliidsuspension. Süüdistataval on 1-klassiline haridus, mis raskendab tal töö leidmist. Seetõttu on välja mõistetavate menetluskulude vähendamine oluline S.P resotsialiseerimise eesmärki silmas pidades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et S.P kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonis esitatud taotlus ed karistuse kergendamiseks ja selle asendamiseks üldkasuliku tööga on perspektiivitud. S.P-le kelmuste eest mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. S.P-d on kelmsute eest ka varem vangistusega karistatud. Isikut, keda on juba samalaadse kuriteo eest vangistusega karistatud, ei saa loota, et uue kuriteo eest järgneb kergem karistus. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja et S.P süüd 3 1-19-3809 kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks tuleb mõistetud karistus reaalselt ära kanda ning kõne alla ei tule karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Needki põhjendused on asjakohased ja veenvad.
3. Samuti on maakohus põhjendanud süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmist. Kriminaalmenetluse seadustikust tuleneva üldreegli kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Kulude osaliselt riigi kanda jätmine ning kulude tasumine ositi pikema aja jooksul on erandlikud võimalused, mida kohus isiku varalist olukorda ja tema resotsialiseerimise perspektiivi arvestades võib kaaluda. Arutataval juhul ongi maakohus võimaldanud tasuda S.P-l menetluskulud ositi kaheteist kuu jooksul ja jätnud riigi õigusabiga seonduvad kulud osaliselt riigi kanda.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi o sutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud üks pooltund maakohtu otsuse tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele ning kolm pooltundi apellatsiooni koostamisele. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid üksnes osaliselt põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldadagi osaliselt. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kolm pooltundi. Arvestades apellatsiooni lühidust ja selles sisalduvate argumentide trafaretsust peab kolleegium apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks üksnes ühte pooltundi. Seega tuleb kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstava tasuna kindlaks määrata kahe pooltunni eest 60 eurot, sh käibemaks.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu ot suse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4