Obsah (6)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50§ 329

1-20-4708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4708 (20233000832) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav B.X Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON ik XXX, elukoht xxx, Narva; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2020, s.o 1 päev Robert Sprengk (kohtumenetluses ei osalenud) 03.07.2020 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada B.X süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2020, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.X ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.07.2020. Kohtuotsuse jõustumisel võtta

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel B.X-ilt 4 (neljaks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub B.X 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 1 1-20-4708 Asitõendiks olev väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub toimiku tagakaanel – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista B.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 256 5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub B.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 502 (viissada kaks) eurot ja 80 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700028473 ning selgitus „B.X , 1-20-4708, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. B.X-i süüdistatakse selles, et ta 02.07.2020.a kella 09.30 paiku Narvas Haigla tn 3 juures juhtis sõiduautot Mazda 3, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et B.X ´e ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,38±0,12 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,26 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus B.X liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani B.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 03.07.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus B.X-i süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2020, s.o 1 päev, karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis tuleb

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui B.X ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada B.X-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4-ks kuuks. Prokuratuur selgitas B.X-ile , et kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine on kuritegu

§ 329järgi.

Asitõendiks olev väljavõte 2 1-20-4708 tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub toimiku tagakaanel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista B.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha ja 64,80 eurot kaitsja Robert Sprengki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub B.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 502,80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas B.X , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista B.X süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3