← Eesti

2-21-18087/60

Obsah (11)§ 433§ 430§ 178§ 209§ 428§ 432§ 173§ 168§ 190§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-21-18087 Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2024, Pärnu Tsiviilasi L. H. hagi Aktsiaseltsi Julianus Portfolio vastu võlg

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. L. H. esitas 17.11.2021 L. H. Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Intrum Estonia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. L. H. Maakohus 06.12.2021 otsustas L. H. hagiavaldust menetlusse mitte võtta ja saatis L. H. hagiavalduse lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus 17.10.2022 keeldus menetlusse võtmast L. H. hagiavaldus Aktsiaseltsi Intrum Estonia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tagastada avaldus koos lisadega selle esitajale.
  2. Tallinna Ringkonnakohus 25.04.2023 tühistas Pärnu Maakohtu 17.10.2023 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegiumi hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud toodud välja piisava täpsusega selleks, et hagi saaks menetlusse võtta, ning hagi menetlusse võtmise korral on hagejal menetluse käigus võimalik neid asjaolusid ka täpsustada ja täiendavalt tõendada.
  3. Pärnu Maakohus võttis 24.10.2023 määrusega L. H. hagi Aktsiaseltsi Julianus Portfolio vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagis esitatud asjaoludel on täiteasjas XXX täitmisel olev nõue (05.10.2011 tagaseljaotsus 2-11-5266) rahuldatud täiteasjas 176/2008/1544 (hüpoteek realiseeritud). Hagejale oli ka ebaselge, mis õiguslikul alusel on kostja täiteasjas XXX sissenõudjaks. Tegelik sissenõudja on Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, kes loovuta nõude Luminor Bank AS-le ja kes loovutas nõude Intrum Debt Finance AG-le (rgkood CHE-100.023.266)
  4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb. Kostja vastuväite kohaselt hageja ebaõigelt samastab 176/2008/1544 ja XXX täitemenetluse aluseks olevaid täitedokumente ning väidab, et täiteasjas XXX nõutakse sama võlgnevuse tasumist, mis on tasutud täiteasjas 176/2008/
  5. Ainuüksi täitenumbritest võib aru saada, et täiteasjas 176/2008/1544 ei saanud täitedokumendiks olla Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-11-5266 05.10.2011 tehtud tagaseljaotsus.
  6. Kostja andis 29.01.2024 kohtule teada ja esitas dokumendid selle kohta, et kostja Julianus Portfolio AS ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (rg-kood 10686553). Kostja palus

§ 209lg 1 alusel luba menetlusse astuda Julianus Portfolio AS õigusjärglasena.

Kohus lubas Julianus Inkasso OÜ-l üldõigusjärglasena astuda menetlusse 29.01.2024 eelistungina korraldaval istungil

  1. Kohus andis 23.04.2024 L. H.-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
  2. Hageja 05.06.2024 formuleeris sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid järgmiselt: täiteasja nr XXX täitemenetlus tuleb tunnistada osaliselt lubamatuks põhjusel, et (i) sundtäitmisel olevast 2

(3)Tsiviilasi nr 2-21-18087 täitedokumendist tulenevad nõuded on pärast täitedokumendi väljastamist täidetud 18 029,67 euro ulatuses; ning tunnistada täies ulatuses lubamatuks põhjustel, et (ii) kostja ei ole vaidlusaluses täiteasjas õige sissenõudja ja (iii) täiteasja täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine on aegunud.
  1. Kohtuistungil, milline toimus 09.12.2024, leppisid pooled kokku lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissiga. Pooled lepivad kokku lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX nõude täitmise aegumise tõttu. L. H. tasub täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile tasu kohtutäituri seaduse § 412 sätestatud ulatuses. L. H. tasub kostjale käesoleva tsiviilasja menetluskulude (lepingulise esindaja tasu) hüvitamiseks 422,50 eurot hiljemalt
  2. märts 2025 Julianus Inkasso OÜ arvekontole nr XXX selgitusega „tsiviilasi nr 2-21-18087“. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega on nende vahel kõik nõuded tulenevalt
  3. oktoobril 2011 tsiviilasjas 2-115266 tehtud tagaseljaotsusest lõppenud.
  4. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 10. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Pooled avaldasid, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

11.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et hageja hüvitab kostja lepingulise esindaja kulud 422,50 eurot, mistõttu kohus jätab kompromissi välised menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 12.

§ 190

lg 7 võimaldab mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta on endiselt töötu. Kohus vabastab hageja menetluskulude (riigi õigusabi tasu) riigituludesse tasumise kohustusest. 13. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist ning palub tagastatav riigilõiv kanda kompromissi punktis 1.4. märgitud kostja kontole kompromissi punkt 1.4. osaliseks täitmiseks.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja eest MTÜ Nõustamised 17.11.2021 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ning Romek Käänik 22.01.2022 täiendava riigilõivu 125 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole riigilõivust pool, s.o. 212,50 eurot. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse 2 tööpäevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.