Obsah (5)

§ 2§ 4§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2143 Määruse kuupäev 30. november 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. juulil 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Viru Vangla
3. juuni
4. a otsuse nr 6-16/24/83-2 peale, millega vangla tagastas tema kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja ei nõustu kahjunõude tagastamisega. Kaebuse kohaselt ei ole läbivaadatav kahjunõue, millega ta nõuab hüvitiseks 40 miljonit eurot, seotud
5. mai
6. a kohtuotsuse täitmata jätmisega kohtuasjas nr 3-1-1-41-12, vaid selle kohtuotsuse vargusega vanglas kriminaalasja nr 1-10-15779 toimikust. Vangla direktoril ei ole ühtegi kriminaalasjas nr 1-10-15779 tehtud kohtuotsust, millega ta saaks õigustada kaebaja alusetut vangistuses hoidmist ajavahemikul
7. juuni 2010 kuni
8. juuni
9. Kaebaja väitel ei näe ta nimetatud kriminaalasja e-toimikus Viru Maakohtu
10. detsembri
11. a ja Tartu Ringkonnakohtu
12. märtsi
13. a kohtuotsuseid. Samuti pole seal Riigikohtu
14. juuni
15. a määrust, millega need kohtuotsused väidetavalt jõustusid. Kaebaja leiab, et ta pole kuritegu toime pannud ja vangla direktor oleks pidanud lugema asjas nr 3-1-1-41-12 tehtud Riigikohtu lahendit. Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde. 3-24-2143
16. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub järgnev. 2.
17. X esitas
18. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 40 miljoni eurot. Taotluse kohaselt oli temalt vabadus alusetult võetud aastatel 2010 kuni 2020 ning Viru Vangla hävitas ja varastas tema toimikust kohtuasjas nr 3-1-1-41-12 tehtud lahendi. 2.
19. Viru Vangla jättis
20. juuni
21. a vastusega nr 6-16/24/83-2 X-i kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Vangla leidis, et kaebaja taotleb alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu on tegemist korduva nõudega. Kinnipeetav on samasisulisi kahjunõudeid vanglale varem esitanud
22. septembril 2023 (nr 6-16/160-1),
23. jaanuaril 2024 (nr 6-16/24/5-1),
24. veebruaril 2024 (nr 6-16/24/34-1),
25. veebruaril 2024 (nr 6-16/24/40-1),
26. veebruaril 2024 (nr 6-16/24/44-1),
27. märtsil 2024 (nr 6-16/24/51-1),
28. aprillil 2024 (nr 6-16/24/63-1),
29. märtsil 2024 (nr 6-16/24/54-1),
30. mail 2024 (nr 6-16/24/71-1) ja
31. mail 2024 (nr 6-16/24/82-1). Viru Vangla on samasisulise kahju hüvitamise taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja selle
32. novembri
33. a otsusega nr 6-16/160-4 rahuldamata jätnud. Vangla jääb varasemate seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
34. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohtu hinnangul nõuab kaebaja kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väitel pole vanglal kohtulahendit, mille aluseks oleks olnud temalt vabaduse võtmine õigustatud. Kaebaja küll väidab kaebuses, et kahju hüvitamise nõue on seotud kohtulahendi vargusega kriminaalasja toimikust, kuid tema nõue ei rajane väitel, et nõude aluseks olev mittevaraline kahju tekitati kohtulahendi hävitamise või vargusega. Nii kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotlus kui ka kaebuse ülejäänud tekst osutavad, et kaebaja peab kahju põhjustanud sündmuseks temalt vabaduse võtmist õigusliku aluseta, mitte dokumendi toimikust puudumist. 4.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangla ülesandeks on vangistuse täideviimine, kuid kinnipeetava karistuse kandmiselt vabastamise üle ei otsusta vangla, vaid kohus. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine, sh isiku karistuse kandmisest vabastamine, on kriminaalmenetluse seadustiku § 431 lg 1 kohaselt täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise 2 3-24-2143 rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) ning pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Kuna isikule kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3