← Eesti

3-24-3234/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3234 Määruse kuupäev

  1. detsember 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vladimir Markovi (Markov) kaebus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Vladimir Markovi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  2. Viru Vangla kinnipeetav Vladimir Markov esitas
  3. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kirjeldas kohtunik Larissa Prokopenko kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise asjas nr 1-16-2565/17, et kaebaja poolt toime pandud kuritegu oli toime pandud katseajal. Kaebaja hinnangul alates
  4. oktoobrist 2003 kuni
  5. september 2018 kaebajal katseaega ei olnud, vaid alati olid reaalsed vangistused. Lisaks ei võinud
  6. aastal minna arhiveeritud asjadesse ja esitada nende katseaegade näiteid, mis on juba kustunud ja arhiivi saadetud. Kaebaja ei mõista, miks kohtunik L. Prokopenko eiras oma volitusi ja
  7. oktoobri
  8. a otsusesse nr 1-16-2565/17 kirjutas, et kaebaja pani kuriteo toime katseajal ja tõi näite asjaolu kohta, mida sisuliselt ei eksisteeri, ning mis võib kaebajat laimata. Kaebaja soovib, et kohtunik saaks teenitud karistuse. Kaebaja soovib hea nime rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
  9. Kohtule esitatud kaebusest võib mõista, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses Viru Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a kohtumäärusega asjas nr 1-16-
  12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb V. Markovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  13. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 (Riigikohtu
  14. märtsi
  15. a otsus asjas nr 3-3-1-70- 15, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrus asjas nr 3-20-1389, p 10), milles sätestatud eeldused peavad kaebuse rahuldamiseks olema täidetud.
  18. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning lõike 31 kohaselt lisaks lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda § 15 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Seega on kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks RVastS § 15 lg-te 1 ja 3 1 järgi see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s.
  19. Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Maakohtu
  20. oktoobri
  21. a määruse teinud kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit. Seega ei ole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 3 1 sätestatud nõuded ilmselgelt täidetud. Kaebuse asjaoludel ei saa RVastS §-s 15 sätestatud piiranguid pidada kaebaja õigusi ka ebaproportsionaalselt piiravaks. Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed.
  22. Kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline ka siis, kui möönda võimalust, et kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamine on võimalik ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja suhtes tehtud EIK lahendita. Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-70-15 p 20, et halduskohus saab kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise menetluses kohtulahendi õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks.
  23. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks
  24. oktoobri
  25. a määrust asjas nr 1-16-2565 määruskaebusega vaidlustanud. Kui kaebaja jättis edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust.
  26. Lisaks ei ole kohtule äratuntav, et
  27. oktoobri
  28. a määruses asjas nr 1-16-2565 oleks kohus kaebaja mainet kahjustatud. Viidatud määrusest nähtuvalt on kaebaja poolt katseajal kuriteo toimepanemise fakti kohtule esitanud kinnipidamisasutus ja kriminaalhooldaja ning sellest tulenevalt tegi kohus tähelepaneku kaebaja tegevuse kohta. Selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi
  29. oktoobri
  30. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26;
  31. septembri
  32. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  33. veebruari
  34. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes kohtuniku poolt väljatoodu selle kohta, et kaebaja pani kuriteo toime katseajal ning mis tugines kohtule edastatud andmetel, ei ole sellise intensiivsusega, jaatamaks kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist.
  35. Kohtu hinnangul viitab riive väheintensiivsusele ka kaebuse esitamise ajahetk. Kaebaja esitas praeguses asjas kaebuse kaheksa aastat hiljem vaidlusaluse kohtumääruse tegemisest.
  36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Markovi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. 2
  37. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.