1-17-5376/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5376 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. augusti 2018 määrus süüdimõistetu M.F tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu M.F (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto määruskaebused Preem, RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Otto Preemile süüdimõistetu M.F-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu M.F kanda. Süüdimõistetu M.F-il tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 02.06.2017 otsusega karistati M.F-i vangistusega. KarS § 424 järgi 10 kuu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.01.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra, mõistes M.F-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati M.F kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.201722.05.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka, määrates M.F-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati M.F KrMS § 130 alusel kohtusaalis ning määrati karistuse kandmise algusajaks 02.06.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 29.05.
10. Tartu Maakohtu 29.08.2018 määrusega jäeti M.F ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Lisaks määrati VangS § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid M.F vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 4 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. 2.
11. Maakohtus istungi toimumise ajaks oli M.F temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 2 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
12. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on isikul plaanis asuda elama aadressile xxx, Tõrva, Valga maakond. Tegemist on üürikorteriga. Korteri omanik M.K. on andnud kirjaliku nõusoleku, et M.F võib võimaliku vabanemise korral asuda elama temale kuuluvale elamispinnale. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht, töökoht ning toetavad suhted lähedastega. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis viitab, et üldjoontes on isiku käitumine vangistuse jooksul olnud hea. 2.
13. Samas leiab maakohus, et tegemist ei ole isiku esimese vangistusega. M.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevalt on isik vangistuses viibinud pisut üle 1 aasta 2 kuu. Kuigi isiku käitumine senimaani on olnud vangistuses korrektne, viitab isiku varasem karistuskäitumine siiski suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada. 2.
14. M.F puhul on suurimaks riskiteguriks alkoholisõltuvus. Süüdlast on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Ka varasemad kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab probleemi ning kinnitas soovi tulevikus alkoholist hoiduda. Samas ei ole vabaduses olles mitte midagi ette võtnud sõltuvusest vabanemiseks, kõik lubadused ongi jäänud vaid lubadusteks. Toimikumaterjalidest nähtuvalt tarvitas isik alkoholi nii tihti kui soovis, mõnikord ka tsüklitena. Tarvitas oma sõnade kohaselt kõiksugust alkoholi. Võttes arvesse, et isik on vangistuses alkoholist eemal viibinud võrdlemisi lühikest aega, säilib tõsiseltvõetav risk, et vabanemise korral M.F libastub ning asub taas alkoholi tarvitama. 2.
15. Maakohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. M.F on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et isikus on sügavalt juurdunud õigusvastane käitumismuster. Isiku käitumine on pikalt olnud alkoholi tarbimisest tulenevalt impulsiivne ja kontrollimatu, mis on tinginud isiku poolt aastate jooksul arvukate seadusrikkumiste toimepanemise. Süüdlane leidis, et motivatsiooni annavad talle taastunud peresuhted, töö ja vanemate-vendade toetus ja abi. Maakohtu hinnangul pole aga nimetatud faktorite olemasolu hoidnud süüdlast uusi kuritegusid toime panemast nii Eesti kui ka Soome Vabariigis, sest nii pere, töö kui ka lähedaste 2 toetus on olnud M.F-il ka vabaduses. Ka on kohtud pakkunud enne käesolevat karistust M.F-ile tingimuslike ja rahaliste karistuste näol võimalust oma eluviise ja harjumusi muuta, kuid paraku on need võimalused päädinud sageli karistuste reaalsele täitmisele pööramistega. 2.
16. Maakohus leidis tulenevalt eelnevast, et antud juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
17. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi alkoholi tarbimisest ning erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. Määruskaebused
18. Tartu Maakohtu 29.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M.F, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Süüdimõistetu soovib osaleda ringkonnakohtu istungil. 3.
19. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, mis kaebuses veelkord üle korratakse. Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et süüdimõistetu ei ole midagi ette võtnud alkoholiprobleemiga, kuid M.F on lasknud endale teha süsti, Wismari haiglas on pandud ampull, osalenud vestlustes psühholoogiga, samuti on süüdimõistetu andnud nõusoleku osaleda kriminaalhooldusel olles ravil. 3.
20. Samuti jääb süüdimõistetule arusaamatuks, miks on kohus määranud asja arutamise jälle 4 kuu pärast. M.F hinnangul on see mõttetu. Ka leiab M.F , et vangla toodud riskiprotsente ei saa arvestada, nende kujunemine on arusaamatu. Vangla toetus on seotud üksnes protsentidega ja muu ei ole oluline, kuigi süüdimõistetu osas on muu positiivne. Süüdimõistetut peaks usaldama, kuna ta on muutunud. Maakohus ei ole analüüsinud asjaolusid kogumis, vaid on keskendunud üksnes negatiivsele.
21. Tartu Maakohtu 29.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu M.F kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus lahend, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest, määrates lisakohustusi. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle positiivsed asjaolud. Asja uuel arutamisel puudub aga kindlus, kas süüdimõistetul säilivad garanteeritud elu- ja töökoht. Uuel arutamisel kaotaks ennetähtaegne vabastamine kui stiimul oma eesmärgi, kuna tolleks ajaks on vangistus peaaegu tervikuna kantud. Kuigi isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on tal välja kujunenud tööharjumus. See näitab ka seda, et alkoholisõltuvus ei ole nii drastiline, kui seda näitab maakohus. Vangla poolt viidatud retsidiivsusprognoos on juriidiliselt kasutu. Ennetähtaegselt vabastamisel on võimalik rakendada alkoholi tarvitamise keeldu.
22. Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.09.
23. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Veelkordselt maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna võrreldes varasemaga asjaoludele teistsugust kaalu. Süüdimõistetu määruskaebuses taotletud osalemine kohtuistungil jääb edutuks. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 4 vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui KrMS § 390 lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise määruse puhul erandit ei esine ja see tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses.
25. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu määrus on põhjalik ka põhjuste osas, miks positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Määruskaebustes jäetakse tähelepanuta, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, s.o KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isegi, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem ei tähenda see automaatselt, et isik tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seega on väär seisukoht, et tuginedes üksnes asjaoludele, et süüdimõistetul on toetav pere, lähedased ja väidetavalt püüdlus muutuda, tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada.
26. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud. Süüdimõistetul on sõnas soov muutuda ja elada õiguskuulekat elu oma lähedaste ja toetajate pärast, kuid nimetatule räägib vastu süüdimõistetu varasem karistatus, tema isikust tulenevad asjaolud ning jätkuvalt esinevad riskid uueks kuriteos. Süüdimõistetu on küll osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid üksnes tuginedes nende asjaoludele ei saa olla kohus veendunud, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Positiivseid asjaolusid on maakohus arvestanud. Edusammude soodustamiseks ning varasema kinnitamiseks on maakohus määranud süüdimõistetule lühema tähtaja, s.o 4 kuud, millal hakatakse uuesti arutama süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalust. See näitab, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu väidetavat soovi muutuda, kuid ei ole selles olnud nii kindel, et süüdimõistetu koheselt vabastada. Edasise vangistuse käigus saab M.F näidata, et ta suudab jätkuvalt vanglas kehtivaid norme täita. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka eksinud, kui on välja toonud, et isikul olid lähedased ka enne vangistusse sattumist, kuid see ei ole ära hoidnud uusi kuritegusid. Ringkonnakohtul puudub ka veendumus, et käesoleval ajal oleks uusi kuritegusid maandavaks riskiks kriminaalhooldus. Süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, tema suhtes on kohaldatud üldkasulikku tööd kui ka on M.F varasemalt vabastatud ennetähtaegselt. Ükski nimetatust ei ole süüdimõistetut mõjutanud ning ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu on võimeline kriminaalhooldusel olles oma käitumist muutma. Seda ka siis, kui määrata talle täiendava kohustusena alkoholivastane ravi. Süüdimõistetu suhtes varasemal ennetähtaegsel vabastamisel määrati kohustus mitte tarvitada alkoholi, see aga ei ole takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Ehk tegemist ei ole ei ravi 4 ega kohustuse näol mitte tarvitada alkoholi asjaoludega, mis maandaks uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks oli ka põhjendatud maakohtu seisukoht, et M.F lubadused alkoholist vabaneda on jäänud üksnes lubaduseks. Süüdimõistetu määruskaebuses väljatoodud väidetavad alkoholist loobumise tegevused on olnud edutud, sest süüdimõistetu on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ongi tegemist üksnes edutute lubadustega. Karistades isikut korduvalt ja korduvalt uuesti süütegude toimepanemise eest, näitab üheselt, et süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud. Vangla iseloomustusest kui ka süüdimõistetu määruskaebusest tuleneb, et süüdimõistetu ei ole aru saanud, et ta vastutab vaid ise oma tegude eest. Küll aga kumab kaitseväide, et tegemist on justkui tema vastu suunatud käitumisega. Veel märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud riskiprotsente ja kui vangla või prokuratuur toetab/ei toeta süüdimõistetu vabastamist, siis kohus ei toetu üksnes ühesõnalisele väitele, vaid analüüsib iseloomustustes esinevaid asjaolusid. Määruskaebused jäävad edutuks.
27. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb vestlusest M.F-iga määruskaebuse esitamise otsustamisel 1 pooltunni eest ja kohtulahendiga tutvumise ning määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni eest. Kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb M.F-il hüvitada O. Preemi kaitsjatasu 90 eurot.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
29. augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5