Obsah (5)

§ 47§ 71§ 152§ 43§ 46

KOHTUMÄ ÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

§ 47

lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses digiboksi kambrist äravõtmise ja 02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (va julgeolekuabinõude kohaldamise kestus). 4.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtuasjas kogutud materjalide kohaselt esitas kaebaja 02.03.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/51-1, milles avaldas soovi saada hüvitist selle eest, et 01.03.2023 võeti tema kambrist ära digiboks. Kaebaja kirjeldas kahjunõudes, et ametnike õigusvastase tegevuse tulemusena digiboksi äravõtmisel tunneb ta ennast halvasti. Kaebaja ei saa oma sõnade kohaselt telerita olla ja teda on digiboksi äravõtmisega karistatud. Ka 21.03.2024 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/226-1 soovis kaebaja saada rahalist hüvitist selle eest, et temalt võeti pahatahtlikult ära digiboks. Tartu Vangla jättis oma 26.05.

1. a otsusega nr 1-13/51-2 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/51-1 rahuldamata. Seega, kui kaebaja ei nõustunud vangla otsuses tooduga, oli tal võimalik pöörduda kahjunõudega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tartu Vanglas registreeriti 10.03.2023 kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/55-1, milles kaebaja soovis saada hüvitist selle eest, et tema suhtes kohaldati üksuse juhi 02.03.
2. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Tartu Vangla jättis 22.05.
3. a otsusega nr 1-13/55-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kui kaebaja ei nõustunud vangla otsuses tooduga, oleks tal olnud võimalus pöörduda 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest alates kaebusega halduskohtu poole. 4.
4. Kuivõrd kaebaja esitas praeguse kaebuse Tartu Halduskohtule alles 16.06.2024, siis on antud kaebus esitatud

§ 47

lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 01.03.2023 digiboksi kambrist äravõtmise ja 02.03.

1. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Asjaolu, et kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Vanglale uuesti sama kahju hüvitamise taotluse seoses digiboksi 2 äravõtmise ja 02.03.
2. a käskkirjaga nr 2-3/1-2/99 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega (registreeriti vanglas nr-ga 1-13/24/226-1), ei tingi kahjunõude tähtaegseks lugemist. Tartu Vangla jättis kaebaja korduva kahjunõude 03.07.
3. a otsusega nr 1-13/24/226-2 läbi vaatamata. Kohus nõustub selles vangla otsuses toodud seisukohaga, et lihtsalt järjekordse samasisulise taotluse esitamisega ei saa algatada uuesti sama taotluse menetlust. Küll aga ei nõustu kohus vanglaga selles osas, mis puudutab kahjunõuet seonduvalt 02.03.
4. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestusega. Selles osas ei olnud kohtu hinnangul tegemist korduva kahjunõudega ning vanglal tulnuks see sisuliselt läbi vaadata, mistõttu on julgeolekuabinõude kestusega seonduv kaebus tähtaegne. 4.
5. Kohus andis 23.09.
6. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas 01.10.2024 kohtule pöördumise, milles selgitas tähtaja järgimist puudutavaid asjaolusid. 4.5.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda (Tartu Ringkonnakohtu 09.02.
4. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 01.09.
5. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
6. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). 4.
7. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab 01.10.
8. a avalduses kaebetähtaja ületamist eelkõige oma väidetavalt halva tervisliku seisundiga. Samas kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tervislik seisund ei ole tal takistanud esitamast halduskohtule hulgaliselt uusi kaebusi jm pöördumisi perioodil, mis jääb Tartu Vangla 22.05.
9. a otsuse nr 1-13/55-4 tegemise ja praeguse kaebuse esitamise vahele. Seega ei pea kohus kaebaja tervislikku seisundit mõjuvaks põhjuseks, miks kaebaja ei saanud kõnealuse kahjunõude osas tähtaegselt kohtusse pöörduda. Ka kaebaja etteheited väidetavatele vanglapoolsetele tähtaegade rikkumistele ei saa õigustada kõnealuse kahjunõude hilinenult esitamist. X.X.-i teadmiste puudumist ei pea kohus samuti kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks, kuivõrd kaebajal on ulatuslik varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning ta pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. Seega kaebajal ei olnud praegusel juhul objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. 4.
10. Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses digiboksi kambrist äravõtmise ja 02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (va julgeolekuabinõude kohaldamise 3 kestus). Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kaebuse menetlus jätkub osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses 02.03.

1. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestusega ning 20.11.
2. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 distsiplinaarkaristuse määramisega.
3. X.X. sai halduskohtu 28.10.
4. a määruse kätte 29.10.
5. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. X.X. esitas 12.11.2024 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3 tühistada. Kaebaja soovib advokaati. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tal on erinevad tervisehädad, kuid halduskohus nendega ei arvestanud. Vabandan, et ei suutnud tähtaegselt kaebust esitada. Kui vangla jaoks on vabandus piisav, et hüvitada tekitatud mittevaraline kahju, siis peaks ka minu vabandus olema piisav tähtaja ennistamiseks. Halduskohus oleks pidanud vanglalt välja nõudma minu meditsiinikaardi
7. a kohta. Ma kaebasin igale poole, võib-olla unustasin peale kirjutada, et see on kahjunõue. On 10 ja 3 aastane kahjunõude esitamise periood. Ma võin uuesti selle 3 aasta sees vanglale kahjunõude esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
10. Halduskohus luges vaidlustatud määrusega kaebuse esitatuks osaliselt tähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas kõnealuses osas (mittevaralise kahju hüvitamine seoses digiboksi kambrist äravõtmise ja 02.03.
11. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (va julgeolekuabinõude kohaldamise kestus), asja menetluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esitanud asjakohaseid põhjendusi halduskohtule kaebuse kõnealuses osas hilinenult esitamisega. Halduskohus on vaidlustatud määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Sellest lähtuvalt on täidetud

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused ja halduskohus lõpetas õigustatult osaliselt asja menetluse. 4

1. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses õigesti, et kaebetähtaja ennistamist õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda ning tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Tartu Vangla 26.05.
2. a otsuses nr 1-13/51-2 ja ka 22.05.
3. a otsuses nr 1-13/55-4 oli märgitud, et haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisel või hüvitise suuruse või viisiga mittenõustumise korral võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada kaebuse halduskohtule hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Seega pidi kaebaja olema teadlik korrast ja tähtajast, millal tal tulnuks 30 päeva jooksul vastava hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöörduda. Kuna ta pöördus pärast vangla 26.05.
4. a otsust ja 22.05.
5. a otsust hüvitamiskaebusega halduskohtusse alles 16.06.2024, siis on ilmselgelt ja oluliselt ületatud seadusest tulenevat 30-päevast tähtaega kohtusse pöördumiseks. Väidetavalt halvale tervislikule seisundile kaebuse hilinenult esitamise põhjusena viitas kaebaja juba halduskohtus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et samal ajal nähtub KIS-ist, et kaebaja väidetav halb tervislik seisund ei ole tal takistanud esitamast kohtutele hulgaliselt uusi kaebusi jm pöördumisi perioodil, kui ta oleks pidanud kõnealuse hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöörduma. Kaebaja väide, et tema vabandus tähtaja ületamise kohta peaks olema piisav alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on asjakohatu. Vabandamine tähtaja ületamise eest ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna halduskohus lõpetas osaliselt asja menetluse, so kõnealuses osas sisulist menetlust halduskohtus ei toimunud, siis puudus halduskohtul ka igasugune vajadus ja kohustus nõuda vanglalt välja kaebaja tervisekaardi andmeid
6. a kohta. Kaebaja väide, et ta kaebas küll igale poole, aga unustas võib-olla kaebustele peale kirjutada, et tegemist on kahjunõudega, ei ole samuti alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nagu halduskohus ka märkis, ei ole isegi õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et konkreetset vaidlust saab ta lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

§ 46

lg 4 näeb tõesti ette kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtajana 3 aastat alates kahjust teada saamisest ja maksimaalselt 10 aastat alates vastava haldusakti või toimingu tegemisest, kuid käesoleval juhul tuli kohaldada

§ 47

lg-t 2, sest kinnipeetava poolt kahjunõude esitamisele vangla vastu on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ja kui kinnipeetav on selle läbinud, siis tuleb tal kaebusega halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul arvates päevast, kui talle said teatavaks Tartu Vangla 26.05.

1. a otsus nr 1-13/51-2 ja 22.05.
2. a otsus nr 1-13/55-4, millega tema kahju hüvitamise taotlused jäeti rahuldamata. Halduskohus viitas igati põhjendatult ka sellele, et asjaolu, et kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Vanglale uuesti sama kahju hüvitamise taotluse seoses digiboksi äravõtmise ja 02.03.
3. a käskkirjaga nr 2-3/1-2/99 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega (taotlus registreeriti nr-ga 1-13/24/226-1), ei tingi kohtule esitatud kahjunõude tähtaegseks lugemist. Tartu Vangla jättis kaebaja korduva kahjunõude 03.07.
4. a otsusega nr 1-13/24/226-2 läbi vaatamata ja halduskohus nõustus vangla otsuses toodud seisukohaga, et lihtsalt järjekordse samasisulise hüvitamistaotluse esitamisega ei saa algatada uuesti sama taotluse menetlust.
5. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.10.
6. a määruse resolutsiooni p-d 1-3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5