1-20-1836/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1836 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Evelin Merilaine (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid L.G osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung L.G isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistusaja algus ja lõpp: 28.01.2020 - 28.01.
2. Vandeadvokaat Marina Valge riigi õigusabi korras kaugkohtuistung 24.03.2021 RESOLUTSIOON Jätta L.G temale Tartu Maakohtu 09.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1836 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista L.G-lt menetluskuluna riigituludesse 111,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 09.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1836 tunnistati L.G süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 2 aasta vangistusega. 20.01.2021 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks. Isik on andnud nõusoleku vabatahtlikult elektroonilisele valvele allumiseks. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. L.G kannab käesolevalt karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 talle mõistetud karistusajast. L.G on temale mõistetud karistusajast kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud pisut üle 1 aasta 1 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxx turvakodusse, kus tal on võimalus osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. xxx turvakodu juhataja E.V. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks aadressile xxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. L.G on korduvalt minevikus kriminaalkorras karistatud ning ka kinnipidamisasutuses on ta lausa
5. korda. Käesolevalt kannab karistust joobes juhtimise eest. Varasemalt karistatud ähvardamise, huligaansuse, sõiduki ärandamise, korduvate salajaste varguste, avaliku varguse, avaliku korra raske rikkumise, röövi, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise ja korduvate joobes juhtimiste eest nii Eestis kui Soomes ja juhtimisõiguseta sõidu eest. Kuriteod on planeerimata. Kuriteo ajendiks nii varasemalt kui käesolevalt sõltuvusprobleemid (alkohol), soodusteguriks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja mõtlematu käitumine. L.G kuritegelik ampluaa on lai ning tema käitumine olnud pikaajaliselt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudaks teda õiguskuulekal rajal hoida. Kohtu hinnangul on L.G retsidiivsusrisk keskmisest kõrgem juba tema varasemast elukäigust tulenevalt. Sedavõrd arvukad kuriteod ning pikk kriminaalne ajalugu muudavad isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vägagi tõenäoliseks. Isikus on elukestvalt juurdunud kriminaalsed mõtteviisid ja käitumismallid. Nendest vabanemine ei ole isikul minevikus õnnestunud. L.G on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud toime uusi süütegusid. Kahjuks suutis ka käesoleva kuriteo toimepanemise eel L.G olla vabaduses vaid 12 päeva seadusekuulekas - 13.päeval eelmise vangistuse kandmiselt vabanemise järel pani ta taas toime mootorsõiduki joobes juhtimise. Isik ei ole kasutanud talle minevikus usaldatud võimalusi tingimuslikest karistustest järeldusi teha. Sedavõrd lühiajaliselt peale eelmise vangistuse ärakandmist uue kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et isik ei suuda jätkuvalt oma käitumist seadusekuulekusele suunata. Eelnev kõneleb paraku häälekalt isiku ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Uusi asjaolusid, mis võimaldaks loota, et seekord saaks isiku ennetähtaegne vabastamine olema edukas, ei ilmne. Isiku lähivõrgustikus ei ole toimunud muutusi. Elukaaslane, kellega isik soovib suhet taastada ja kelle nimel vähem alkoholi tarbida, on tal olnud ka varasemalt. Minevikus ei ole ta neid muutusi seadusekuulekuse suunas siiski püsivalt teinud. Isiku seadusekuulekusele on suurimaks mõjuks ka alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik tarvitas peamiselt kanget alkoholi koos sõpradega ja tuttavatega. Kuritegu, mille eest kinnipeetav hetkel karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on toime pannud varasemalt ka vägivaldseid kuritegusid. Motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks on sõnades olemas, aga pigem madal, kuna isik on korduvalt jätkanud alkoholi tarvitamist ning seetõttu ka kuritegusid toime pannud. Vestluse põhjal saab väita, et isik on alkoholi kuritarvitanud juba pikki aastaid, sellest on häiritud olnud tema töö- ja pereelu. L.G on läbinud korduvalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Kainem ja Tervem Eesti raviprogrammis, mis jäi pooleli. Tajutavat mõju need ei ole isikule omanud. Kinnipeetav on küll minevikus olnud ning on ka käesolevalt sõnades motiveeritud muutusteks, kuid paraku sisemine motivatsioon ja suutlikkus tegelikult muutusi teha puudub. L.G on avaldanud valmisolekut minna rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Rehabilitatsioon kestaks keskuses 6-12 kuud. Tegemist on usulise iseloomuga keskusega, mis pakub majutusteenust koos nõustamisteenusega ning nende poolt pakutavate programmide edukas läbimine eeldab koostööd, sõltuvusprobleemi teadvustamist ning sisemist ja tegelikku soovi muutusteks. L.G senine elukäik sellise tegeliku tahte olemasolu ei kinnita. Lisas eelviidatud suutlikkusele olla pärast karistuse kandmiselt vabanemist õiguskuulekas üksnes 12 päeva, on L.G rikkunud ka vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimusi. Nimelt vabastati Tartu Maakohtu 01.04.2019 määrusega L.G talle Tartu Maakohtu 02.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseaeg algas 17.04.
6. Kuid juba 22.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande L.G suhtes, milles teavitas kohut sellest, et kriminaalhooldusalune ei täida talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikut on 8-l korral kontrollitud ning sellest viiel korral on tuvastatud joove. Kahjuks ennetähtaegselt vabastatud ja kriminaalhooldusele allutatud L.G kohtuistungile ei ilmunud, sest oli lahkunud 17.08.2019 Soome Vabariiki kriminaalhooldaja loata. 22.08.2019 kuulutati L.G Tartu Maakohtu määrusega tagaotsitavaks ja määrati isik tabamisel vahistada. L.G peeti 03.12.2019 kell 12:10 Helsingis kinni, kuid EAW kohaldada ei saanud, sest kandmata karistust oli alla 4 kuu. Kuid juba 05.12.2019 teavitas politsei, et L.G on tabatud Eesti Vabariigis xxx 04.12.2019 tugevas alkoholijoobe seisundis. Kohtumäärusest, millega nimetatud karistus täitmisele pöörati, nähtub ka L.G seletus, et meditsiiniline ravi (süst) ka ei aita. Arvestades seega L.G nõrka motiveeritust, iseloomutust ja tema kuritegelikku aktiivsust, siis on lootus minimaalne, et kristlik rehabilitatsioonikeskuses nõustamise läbimine võiks õnnestuda ja isikus püsiva muutuse esile kutsuda. Teisalt on kinnipeetaval tõelise tahte korral võimalik karistuse kandmise järel astuda analoogseid samme eluviiside ja mõttemaailma muutmiseks. On positiivne, et isik on käesoleva lühikese vangistuse jooksul käitunud korrektselt, tal on vabanemisel töökoht ning ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Samas oli kinnipeetaval ka enne käesolevat vangistust elukoht, töökoht ja suhe elukaaslasega. Paraku ei olnud see kõik piisav hoidmaks teda kuritegudest eemal. Ka korrektsest käitumisest vangistusasutuses, kus alkohol ei ole kättesaadav, ei saa teha järeldusi, et isik suudab vabaduses alkoholi kuritarvitamise tõttu toime pandud kuritegudest hoiduda. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et L.G suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel jätkuvalt nõrk. Samuti ei saa kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku silmas pidades loota vaid alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmile. Sellele oleks põhjendatud loota, kui isikul oleks tõepoolest tugev sisemine valmisolek muutuste tegemiseks ning motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on minimaalne. Asja materjalidest ega isiku ütlustest ei ilmne, et eksisteeriks sellised asjaolud, mis võimaldaks loota, et isiku käitumine seekord saab olema seadusekuulekas. Arvestades L.G pikka kriminaalset elukäiku ning järjepidevat suutmatust püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ette võtta, ei ole kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine kohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.03.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 23.03.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 111,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 111,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb L.G-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik