Obsah (8)

§ 75§ 200§ 64§ 68§ 74§ 4§ 76§ 871

1-15-1381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringko

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

G.J peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-15-1381 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 , 4, 5 ja 7 alusel kohustada G.J-i käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima kahe nädala jooksul pärast vabanemist endale töökoha või võtma end arvele Eesti Töötukassas ; konsulteerima kuu aja jooksul pärast vabanemist seoses oma alkoholiprobleemiga arstiga ja alluma vastavale ravile, kui arst ravi vajalikuks peab; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

1. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid G.J-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 80 (kaheksakümmend) eurot ja 4 (neli) senti (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja G.J-ilt . Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne ) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. G.J tunnistati Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1381 süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. Veel tunnistati G.J süüdi

§ 200

lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti seega 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi seega 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.

juuli

1. a otsusega nr 1-14-6028 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas
2. aprillil 2015 ning see lõpeb
3. novembril
6. septembril 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid G.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on G.J-i puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.
7. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.J-i karistatud kuritegude toime panemise eest kuuel korral ning vanglakaristust kannab ta juba viiendat korda. Inimest on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, röövimise, omastamise, kelmuste ja varguste eest. Praegu kannab ta aga karistust avaliku korra raske vägivaldse rikkumise ning röövimise eest. 2 1-15-1381 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks olid sõltuvusprobleemid. Uue ohu ilmnemise tõenäosus on suurim konfliktolukordades ja majanduslike raskuste tekkimisel.
8. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening “ ja „Õige hetk “; isik oli motiveeritud ja töötas aktiivselt kaasa. Suurimaks motivaatoriks enda käitumise muutmiseks nimetas karistatu oma peret (naist ja last). Isikul on tulevikuks reaalsed eesmärgid, mis on seotud töö ja perekonnaga. „Sotsiaalsete oskuste treening“ jäi G.J-il läbimata väidetavate terviseprobleemide tõttu. Vangistatu on teinud vanglas korduvalt tööd ning omandanud kinnipidamise kestel ka põhihariduse. Enne vabanemist on karistatule planeeritud vabanemiseelne nõustamine.
9. G.J-il ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
10. Kinnipeetav elas enne vangistust oma elukaaslase ja pojaga ühes korteris XXX vallas, kuhu ta asub elama ka vabanedes. Mees on töötanud ehitaja ja saekaatritöölisena. Karistatu vabanemisfondis on 275,39 eurot, kuid rahalisi nõudeid on tema vastu 4 639,02 euro ulatuses . Vabanedes karistatul töökoht puudub. G.J-i p äritoluperekonna moodustavad ema, õde ja vennad (kellest üks kriminaalkorras karistatud). Kinnipeetava suhted oma pereliikmetega on lähedase d. G.J oli teiste poolt mõjutatav, seda eriti alkoholijoobes. Süüdimõistetu tunnistab oma alkoholiprobleemi ja möönab, et võib joobes olles muutuda vägivaldseks. Oma sõnul soovib ta alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas ei teadvusta karistatu täielikult, et kontrollitud keskkonnas on kerge otsuseid langetada, kuid neid vabaduses täide viia raskem. G.J on proovinud narkootikume, sh süstinud. Süüdimõistetu käitumist iseloomustab impulsiivusus ja läbimõtlematus. Karistatu ei tee oma varasematest kogemustest järeldusi (ka käesoleva vangistuse jooksul on G.J olnud lukustatud kambris kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest). Viimase kuriteo pani G.J toime katseajal. Kinnipeetav on suunatud tugiteenusele.
11. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ilmneb täiendava infona järgmist. Kinnipeetavat on vanglas külastanud tema ema, elukaaslane ja poeg. Enne vangistust töötas G.J juhutöödel. Elukaaslase sõnul peab G.J kindlasti kohe tööd otsima hakkama. Karistatu elukaaslane töötab klienditeenindajana toidukaupluses. G.J-i on määratud kriminaalhooldusele kolmel korral, kuid ta rikkus korduvalt kriminaalhooldusenõudeid ning sooritas viimane kord käitumiskontrol lil viibides uue kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. KrMS § 432 lg-st 3 3 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et süüdimõistetu peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Väidetavalt soovib süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid samas ei teadvusta ta endale, et vabaduses on seda lubadust raske pidada. Positiivne on see, et G.J on osalenud sotsiaalprogrammides, tööhõives ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks on tal toetavad lähedased ja vabanemise korral kindel elukoht. Negatiivne on aga süüdlase isik ja see, et tal ei ole vabanemise korral töökohta.
13. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vanglast välja pääseda. Ta on kindel, et ta leiab endale kiiresti töökoha, nt XXX saekaatris. Tema jaoks on prioriteediks poja kasvatamine ja perega olemine. Eelmise vangistuse ajal tal peret ei olnud. Alkoholi ta enam tarvitada ei kavatse. Ta soovib lasta teha alkoholi tarvitamise vastase süsti. Ta tahab hoolitseda 3 1-15-1381 oma haige ema eest. Ta oli varem impulsiivne, aga enam mitte. Narkootikume on ta tarvitanud aeg-ajalt. Ta on käinud vanglas erinevates programmides ja lõpetanud põhikooli.
14. Kinnipeetava kaitsja leidis, et G.J tuleks vabastada. Tal on perekond, sh väike laps. Kinnipeetavale määratakse tugiisik. Süüdimõistetu on läbinud vanglas sotisaalprogrammid, omandanud põhihariduse ja teinud tööd. Distsiplinaarrikkumisi ta sooritanud ei ole. Oma alkoholiprobleemiga soovib G.J tegeleda. Tõenäoliselt leiab kinnipeetav kiiresti tööd. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus vabastab G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
16. G.J kannab muu hulgas karistust esimese astme kuriteo eest: Tartu Maakohus tunnistas ta
17. märtsi
18. a otsusega süüdi ka

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kahe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.J on temale mõistetud 3 aasta 6 kuu ja 26 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 2 aastat ja 5 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vab astamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13). 4 1-15-1381
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. G.J on sooritanud erinevat laadi kuritegusid. Valdav osa on neist keskmise raskusastmega (nt vargused või kehalised väärkohtlemised), aga ta on pannud toime ka röövi, mis ei ole küll kõige raskemate kilda kuuluv, aga siiski keskmisest raskem kuritegu. See tähendab seda, et G.J-i saab vanglast ennetähtaegselt välja lasta juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on pigem väike. Kohtu arvates see praegu nii ongi – tõsi, seda üsna napilt.
7. On terve rida asjaolusid, mis räägivad G.J-i vanglasse jätmise kasuks. Esiteks olgu viidatud kinnipeetava varasematele korduvatele karistustele ja vangistustele: need ei anna kuigivõrd alust loota, et G.J suudab vabaduses edaspidi õiguskuulekas olla. Äärmiselt oluline on ka G.J-i alkoholiprobleem: et see meelemürk on teda varem kuritegusid toime panema ajendanud, võib ta seda teha edaspidigi. Ka ei saa positiivseks pidada töökoha puudumist: esiteks võiks tööta olemisega kaasnev jõudeaeg tingida uuesti alkoholi tarbimist ja teiseks võib sissetulekuta olek tuua endaga kaasa uued vara hankimisele suunatud kuriteod. Ka on retsidiivsusprognoosi silmas pidades negatiivne tõsiasi, et varasemad kriminaalhooldused ei ole G.J-i õiguskuulekana hoida suutnud.
8. Siiski kõnelevad mitmed asjaolud ka G.J-i edasise õiguskuuleka elu kasuks.
9. Kõigepealt võivad vanglas läbitud erinevad sotsiaalprogrammid aidata G.J-il edaspidi alkoholist eemal olla. Et programmid olid vähemalt mõningal määral tõhusad, annab alust loota ka programmi läbiviijate positiivne tagasiside G.J-ile.
10. Soodus on ka tõsiasi, et G.J omandas vanglas põhihariduse ja et ta on teinud pidevalt tööd. See annab alust loota, et G.J saab ka vabaduses tööga hakkama: tal on nii piisavat sihikindlust kui ka töövilumust. Seepärast võib loota ka seda, et G.J leiab praegustes soodsates majandusoludes endale tõepoolest mingi töö, mis minimeerib käesoleva määruse p-s 15 nimetatud töö puudumisega seotud riske. Sissetuleku väiksuse riskiga väärib ära märkimist ka see, et G.J peaks oma eluaseme eest maksma üksnes kommunaalkulusid: üüri korteri omanik G.J-ilt ei küsi.
11. Positiivseks tuleb pidada ka seda, et kui eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse kestel oli G.J-il mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole tal praegu mitte ühtegi. Just nende karistuste olemasolu oli peamine põhjus, mistõttu kohus jättis G.J-i eelmisel korral vabastamata ja määras uueks ennetähtaegse vabastamise menetluseks seaduses ette nähtust lühema tähtaja (vt Tartu Maakohtu
12. aprilli 2017 määrus, lk 7). See annab alust uskuda, et G.J suudab viimasel ajal oma impulsiivsust tõesti varasemast paremini kontrolli all hoida. See aga omakorda vähendab uute kuritegude riski.
13. Eeskätt aga tingib G.J-i vabastamise tema perega seonduv. G.J rääkis kohtuistungil korduvalt soovist kasvatada oma poega. Tõsi, seda teevad vangid tihti ja tihtipeale on see jutt ebasiiras ning kantud üksnes soovist vanglast kiiremini välja saada. G.J-i puhul on siiski alust eeldada, et asi on teisiti. Esiteks ilmneb vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on poja kasvatamise soovist rääkinud pidevalt ka vanglaametnikele. Sellegagi seoses võib ju iseenesest kahtlustada ebasiirust ja lõppastmes soovi pääsed vanglast võimalikult ruttu välja. Siiski on paar selgelt objektiivset asjaolu, mis sellise ebasiirusega kuigivõrd ühildatavad ei ole. 5 1-15-1381 Kõigepealt tahab G.J hakata elama oma lapsega (ja vangistuseelse elukaaslasega) koos; ka viidatud elukaaslane kinnitab, et ootab väga G.J-i koju. Niisuguses olukorras on märksa enam alust loota lapse (ja naise) positiivsele mõjule kui nt siis, kui vang hakkaks elama lapsest (ja naisest) eraldi. Väga oluline on aga see, et G.J sooritas kõik oma kuriteod enne oma lapse sündi. G.J kinnitas ja ka rahvastikuregistrist nähtub, et tema poeg sündis
14. aasta septembris. Oma viimased kuriteod pani aga süüdlane toime
15. aasta suvel. Niisiis saab loota, et laps mõjub G.J-ile tõepoolest distsiplin eerivalt. Seda kinnitab ka tõik, et kuni
16. a aprillini, mil G.J hakkas praegust karistust kandma, ei sooritanud ta ühtegi kuritegu.
17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus järgmist. Mitmed asjaolud viitavad G.J-ilt tulevikuski oodatavatele kuritegudele. Eeskätt tema perega (eelkõige pojaga) seonduv ja tema käitumise selge paranemine viimaste kuude jooksul võimaldab aga siiski asuda – tõsi, napilt – seisukohale, et on piisavalt suur tõenäosus, et G.J edaspidi kuritegusid toime ei pane. Seepärast vabastab kohus G.J-i ennetähtaegselt. 22.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb G.J-ile määrata kuni 15.

novembrini 2018 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus G.J-i katseajaks käitumiskontrollile.

23. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

1 24. G.J-il tuleb

§ 75

lg 2 p-dele 2 ja 2 tuginedes keelata käitumiskontrolli ajal vastavalt alkoholi tarvitamine ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. Alkoholi puhul on keeld iseendastmõistetav. Narkootikumid pole G.J-i kuritegusid silmas pidades kuigi suur ohuallikas olnud. Samas ei saa mööda vaadata, et ta on neid tarvitanud. Ei saa välistada, et nende jätkuv tarvitamine võiks endaga kaasa tuua kuriteod: nt ajendavad nad G.J-i alkoholi jooma või viivad süüdimõistetu n -ö vahetult kuritegelikule teele. 25.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustab kohus G.J-i otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas . Töö olulisuse kohta vt käesoleva määruse p 15. 26.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrab kohus, et G.J peab pöörduma seoses oma alkoholiprobleemiga arsti poole ja alluma vajadusel arsti määratud ravile. G.J kinnitas kohtuistungil, et ta soovib alkoholiravi (kinnipeetav kõneles „süsti tegemisest“). 27. Viimaks tuleb G.J-il

§ 75lg 2 p 7 alusel keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega.

Osa oma kuritegusid sooritas G.J grupis, mistõttu on kurjategijatega mitte lävimine uute kuritegude ohtu silmas pidades oluline.

1. Süüdimõistetu kaitsja Toomas Metsma esitas kohtule kirjaliku taotluse 128,04 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse osaliselt. Kaitsja palub määrata talle sisulise töö eest 96 eurot (ülejäänu on sõidukulu). Kaitsjatasuks saab KrMS § 175 lg 1 p 4 ja riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 järgi pidada vaid põhjendatud ja vajalikku tööd. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülemäärase ja ebakvaliteetse töö eest kaitsjatasu määrata ei saa (vt nt 3-1-1-72-10, p 18 ja 3-1-1-89-16, p 48). Kohus leiab, et praegu ei teinud advokaat sedavõrd kvaliteetset tööd, et talle saaks hüvitada kogu tema soovitav summa. Eeskätt peab kohus silmas seda, et kaitsja ei juhtinud kohtu tähelepanu eelmise ennetähtaegse menetluse raames tehtud määrusele (vt käesoleva määruse p 19), mille sisu oli G.J-i jaoks väga soodne. Kohtu suure töökoormuse tõttu ei saa välistada, et kohtul 6 1-15-1381 endal jääb selline asi kahe silma vahele. Lisaks ei juhtinud kaitsja tähelepanu kohtu poolt istungil väljendatud väärarusaamale, nagu olnuks G.J-il laps juba kinnipeetava viimase kuriteo toimepanemise ajal – pidades eriti veel silmas seda, et G.J-i last puudutav oli kohtuistungil üks keskseid jututeemasid. Seetõttu määrab kohus, et põhjendatud on T. Metsma taotletavast 96 eurost pool ehk 48 eurot. Sellele lisandub sõidukulu. Niisiis arvab kohus menetluskulude hulka 80,04 eurot. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrusest nr 3 -1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.J-ilt . KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 7