) § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist, kuna 02.11.2024 otsusega on vaidlusalune MTA korraldus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. 8. Kaebaja nõustus 27.11.2024 vastuses haldusasja menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel ning 03.12.2024 avalduses loobus kaebusest vaideotsuse osalist tühistamist puudutavas osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi alama astme kohtu lahendi. 10.
lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. 11. Vaidlustatud korraldus, mille tühistamist kaebaja taotles, on MTA poolt kehtetuks tunnistatud ja MTA ning kaebaja taotlevad haldusasja menetluse lõpetamist
Vaideotsust MTA kehtetuks tunnistanud ei ole, kuid 03.12.2024 avalduses on kaebaja loobunud nõudest tühistada osaliselt MTA 18.03.2024 vaideotsus nr 6-1/5527-2. Kaebaja kaebusest osalise loobumise avaldus tuleb vastu võtta. Seega on alus menetluse lõpetamiseks ka vaideotsuse osalist tühistamist puudutavas osas (
12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA ja kaebaja taotlused ning lõpetab
lg 1 p-de 3 ja 4 alusel haldusasja menetluse, tühistades ühtlasi Tallinna 3-24-1140 Halduskohtu 01.10.2024 otsuse.
lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine lubatud. 13. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (
14.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kui kohus lõpetab menetluse kaebaja kaebusest loobumise tõttu (
lg 1 p 3), tagastatakse
lg 6 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Sealjuures ei esitanud kaebaja sõnaselget taotlust vaideotsuse tühistamiseks, kuid halduskohus võttis kaebuse vaideotsuse peale menetlusse kaebust tõlgendades, leides et kohane on nõuda ka vaideotsuse tühistamist selles osas, milles vaie jäeti rahuldamata. 15. Vaatamata sellele, et vaideotsuse osas on menetluse lõpetamise aluseks kaebaja kaebusest loobumine
lg 1 p 3 mõttes ja vastustaja ei ole vaideotsust omal algatusel kehtetuks tunnistanud, on asjaoludest tulenevalt põhjendatud kohaldada riigilõivu tagastamisele tervikuna
Vaidemenetlus on olemuselt õiguskaitsemenetlus, mille läbiviimisel toimib haldusorgan sisuliselt samamoodi nagu halduskohus, mh ei pea haldusorgan erinevalt tavapärasest haldusakti kehtetuks tunnistamisest HMS §-de 64–70 alusel vaidemenetluses kaaluma, kas esineb argumente õigusvastase haldusakti kehtimajätmiseks (RKHKo 28.04.2009 nr 3-3-1-30-09, p 14). Vaideotsus on vaidlustatud korraldusega lahutamatult seotud ja asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud selle tühistamist vaide esemest sõltumata (
Seda ei ole kaebust tõlgendades tuvastanud ka halduskohus. Seega ei riku vaideotsus iseseisvalt ilma vaidlustatud korralduseta kaebaja subjektiivseid õigusi ning põhjendatud ei ole käsitada vaideotsust kui kaebuse eset riigilõivu tagastamisel vaidlustatud korraldusest eraldi. Tasutud riigilõiv summas 40 eurot tuleb
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.