4-23-1948/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07.septembril 2023.a Väärteoasja number 4-23-1948 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Liilia Kesküla Väärteoasi D.Y kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 18.05.2023 otsusele väärteoasjas 2315,23,003085 nr Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: D.Y (ik XXX, elukoht: xxx); Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Jekaterina Aleinikova Asja läbivaatamine Kohtuistungil 30.08.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta D.Y kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 18.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,23,003085 – muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et D.Y-le mõistetud rahatrahvi summas 400 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 100 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220235039182. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 07.09.2023.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 09.10.2023.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 18.05.2023 otsusega väärteoasjas nr 2315,23,003085 karistati D.Y-d liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt 29.04.2023 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1620932 juhtis D.Y 29.04.2023 kell 21:43 Harjumaal, Kuusalu vallas, Liiapeksi-Loksa teel Võsu-Kotka tee ristmikul, liikudes Loksa linna suunas, mootorsõidukit Chevrolet Aveo reg.märgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 13.06.2023 esitas D.Y kohtule kaebuse, milles palub määrata uueks karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut st 200 eurot ning määrata see tasumisele ositi 50 eurot kuus. Kaebaja selgitas, et on läbinud mootorsõiduki juhtimisõiguse väljastamise aluseks oleva liiklusteooria ja praktika õppe. Väärteo toimepanemise hetkel oli sooritamata sõidupraktika eksam maanteeameti liiklusbüroos. Otsuse määramisel ei ole arvesse võetud asjaolu, et D.Y on läbinud liikluskoolituse, mille edukas läbimine tagab esmaste juhtimisoskuste olemasolu. D.Y ei tööta mistõttu on 400eurone rahatrahv ebaproportsionaalselt suur ja võib põhjustada isikule desotsialiseerumist (nt. arestitud pangakontode kujul). Kohtumenetlus Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Avaldas, et käesolevaks ajaks ta juhtimisõigust saanud ei ole, tal on vaja enne teha autokooli sõidueksam. Saab töötu abiraha, ei ole kuskil pool aastat tööl käinud. Sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta oli halb otsus, oli vaja poes käia. Politsei pidas ta kinni kuskil paarkümmend kilomeetrit kodust. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Ei vaidle vastu trahvi tasumisele ositi. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. D.Y-le on ette heidetud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. D.Y ei vaidlustanud talle etteheidetava väärteo toimepanemist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad väärteo toimepanemist D.Y poolt ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning 08.05.2023 detailandmete päring isiku kohta politseiasutustele. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati D.Y sõiduki juhtimiselt 29.04.2023, sest ta juhtis sõidukit Chevrolet Aveo reg.märgiga XXXXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Detailandmete päringu kohaselt D.Y-l juhtimisõigust ei ole. Seega on väärteoprotokollis õigesti märgitud, et 29.04.2023 kell 21:43 Harjumaal, Kuusalu vallas, Liiapeksi-Loksa teel Võsu-Kotka tee ristmikul, liikudes Loksa linna suunas, juhtis D.Y mootorsõidukit Chevrolet Aveo reg.märgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pannes toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani D.Y väärteo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Kohtuistungil kinnitas 2 D.Y , et oli teadlik endal juhtimisõiguse puudumisest. Kohus ei saa jätta märkimata, et D.Y esitas politseile teise isiku (venna) juhiloa ja D.Y ise (enda sõnutsi) on sõiduki omanik. Seega on väärtegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). LS § 201 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja määras D.Y-le karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, mis on järelikult sanktsiooni keskmine määr. Kaebuse esitaja ei ole kahetsust avaldanud, st karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Hinnates D.Y süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. On loogiline ja usutav, et ilma juhtimisõiguseta on isiku juhtimiskogemus vähene ning seega ka tema käitumine liikluses võib olla ettearvamatu ja ohtlik. D.Y avaldas ise kohtuistungil, et rikkumise ajal oli tal tegemata autokooli sõidueksam. Omamata juhtimisõigust ja vähese sõidukogemusega sõites ei sea menetlusalune isik ohtu mitte ainult ennast, vaid ka kaasliiklejaid. Kuna aga antud juhul D.Y kellegi vara või tervist ei kahjustanud, on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud menetlusaluse isiku süü keskmiseks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. D.Y käitumine ja suhtumine liikluskorda ei ole lugupidav ning selleks, et D.Y ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ja teeks enda käitumisest vajalikud järelikult, peab eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes talle mõistetud karistus olema piisavalt range, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele isikutele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele rikkumistele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.Y kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 18.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,23,003085 muutmata. Kuna aga D.Y avaldas, et ei tööta ning selleks, et mitte asetada isikut raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks võimaldada D.Y-l tasuda trahvi ositi nelja kuu jooksul võrdsetes osades. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3