← Eesti

1-22-6710/91

Obsah (6)§ 1045§ 1043§ 139§ 104§ 134§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-6710 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Kr

§ 1045lg 1 p 2 mõttes.

Seega tuleb tal tekitatud kahju

§ 1043alusel hüvitada.

2.

  1. A.R. sai Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid raskeid vigastusi. Kannatanu istungil selgitatu pinnalt on selge, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli kannatanu elukvaliteet kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi. 2.
  2. Maakohus arvestas ka, et kannatanu otsustas alkoholi tarvitanuna Madis Märksi poolt juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis Märks ei ole alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. 2.
  3. Asjaolusid kogumis hinnates pidas kohus mõistlikuks mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot. Apellatsioon
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuni 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista süüdistatav õigeks ning hüvitada süüdistatavale kantud õigusabikulud. Tsiviilhagi rahuldamine oli põhjendamatu. Madis Märks ei tunnistanud tema vastu esitatud tsiviilhagi. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada alati ka kannatanu enda osa kahju tekitamises (

§ 139lg 1) ning põhjuslikku seost.

A.R. on end ise pannud olukorda, kus talle tekkis tervisekahjustus – istudes autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht ning jättes turvavöö kinnitamata.

  1. Tartu Ringkonnakohus määras
  2. augusti 2023 määrusega asja läbivaatamiseks kohtuistungil, mis toimus
  3. novembril
  4. Tsiviilkostja ehk kindlustuse lepinguline 2 esindaja Andrus Reidi esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustus apellandiga, et kannatanu pani ennast ise olukorda, kus ta sai raskeid tervisekahjustusi. Sellest tulenevalt vaidles tsiviilkostja tsiviilhagile vastu ja palus see jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
  5. Tartu Ringkonnakohtu
  6. veebruari 2024 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o Madis Märksi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 422 lg 2 p 1 järgi, KarS § 50 lg 1 järgi lisakaristuse kohaldamises, mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmises, maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude ja sundraha osas. Tühistatud osas tunnistati Madis Märks süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui Madis Märks 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Madis Märksilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu A.R. i tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldati osaliselt. Kuna ringkonnakohus ei tunnistanud süüdistatavat tsiviilhagi aluseks olevate tervisekahjustuste tekitamises süüdi, tuli maakohtu otsustus ka tsiviilhagi rahuldamist puudutavas osas tühistada ning teha selles osas uus otsustus, millega jätta kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Riigikohtu otsus
  7. Riigikohtu
  8. oktoobri 2024 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus, välja arvatud osas, millega jäeti riigi kanda A.R. i sõidukulu 20,87 eurot. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega jõustati Tartu Maakohtu otsus, välja arvatud osas, millega rahuldati osaliselt kannatanu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kriminaalasi kannatanule mittevaralise kahju hüvitamise otsustamiseks saadeti Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kassatsioon rahuldati osaliselt. 6.
  9. Kuna apellatsioonikohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kolleegium jõustas maakohtu otsuse, v.a osas, millega kohus rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes. Kaitsja vaidlustas apellatsioonis muu hulgas ka kahjuhüvitise väljamõistmise, kuid kuna ringkonnakohus jättis tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, jäi apellatsioon selles osas analüüsimata ja maakohtu otsustus tsiviilhagi kohta sisulise hinnanguta. Maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid tsiviilhagi puudutavad apellatsiooniväited vastuseta. 6.
  10. Tsiviilhagi küsimuse otsustamisel peab apellatsioonikohus arvesse võtma kannatanu võimalikku hooletust ja selle raskust tervisekahjustuse saamisel. Nõude rahuldamise korral peab otsusest nähtuma, mil määral see asjaolu kahjuhüvitise suurust mõjutab. Menetlus ringkonnakohtus
  11. Tartu Ringkonnakohus määras
  12. oktoobri 2024 määrusega süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses üksnes tsiviilhagi osas mittevaralise kahju hüvitamiseks ning anti menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks, taotluste ja taanduse jaoks aega kuni
  13. oktoober
  15. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha tsiviilkostja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali lepingule esindaja Andrus Reidi, kes leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. 3 8.
  16. Kannatanu ei ole esitanud apellatsiooni maakohtu otsuse peale mittevaralise kahju hüvitise suuruses osas ning kassatsioonmenetluses taotles kassaator maakohtu otsuse jõustamist selles osas. Seega ei ole kannatanu talle maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust vaidlustanud. 8.
  17. LS § 33 lg 2 p 11 norm keelas antud juhul kannatanul vastavas sõidukis sõitmise, sest ta teadis, et sõidukijuht on alkoholijoobes. Normikeelu rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tagajärjega: ei oleks kannatanu teadlikult sõitnud alkoholijoobes sõidukijuhi sõidukiga, ei oleks kannatanu konkreetses liiklusõnnetuses osalenud kannatanuna. 8.3.

§ 104

p 4 kohaselt raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Olukord, kus alkoholijoobes A.R. istus teadlikult alkoholijoobes isiku juhitud sõidukisse, on hinnatav minimaalselt raske hooletusena.

§ 134

lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on rõhutanud, et isikukahju korral tuleb arvestada ka kannatanu omaosalusega (RKTKo 3-2-1-85-08 p 14 ja RKTKo 3-2-1-54-07 p-d 11 ja 14). 8.

  1. Madis Märks ja Gjensidige kindlustus on antud kriminaalasjas solidaarvõlgnikud. Kuivõrd Madis Märks juhtis mootorsõidukit ja põhjustas liiklusõnnetuse, olles alkoholijoobes, siis on vastutaval kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue Madis Märksile LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel. Seega kokkuvõttes jääks mittevaralise kahju hüvitis täielikult Madis Märksi kanda, mis oleks tema suhtes ebaõiglane, lähtuvalt kannatanu enda käitumisest. 8.
  2. Esindaja palub menetluskulud 280 eurot mõista välja tsiviilkostja kasuks. Esindaja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas kriminaalasjas.
  3. Oma seisukoha esitas ka kannatanu A.R. i esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning puudub alus selle muutmiseks. Kuivõrd Riigikohtu poolt välja toodud kriteeriume on juba õiglase hüvitise määratlemisel maakohtu poolt arvesse võetud ning mingeid täiendavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, ei saa hüvitise täiendav kahandamine õigustatud olla.
  4. Süüdistatava Madis Märksi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk palub oma seisukohas tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kannatanu hagiavaldus rahuldamata või vähendada väljamõistetavat hüvitist. Hüvitada süüdistatavale kantud õigusabikulud. 10.
  5. Madis Märks ei tunnistanud tsiviilhagi. Kuna tuvastamist on leidnud kuriteo asjaolud, on osaliselt muutunud ka süüdistatava vastuväited tsiviilhagile. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et A.R. on end ise pannud olukorda, kus talle tekkis tervisekahjustus. Esiteks istudes ta autosse, mida juhtis alkoholi tarvitanud juht ning teiseks jättis turvavöö kinnitamata. Teised samas autos viibinud kaks inimest ei saanud märkimisväärseid tervisekahjustusi, kuna olid turvavööga kinnitatud. Kuigi Riigikohus on sarnaselt maakohtuga asunud seisukohale, et ka kinnitatud turvavöö korral oleks kannatanu saanud raske tervisekahjustuse, siis on ilmne, et kannatanu vigastused olid kinnitamata turvavöö tõttu kindlasti raskemad – ta paiskus sõidukist välja, mis pidi kindlasti tekitama täiendavaid kehavigastusi. Kannatanu ei ole tõendanud, et nii pikaajalise mõjuga tervisekahjustused on tekkinud ainult süüdistatava käitumise tagajärjel. Võimalik on vähendada hüvitist, asjaolusid arvestades, kuni hüvitise maksmisest keeldumiseni. 10.2.

§ 134

lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Madis Märks on avaldanud kahetsust ning toetanud kannatanut rahaliselt pärast juhtunut. Lisaks on Madis Märksi majanduslikud võimalused kahju hüvitamiseks piiratud muuhulgas seetõttu, et tal sündis

  1. aasta suvel laps. 4 10.
  2. Arvestada tuleb ka sellega, et LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Madis Märksil tagasinõude korras hüvitada kogu tekitatud kahju selles ulatuses, milles seda on seni hüvitanud või hüvitab tulevikus kindlustusandja. Kannatanu ees on süüdistatav ja kindlustusandja solidaarvõlgnikud, kuid omavahelises suhtes peab Madis Märks tagastama kindlustusandjale ka kogu kindlustusandja poolt hüvitatud kahju. 10.
  3. Maakohtu arvutuskäik mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole jälgitav. Maakohus on küll viidanud erinevatele asjaoludele, mida kohus arvestab, kuid puudub võimalus aru saada, millises ulatuses mõjutavad kohtu poolt arvesse võetud asjaolud väljamõistetud hüvitist. Maakohus on välja mõistnud keskmisest hüvitisest suurema hüvitise ning mediaanist üle 50% suurema hüvitise. 10.
  4. Kaitsja palub hüvitada Madis Märksile apellatsioonimenetluses kantud kulutused õigusabile vastavalt esitatud kuluarvestusele. Süüdistatava menetluskulud ei ole seotud üksnes praeguse menetlusstaadiumiga – apellatsioonimenetlus algas apellatsiooni esitamisega, mistõttu on apellatsioonimenetluse kuludeks ka varasemalt tehtud kulud.
  5. Oma seisukohta esitas ka prokurör, kes palub jõustada maakohtu otsus A.R. i kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas. 11.
  6. Prokurör ei nõustunud kaitsjaga, et kinnitatud turvavööga oleksid kannatanu vigastused väiksemad. Maakohus ja Riigikohus on leidnud, et rasked peavigastused oleks kannatanu saanud ka siis, kui tal oleks turvavöö kinnitatud. Samuti on liiklusõnnetuse põhjusena tuvastatud sõiduki teelt väljasõitmine ja üle katuse paiskumine Madis Märksi tahtliku liiklusnõuete rikkumisena. Lisaks sellele, et Madis Märks juhtis sõidukit joobeseisundis, valis ta ka vale sõidukiirusse, mis viis külglibisemisse ja auto üle katuse paiskumiseni. Antud tegevust ei saa kuidagi omistada kannatanule või lugeda tema teadmisega hõlmatuks. 11.
  7. Maakohus on otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on nõutavat summat vähendatud just nimelt 8000 euroni. Rahasumma määramisel on maakohus jälgitavalt selgitanud avarii asjaolusid, mida on arvesse võetud. Ka kannatanu enda tegevust on kohus piisava põhjalikkusega analüüsinud ja hüvitise määramisel arvestanud. Kannatanu selgitas istungil oma kannatusi, mis on talle tekitanud pikemaajalisi ja püsivaid füüsilisi ning hingelisi kannatusi, tema elukvaliteet on oluliselt langenud ja ta on ilma jäänud senisest heaolust. Kahtlemata võimaldaks mittevaralise kahju hüvitamine kriminaalmenetluse raames kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi kasvõi osaliselt. Kohtul tuleb hüvitist välja mõistes arvestada konkreetse kriminaalasja aluseks olevate sündmustega ning kannatanu vigastuste ja läbielamistega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  8. Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuse, apellatsiooni, apellatsioonivastuse, ringkonnakohtu istungil avaldatu, Riigikohtu otsuses toodud suuniste ning apellatsioonimenetluse osaliste teistkordsete seisukohtadega seoses mittevaralise kahju väljamõistmisega ning leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
  9. Riigikohus jõustas oma
  10. oktoobri 2024 otsusega maakohtu
  11. juuni 2023 otsuse, v.a osas, millega kohus rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaitsja vaidlustas apellatsioonis muu hulgas ka kahjuhüvitise väljamõistmise, kuid kuna ringkonnakohus jättis tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, jäi apellatsioon selles osas analüüsimata ja maakohtu otsustus tsiviilhagi kohta sisulise hinnanguta. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht süüdistatava Madis Märksi kaitsja apellatsiooni mittevaralist 5 kahju käsitlevate väidete osas. Riigikohus on suunisena välja toonud, et tsiviilhagi küsimuse otsustamisel peab apellatsioonikohus arvesse võtma kannatanu võimalikku hooletust ja selle raskust tervisekahjustuse saamisel. Nõude rahuldamise korral peab otsusest nähtuma, mil määral see asjaolu kahjuhüvitise suurust mõjutab. Eelnevast tulenevalt kuulub lahendamisele küsimus, kas maakohtu poolt kannatanu tsiviilhagi osaline rahuldamine selliselt, et Madis Märksilt ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt mõistetakse solidaarselt A.R. i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 8000 eurot, on põhjendatud. Kaitsja leiab, et summa kujunemine ei ole jälgitav ning peaks olema kannatanu enda tegevuse pärast vähendatud nullini. Kannatanu ja prokurör leiavad, et mittevaralise kahjuhüvitise suurus tuleb jätta muutmata. Tsiviilkostja arvates tuleks tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes jätta rahuldamata.
  12. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, nagu ka kohtule esitatud seisukohtades märgiti, et maakohtu otsuse vaidlustas üksnes süüdistatav ning süüdistatava apellatsiooni alusel tema olukorra raskendamine võimalik ei ole. Seega süüdistatavalt väljamõistetud tsiviilhagi suurendamine võimalik ei ole. Ka on õige prokuröri ja tsiviilkostja seisukohtades väljatoodu, et kuna kannatanu A.R. ei ole kunagi vaidlustanud väljamõistetud mittevaralise kahju suurust, siis ei ole põhjendatud ka selle summa suurendamine. Selguse mõttes peab kohus vajalikuks märkida, et ka tsiviilkostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsusega väljamõistetud kahjuhüvitist. 15.

§ 134

lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo asjas nr 3-2-1-18-13, p 27; RKKKo asjas nr 1-22-5835, p 30). Kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-127-16, p 19). Arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“, samuti ka kannatanu võimalikku hooletust ja selle raskust endale tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises (viidatud otsus asjas nr 3-2-1-73-13, p 13). Näiteks tuleb mittevaralise kahjuna hüvitada kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus (RKTKo asjas nr 3-2-1-51-05, p 22; RKKKo asjas nr 1-22-5835, p 31). 16. Seejuures on kohtupraktikas märgitud, et

§ 139

lg 2 ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist. (RKTKo asjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Seega viide apellatsioonis

§-le 139 ei ole asjakohane. Asjakohane säte on

§ 134lg 5.

  1. Maakohus tugines A.R. i tsiviilhagi osaliselt rahuldades mittevaralise kahju osas sellele, et A.R. i vigastused on tuvastatud
  2. novembri 2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕI0052 ning kannatanu on ka ise selgitanud, milline nägi välja tema seisund pärast sündmust haiglas toibudes ning edasine elu. Mittevaralise kahju nõue 30 000 eurot sisaldab kõike, aga peamiselt seda, et ta saaks terveks ja tööle minna. A.R. on poolteist aastat olnud töötu ja ei tea, kuna tööle saab. See peaks korvama ka avariiga kaasnenud kannatusi. Süüdistatav käis kannatanut 6 Jõgeva haiglas vaatamas, küsis tervise kohta ja erinevatel aegadel on talle väiksemate summadena maksnud 700 eurot. Viimati andis
  3. mail 2022 30 eurot.
  4. Maakohus tõi välja, et kuivõrd A.R. i tervis sai kahjustada Madis Märksi põhjustatud avarii tagajärjel, tekitas Madis Märks kannatanule õigusvastase kahju

§ 1045

lg 1 p 2 mõttes ja süüdistataval tuleb tekitatud kahju

§ 1043alusel hüvitada.

Maakohus arvestas kahjuhüvitise väljamõistmisel

§ 128

lg-ga 5, § 134 lg-ga 5 ning Riigikohtu suunistega, arvestades rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Ka tugines maakohus Riigikohtu õigusteabeja koolitusosakonna kohtupraktika kordusanalüüsile „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-

  1. aastal“, millest nähtub, et perioodil
  2. juuni 2018 -
  3. mai 2020 oli suurim hüvitis 15 000 eurot ja väikseim 2000 eurot. Keskmine hüvitis oli 7000 eurot ja mediaan 5000 eurot. Kannatanu A.R. sai Madis Märksi põhjustatud avariis väga erinevaid raskeid vigastusi koljuluude (paremal oimu-, kiilluu, silmakoopa ülemise seina ja sõelluu) murd, kõvakelmepealne verevalum paremal otsmikupiirkonnas, mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum vasakul oimupiirkonnas, difuusne aksonaalne kahjustus suuraju poolkerades ja ajutüves, vasakpoolne õhkrind, rinnaku ja I-III roide murrud paremal, parema kopsu põrutus, parema õlanuki-rangluu liigese nihestus, parema häbemeluu ülemise haru murd; haavad peas, verevalumid ja marrastused kehal (suurim nahakahjustus paremal küljel/puusal) ning marrastus paremal küünarnukil. Kannatanu istungil selgitatu pinnalt on ilmne, et lisaks sellele, et õnnetuse järel oli kannatanu elukvaliteet kehv, ei ole see taastunud käesoleva ajani ja ta vajab igapäevaselt kõrvalist abi. A.R. selgitas maakohtus, et haiglas toibudes oli ta ratastoolis ja respiraatoriga ning vajas kõrvalist abi. Ta sai vasaku käega süüa, aga parem käsi ei tööta tal siiani – ei saa asju võtta, käsi hakkab tõmblema ning ta ei kirjuta üldse. Tal on vaja vaagnaluu ära vahetada, kuna parem jalg on vigastuse tagajärjel poolteist sentimeetrit lühem ja see segab kõndimist. A.R. i jäsemete normaalne liikumine ei ole taastunud ja ta ei saa joosta-hüpata. Tal on vaja massaaži, ujuda, et paremini liikuma hakata. A.R. i kõne on küll paranenud, kuid on siiski häiritud ja ta on logopeedi järjekorras. Kannatanule on määratud avariist saati puue 100% ja ta saab pensioni 500 eurot. Tema elukaaslane aitab teda kodus igapäevaselt. Ta ei saa ise süüa, kohvi teha. A.R. il on otsmikul auk, mis ei tekita vaevusi, aga on plaanis kunagi täita ning selle eest peab ta ise maksma. Riigikohus on märkinud, et kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-127-16, p 19; RKKKo asjas nr 1-22-5835/33, p 31). Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo asjades nr 3-2-1-18-13, p 26 ja nr 3-1-1-116-12, p 18; RKKKo asjas nr 1-22-5835/33, p 32). Kui võrrelda „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  4. aastal“ toodud kannatanu kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisi KarS § 422 koosseisu puhul, siis selles analüüsitud 5 kaasuse asjaolud päris üks ühele käesoleva kriminaalasjaga ei sarnane, kuid sarnastel asjaoludel (hulgaliselt murde ja põrutusi, armid, puude määramine, kuna liikumine oli raskendatud jmt) mõisteti kannatanu kasuks välja 10 000 eurot. Arvestades A.R. i kahjustusi (murrud, vaagnaluu vahetamise vajadus, kõnehäired, auk otsa ees, liikumise piiratus) ja ka hüvitise vastamise vajadust ühiskonna üldise heaolu tasemele leiab ringkonnakohus, et A.R. ile väljamõistetava hüvitise suuruseks peaks olema 12 000 eurot. 7
  5. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb ringkonnakohtul arvestada ka A.R. i võimalikku hooletust ja selle raskust tervisekahjustuse saamisel. Tuleb tõdeda, et maakohus on sellest juba lähtunud tsiviilhagi välja mõistes, tuginedes

§ 134lg-le 5.

Ringkonnakohus leiab küll, et kahjuhüvitis peaks olema 12 000 eurot, kuid kui arvestada kannatanu enda osa vigastuste tekkimisel tuleb hüvitist vähendada 8000 euroni nagu lõpptulemusena leidis maakohus. Nii on maakohus leidnud, et ei saa jätta arvestamata, et kannatanu otsustas alkoholi tarvitanuna Madis Märksi poolt juhitud sõidukisse istuda, kuigi pidi aru saama, et Madis Märks ei ole alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Maakohus arvestas sedagi, et Madis Märks käis kannatanut haiglas vaatamas ja uuris tema tervise kohta ning aitas kuni eelmise aasta maikuu keskpaigani kannatanut rahaliselt. Arvestades A.R. i raskeid vigastusi (käesoleva otsuse punktis 18), edasiselt tema elu kvaliteedi muutust ning läbielamisi (samuti käesoleva otsuse punkt 18), tema enda rolli kahju tekkimisel ning süüdistatava majanduslikku olukorda, on kahjunõude summa 8000 eurot proportsionaalne.

  1. Kaitsja ja tsiviilkostja leiavad, et tuleb arvestada, et A.R. il tekkinud tervisekahjustused on seotud sellega, et ta ei kinnitanud turvavööd, mis annab aluse tema hüvitise vähendamiseks. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et kinnitust on leidnud, et vigastused oleks tekkinud ikkagi. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu poolt KarS § 422 kooseisu analüüsis väljatoodule, mis kohtukolleegiumi hinnangul aktualiseerub ka praegusel hetkel. Nimelt leidis kõrgeim kohus (otsuse punktid 28-30), et A.R. ei saanud pidada Madis Märksi juhtimise võimalikuks tagajärjeks teelt väljasõitmist suurel kiirusel ja auto üle katuse paiskumist ning selle tõttu raskelt vigastada saamist. Alkoholijoove ei välista automaatselt juhi suutlikkust valida õiget sõidukiirust, mis võimaldaks püsida oma sõiduvööndis ja vältida teelt väljasõitmist. Süüdistatavale heidetakse ette ka mitmete teiste liiklusseaduse sätete tahtlikku rikkumist, mille tõttu toimus auto teelt väljasõitmine ja üle katuse paiskumine ja maakohus on need rikkumised ka asjakohaselt tuvastanud. Hindamaks A.R. i ennast ohustava käitumise ja oma õigushüvede ohtu seadmise teadlikkust, olnuks seega vaja tuvastada, kas ta aktsepteeris autosse istumisel muu hulgas ka süüdistatava poolt kurvis vale sõidukiiruse valimist (LS § 50 lg 3 p 1) ja võimalikku vastassuunavööndisse kaldumist (LS § 45 lg 7) sõidu käigus, s.o tegevusi, mis olid põhjuslikus seoses auto teelt väljasõitmise ja liiklusõnnetuse toimumisega. Kohtute tuvastatud asjaoludel sellist järeldust teha ei saa. Seejuures on oluline, et A.R. ile ei tekkinud vigastused üksnes sellest, et autojuht oli alkoholijoobes, vaid ka teistest liiklusseaduse sätete rikkumisest – mis ei kaasne joobes juhtimisega sugugi mitte alati. Teadlikkust neist rikkumistest ei saa kannatanule omistada ja seetõttu ei saa sel põhjusel ka kahjuhüvitist vähendada. Ka on ringkonnakohtu hinnangul oluline see, et eksperdiarvamuse ja eksperdi ütlustega luges maakohus tõendatuks, et kannatanu sai rasked peavigastused auto esimesel üle katuse rullumisel ning pea parema poolega vastu salongi detaile paiskudes. Fotod kinnitasid maakohtu jaoks ekspertiisiaktist nähtuvat, et sõidukist sai põhiliselt ja väga tugevalt kahjustada just parempoolne esiosa ehk koht, kus istus kannatanu. Maakohtu seisukoht, et kannatanu oleks saanud liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse ka turvavarustuse nõuetekohaselt kasutamisel, vastab tuvastatud asjaoludele. Seega ei ole alust arvata, et turvavöö kinnitamata jätmine peaks mõjutama kahjuhüvitise suurust.
  2. Nõustuda ei saa ka tsiviilkostja argumentatsiooniga sellest, et LS § 33 lg 11 p 2 keelas antud juhul kannatanul vastavas sõidukis sõitmise, sest ta teadis, et sõidukijuht on alkoholijoobes. Nimelt ütleb viidatud säte, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Tsiviilkostja seisukohast lähtuvalt oli vastav normikeeld kannatanule selgelt äratuntav ja arusaadav: ta tarbis ise sõidukijuhiga koos 8 alkoholi ja seega oli sõidukijuhi joobest teadlik – nimetatule vaatamata otsustas ta sellise sõidukiga sõita, mis ei tohtinud liikluses osaleda. Kuidas juhile seatud norm peaks olema keelunormiks kellelegi teisele, tsiviilkostja arvamusest ei selgu. Keelunorm on siiski suunatud täitmiseks juhile nagu tuleneb ka sätte sõnastusest. Lisaks ei ole vaidluse all olnud, et A.R. koos süüdistatavaga alkoholi tarvitas.
  3. Kaitsja leiab, et maakohtu arvutuskäik ei ole jälgitav ning ei ole aru saada kuidas on maakohtu poolt arvesse võetud asjaolud mõjutanud väljamõistetavat summat. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo asjas nr 3-2-1-18-13, p 26 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-116-12, p 18). Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole eelistust teiste kaalutluste ees. Maakohus ongi analüüsinud kohtupraktikas väljamõistetud hüvitisi. (RKKKo asjas nr 1-225825, p 22)
  4. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus mittevaralise kahju hüvitist määrates asjakohaselt arvesse kannatanu tervisekahjustuse raskust, tema paranemist, elukvaliteedi langust ja tervisekahjustusest tulenevaid piiranguid kannatanu iseseisvale toimetulekule, töövõimele, aga ka asjaolu, et kannatanu istus autosse, mille juht oli alkoholijoobes, ohustades ennast teadlikult. Samas ei jätnud kohus tähelepanuta ka varasemas kohtupraktikas määratud hüvitiste suurust ja põhjendas, miks on praegusel juhul õigustatud just 30 000 euro asemel 8000 euro väljamõistmine. Ei ole alust arvata, et maakohus pole arvestanud süüdistatava käitumist pärast tegu ning tema majanduslikku olukorda. See on maakohtu otsuses ka sõnaselgelt kirjas.
  5. Nii süüdistatava kaitsja kui ka tsiviilkostja toovad oma seisukohtades välja, et kuivõrd süüdistatav ja tsiviilkostja on solidaarvõlgnikud ning Madis Märks juhtis mootorsõidukit, põhjustades liiklusõnnetuse alkoholijoobes olles, siis on vastutaval kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue Madis Märksile LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel. Ehk kokkuvõttes jääks mittevaralise kahju hüvitis täielikult Madis Märksi kanda, mis oleks tema suhtes ebaõiglane, lähtuvalt kannatanu enda käitumisest. Ringkonnakohus aga seda oluliseks ei pea. Tegemist on süüdistatava ja tsiviilkostja vahelise lepingulise suhte tingimustega ning see ei ole asjaolu, mida kohus saaks arvesse võtta kahjuhüvitise suuruse määramisel. Oluline on see, milline on kahju hüvitise suuurus. Millises proportsioonis tsiviilkostjad selle omavahel jagavad on nendevahelise sisesuhte küsimus.
  6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. juuni 2023 otsuse tsiviilhagi osas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  8. Madis Märksi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka apellatsioonimenetluse kulude arvestuse. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ka kindlaksmääratud menetluskulude osas, va A.R. i sõidukulud, seega tuleb ringkonnakohtul anda tervikuna hinnang kaitsja apellatsioonimenetluse kuludele. Oma
  9. veebruari 2024 otsuses lahendas ringkonnakohus kaitsja tasu
  10. novembri 2023 arve alusel. Ringkonnakohtus esitas valitud kaitsja Indrek Sirk õigusteenuse osutamise lepingu alusel väljastatud arve Madis Märksile apellatsioonimenetlusega seoses summas 1912,50 9 eurot, sh käibemaks 318,75 eurot. Esitatud arve kohaselt on osutatud Madis Märksile õigusteenust 10,55 tunni ja 550 kilomeetri sõidukulude ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Spetsifikatsiooni kohaselt koosneb õigusteenus maakohtu otsuse analüüsist 0,8 tundi, konsultatsioonist ja sõidust Tartusse 0,75 tundi ja 180 km, apellatsiooni koostamisest 6,5 tundi, ettevalmistusest kohtuistungiks 1,5 tundi, esindamisest kohtuistungil 1 tund ja sõidukuludes 370 km. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja kujunenud tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Arvestades Madis Märksile osutatud õigusteenuse kvaliteeti, jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind. Samuti ei pea kolleegium kaitsja nimetatud kaitsetoiminguid menetletava kriminaalasja kontekstis ebavajalikuks ega nende tegemiseks kulunud aega ülemääraseks. Asja teistkordsel menetlemisel esitas kaitsja Indrek Sirk
  11. oktoobril 2024 sisuliselt samasuguse kuluarvestuse, kuid sellele on lisandunud rida Riigikohtu otsuse analüüs ja ringkonnakohtule seisukoha koostamine 2,1 tunni ulatuses. Kuluarvestuse summa on kokku 1856,25 eurot, sh käibemaks 371,25 eurot. 2,1 tunnile vastab tasu 315 eurot, sh käibemaks 52,50 eurot (käibemaksu on arvestatud määraga 20%). Kokku on apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse summa 2227,50 eurot, sh käibemaks 371,25 eurot. Ringkonnakohtul ei ole jätkuvalt etteheiteid kaitsja tunnihinnale 150 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Ka ei ole kohtul alust arvata, et osutatud töökirjeldus ja ajakulu ei oleks põhjendatud. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on süüdistatav ise, siis jäävad lepingulise esindaja kulud summas 2227,50 eurot Madis Märksi enda kanda.
  12. Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitas ka kannatanu A.R. i esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene. Tasutaotluse kohaselt kulus esindajal Riigikohtu otsusega tutvumisele ning ringkonnakohtule seisukoha koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu 87,84 eurot, sh käibemaks 15,84 eurot. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Käesolevalt ei ole kulud tekkinud mitte apellatsiooni esitamisest, vaid seisukohtade esitamisest, mis on põhjustatud süüdistatava apellatsioonist. Seega leiab ringkonnakohus, et kannatanul tekkinud esindajakulud 87,84 eurot tuleb jätta süüdistatava kanda.
  13. Tsiviilkostja on oma seisukoha dokumendis esitanud muuhulgas ka menetluskulude nimekirja. Esindaja tunnihind on 80 eurot. Riigikohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile kulus esindajal 30 minutit ning seisukoha koostamisele 3 tundi, mille eest taotleb tasu 280 eurot. Esindaja lisab teenuste nimekirja alla selgituse, et esindaja palub menetluskulud välja mõista tsiviilkostja kasuks ning kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas kriminaalasjas. Riigikohtu praktikas on leitud, et kui kaitsja esitas apellatsioonikohtule menetluskulude nimekirja, kuid mitte kulude kandmist kinnitavaid dokumente, ei saa kaitsjatasu hüvitamise taotlust rahuldada (RKKKo-d asjas nr 1-19-766/28, p 17; asjas nr 1-21-69/178, p 43). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust, miks ei peaks kaitsja kohta sätestatu kehtima esindaja puhul. Käesolevalt on A. Reidi esitanud üksnes menetluskulude nimekirja, kuid kulude tekkimist ega kandmist kinnitavaid dokumente kohtul ei ole – üksnes lause, et kulud on kantud käesolevas kriminaalasjas. Kohtupraktikast tulenevalt jätab ringkonnakohus tsiviilkostja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. 10 (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.