← Eesti

3-23-1797/19

Obsah (9)§ 184§ 182§ 152§ 153§ 155§ 108§ 104§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1797 Haldusasi Lembitu Siku kaebus Viljandi V

) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). 3-23-1797 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viljandi Vallavalitsuse alatise ehituskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsusega nr 2-16/196 anti projekteerimistingimused Viljandi vallas, Peetrimõisa külas, Liiva tee 1 katastriüksusele (katastritunnus 71501:002:0256) ridaelamu püstitamiseks. Otsuses märgiti muu hulgas, et Saarepeedi Vallavolikogu
  4. augusti
  5. a otsusega nr 83 „Detailplaneeringu kehtestamine“ on kehtestatud Liiva ja Savi detailplaneering, milles on määratud ka Liiva tee 1 ehitusõigus.
  6. Lembit Sikk esitas
  7. novembril 2022 Viljandi Vallavolikogule pöördumise pealkirjaga „Vaie Peetrimõisa küla Liiva tee 1 detailplaneeringu vastu“, milles palus peatada Liiva tee 1 ja üldiselt Liiva teel Oja tee 30 poolsel maa-alal ehituslubade väljastamine. Pöördumise kohaselt varastasid toonase Saarepeedi valla ametnikud osa endise Lepiku talu maast, millel asub Lembit Sikule kuuluv hoone (Oja tee 30), kui nad müüsid
  8. aastal Savi maaüksuse ning koostasid detailplaneeringu. Ametnikud teadsid, et selle maa erastamise üle on alates
  9. aastast vaidlus pooleli.
  10. Viljandi Vallavolikogu esimees vastas L. Siku pöördumisele
  11. detsembri
  12. a kirjaga nr 1-13/4058-1, milles selgitas muu hulgas, et Liiva tee 1 krundi ehitusõigus on määratud Saarepeedi Vallavolikogu
  13. augusti
  14. a otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga. Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks planeerimisseaduse (PlanS) §-s 140 sätestatud alustel. Kuna nimetatud aluseid Liiva tee 1 krundi puhul ei esine, siis ei ole ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine selles osas vallavalitsuses menetluses.
  15. detsembri
  16. a seisuga ei ole krundile ehitusluba taotletud.
  17. INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ esitas
  18. veebruaril 2023 Viljandi Vallavalitsusele ehitusloa taotluse ridaelamu püstitamiseks aadressil Viljandi vald, Peetrimõisa küla, Liiva tee
  19. Viljandi Vallavalitsus andis
  20. juulil 2023 ehitusloa nr 2312271/05723 aadressil Viljandi vald, Peetrimõisa küla, Liiva tee 1 ridaelamu ehitamiseks.
  21. Viljandi Vallavalitsuse alatise ehituskomisjoni
  22. juuni
  23. a otsusega nr 120 anti projekteerimistingimused Viljandi vallas, Peetrimõisa külas, Liiva tee 3 katastriüksusele (katastritunnus 71501:002:0257) ridaelamu püstitamiseks.
  24. Lembit Sikk esitas
  25. juunil 2023 Viljandi Vallavolikogule pöördumise pealkirjaga „Vaie Peetrimõisa küla Liiva tee 3 detailplaneeringu vastu“, milles palus lõpetada Liiva tee 3 ja üldiselt Liiva teel Oja tee 30 poolsel maa-alal ehituslubade väljastamine. Pöördumise kohaselt sai L. Sikk detailplaneeringust teada
  26. juunil
  27. Vallavolikogu saaks
  28. augustil 2006 kehtestatud detailplaneeringu seaduse alusel tühistada, sest ehitust ei ole viie aasta jooksul alustatud. Sellel maal asub alates
  29. aastast tema õunapuuaed. Toonase Saarepeedi valla ametnikud varastasid osa endise Lepiku talu maast, millel asub Lembit Sikule kuuluv hoone 2

(8)3-23-1797 (Oja tee 30), kui nad müüsid
  1. aastal Savi maaüksuse ning koostasid detailplaneeringu. Ametnikud teadsid, et selle maa erastamise üle on alates
  2. aastast vaidlus pooleli.
  3. Viljandi Vallavolikogu esimees vastas L. Siku pöördumisele
  4. juuni
  5. a kirjaga nr 1-13/2060-1 (allkirjastatud
  6. juunil 2023), milles selgitas, et Liiva tee 3 krundi ehitusõigus on määratud Saarepeedi Vallavolikogu
  7. augusti
  8. a otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga. Kuna PlanS §-s 140 nimetatud aluseid ei esine, siis ei ole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavalitsuses menetluses.
  9. juuni
  10. a seisuga ei ole krundile ehitusluba taotletud.
  11. Lembit Sikk esitas
  12. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Viljandi vallas Peetrimõisa külas Liiva tee 1 ja Liiva tee 3 detailplaneeringute lõpetamist ja Liiva tee 1 kohta väljastatud Viljandi Vallavalitsuse ehitusloa nr 2312271/05723 tühistamist. Kaebuse kohaselt kuulub L. Sikule Viljandi vallas Peetrimõisa külas Oja tee 30 kinnistul laut ja elamu, mille juurde on maa seniajani erastamata. Valla tegevus ei vasta seadustele ning kaebaja kui Liiva tee 1 ja 3 kinnistute naabri õigustega pole arvestatud.
  13. Kohus võttis
  14. septembri
  15. a määrusega menetlusse Lembit Siku kaebuse Viljandi Vallavolikogu kohustamiseks lahendada tema
  16. novembri
  17. a ja
  18. juuni
  19. a taotlused ning Viljandi Vallavalitsuse
  20. juuli
  21. a ehitusloa nr 2312271/05723 tühistamiseks. Kohus kaasas sama määrusega kolmanda isikuna menetlusse OÜ Baltichouse Production.
  22. Viljandi vald esitas
  23. oktoobril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
  24. Vastustaja teatas
  25. oktoobri
  26. a kirjaga kohtule, et Viljandi Vallavalitsuse ehituskomisjon andis
  27. oktoobri
  28. a otsusega nr 218 Liiva tee 1 ridaelamule kasutusloa.
  29. Kaebaja teatas
  30. oktoobril 2024 kohtule, et ta ei soovi vaidlustada Liiva tee 1 ridaelamule antud kasutusluba. Ta palub kohtu otsust Liiva tee 3 detailplaneeringu lõpetamise asjas, sest ka selle maaüksuse olevat endine Saarepeedi Vallavalitsus müünud ebaseaduslikult ja see kuulus Lepiku talu maaüksusele.
  31. Kohus andis
  32. novembri
  33. a määrusega kaebajale tähtaja esitada seisukoht menetluse osalise lõpetamise (s.o nõude osas tühistada vastustaja
  34. juuli
  35. a ehitusluba) ja kaebusest osalise loobumise kohta (s.o nõude osas kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja
  36. novembri
  37. a taotlust).
  38. Kaebaja teatas
  39. novembril 2024 kohtule, et ta palub kohtu otsust Liiva tee 3 osas, sest vald ei ole nimetatud kinnistu osas detailplaneeringut lõpetanud. Liiva tee 1 asuvale ehitisele antud kasutusluba ta ei soovi vaidlustada.
  40. Kohus otsustas
  41. novembri
  42. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  43. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3
(8)3-23-1797 Vallaametnike tegevus ei vasta seadustele ning arvestatud ei ole kaebaja kui naaberkinnistul asuvate hoonete omaniku nõudmistega. Kaebaja lauda ja elamu juurde on maa seniajani erastamata. Vallavalitsuse ametnikud teadsid seda, kui nad algatasid projekteerimise. Kaebaja pöördus vallavolikogu poole detailplaneeringu lõpetamise vaidega, kuid volikogu ei ole seda seniajani arutanud. Kaebajale vastas volikogu esimees ainuisikuliselt, mis ei ole kooskõlas seadusega.
  1. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 17.
  2. Vallavalituse
  3. juuli
  4. a ehitusluba ei ole õigusvastane. 17.
  5. Kaebaja
  6. novembri
  7. a ja
  8. juuni
  9. a taotlused olid pealkirjastatud vaietena, kuid ei ole sisult vaided. Kaebaja soovis nendega avaldada ametnike suhtes nördimust ning palus peatada ehituslubade väljastamine. Vallavolikogu esimees vastas kaebaja pöördumistele ning selgitas talle asjaolusid. Valla põhimääruse kohaselt on volikogu esimehel õigus kirjadele vastata. Kahjuks ei ole vallavolikogu kaebaja kirjadest teavitatud, kuid vajaduse korral saab vallavolikogu esimees seda alati teha. Tegemist oli tavaliste selgitustaotlustega, sest detailplaneeringu vaidlustamise tähtajad möödusid
  10. aastal. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine.
  11. Kolmas isik ei esitanud kohtumenetluses seisukohti. KOHTU SEISUKOHT
  12. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja
  13. novembri
  14. a ja
  15. juuni
  16. a taotlused ning tühistada Viljandi Vallavalitsuse
  17. juuli
  18. a ehitusluba nr 2312271/
  19. Menetlusosalised ei ole kohtu tõlgendusele vaidluse eseme kohta vastu vaielnud. Viljandi Vallavalitsuse
  20. juuli
  21. a ehitusloa tühistamise nõue
  22. Viljandi Vallavalitsus andis
  23. juulil 2023 ehitusloa nr 2312271/05723 Viljandi vallas Peetrimõisa külas Liiva tee 1 asuvale kinnistule ridaelamu ehitamiseks (EHR kood 121398206; digitoimiku leht (dtl) 31). Kuna Viljandi Vallavalitsus andis
  24. oktoobri
  25. a otsusega nr 218 Liiva tee 1 ridaelamule kasutusloa (dtl 138), on ehitusluba õiguslikult ammendunud ning selle tühistamine ei ole enam võimalik (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Kaebaja teatas
  26. oktoobril 2024 kohtule, et ta ei soovi vaidlustada Liiva tee 1 ridaelamule antud kasutusluba (dtl 141). Kohus palus
  27. novembri
  28. a määruses kaebajal kohtule teatada, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja ei soovi nõuda Liiva tee 1 ehitusloa tühistamise asemel ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et sel juhul lõpetab kohus asjas ehitusloa tühistamiskaebuse osas menetluse (dtl 146). Kaebaja vastas
  29. novembril 2024 kohtule, et ta palub kohtu otsust Liiva tee 3 osas (dtl 148). Kohus märkis
  30. novembri
  31. a määruses, et kohtule arusaadavalt ei taotle kaebaja Liiva tee 1 ehitusloa tühistamise asemel ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ning selgitas kaebajale võimalust esitada kohtule täiendav seisukoht (dtl 162). Kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud ega täiendavat seisukohta esitanud. 21.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lõikes 2 on täpsustatud, et kohus jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on kaebaja õiguste 4

(8)3-23-1797 kaitseks vajalik ja kaebaja seda taotleb. Kohtupraktika kohaselt on

§ 152

lg 1 p 4 menetluse lõpetamise aluseks ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-14-50421/128, p 21). Kuna Viljandi Vallavalitsuse

  1. juuli
  2. a ehitusluba on kasutusloa andmise tõttu õiguslikult ammendunud ning kaebaja ei taotlenud Liiva tee 1 ehitusloa tühistamise asemel ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist, lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel Viljandi Vallavalitsuse 13.

juuli

  1. a ehitusloa nr 2312271/05723 tühistamise nõude osas menetluse. Nõue kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja
  2. novembri
  3. a taotlust
  4. Kaebaja taotles
  5. novembri
  6. a pöördumises, et Viljandi Vallavolikogu peataks Liiva tee 1 ja üldiselt Liiva teel Oja tee 30 poolsel maa-alal ehituslubade väljastamise (dtl 8). Kaebaja teatas
  7. oktoobril 2024 kohtule, et ta ei soovi vaidlustada Liiva tee 1 ridaelamule antud kasutusluba, vaid palub kohtu otsust Liiva tee 3 detailplaneeringu lõpetamise asjas. Seepärast palus kohus
  8. novembri
  9. a määruses kaebajal kohtule teatada, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja ei soovi enam, et kohus kohustaks vastustajat tema
  10. novembri
  11. a taotlust lahendama. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib kaebusest osaliselt loobuda, siis kohus lõpetab vastavas osas menetluse (dtl 146). Kaebaja vastas
  12. novembril 2024 kohtule, et ta palub kohtu otsust Liiva tee 3 osas (dtl 148). Kohus märkis
  13. novembri
  14. a määruses, et kohtule arusaadavalt soovib kaebaja kaebusest loobuda osas, milles ta on esitanud kohtule nõude, et kohus kohustaks Viljandi Vallavolikogu tema
  15. novembri
  16. a taotlust lahendama. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et tal on õigus esitada kohtule täiendav seisukoht (dtl 162).
  17. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja
  18. oktoobri
  19. a avaldusest, et kaebaja ei soovi enam, et kohus lahendaks tema kaebust osas, milles ta palus kohustada Viljandi Vallavolikogu tema
  20. novembri
  21. a taotlust lahendama. Seega on tegemist kaebusest osaliselt loobumise avaldusega. Kaebaja ei ole pärast kohtu
  22. novembri
  23. a ja
  24. novembri
  25. a määruseid kohtule teatanud, et kohus oleks kaebusest osaliselt loobumist puudutavas osas tema avaldust vääriti tõlgendanud.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 ja § 152 lg 1 p 3 sätestavad, et kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu, teeb ta selle kohta määruse ning lõpetab menetluse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi (

§ 155lg 4).

Kohus selgitas kaebajale

  1. novembri
  2. a määruses kaebusest loobumise tagajärgi. Kohus võtab arvesse, et praeguses asjas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu ei pea kaebaja vastustaja menetluskulusid tasuma (

§ 108lg 7).

Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kaebusest osaliselt loobumise vastu ning lõpetab

§ 152

lg 1 p 3 alusel menetluse nõude osas kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja

  1. novembri
  2. a taotlust. Nagu kohus kaebajale
  3. novembri
  4. a määruses selgitas, ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, sest tegemist oleks korduva kaebusega (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1 p 2). Nõue kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja 28. juuni 2023. a taotlust 5

(8)3-23-1797
  1. Kohtu menetluses on kaebus nõudega kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja
  2. juuni
  3. a taotlust. Kuna kaebaja on esitanud kohtumenetluses väiteid Liiva tee 3 detailplaneeringu kohta, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on seotud üksnes detailplaneeringuga, mitte ehituslubadega. Siiski analüüsib kohus selguse huvides kaebaja
  4. juuni
  5. a pöördumise sisu terviklikult.
  6. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja
  7. juunil 2023 Viljandi Vallavolikogule pöördumise, milles palus lõpetada Liiva tee 3 detailplaneering ja lõpetada Liiva teel ja Liiva põigul Oja tee 30 poolsel maa-alal ehituslubade väljastamine. Pöördumise kohaselt on kaebaja Oja tee 30 elamu ja lauda omanik ning detailplaneeringu alal asub alates
  8. aastast tema õunapuuaed. Kaebaja on pöördumises märkinud, et toonase Saarepeedi valla ametnikud müüsid
  9. aastal Savi maaüksuse, koostasid detailplaneeringu ning teadlikult varastasid osa Lepiku talu maast, millel asub praegu aadressil Oja tee 30 kaebajale kuuluv hoone. Pöördumise kohaselt sai kaebaja detailplaneeringust teada
  10. juunil
  12. Viljandi Vallavolikogu esimees vastas kaebaja pöördumisele
  13. juuni
  14. a kirjaga nr 1-13/2060-
  15. Kiri on digitaalselt allkirjastatud
  16. juunil 2023 (dtl 24–25). Kirjas selgitati järgmist. Liiva tee 3 krundi ehitusõigus on määratud Saarepeedi Vallavolikogu
  17. augusti
  18. a otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga. Viljandi Vallavalitsuse ehituskomisjon algatas
  19. mai
  20. a otsusega nr 99 Liiva tee 3 krundil projekteerimistingimuste andmise avatud menetluse ning andis
  21. juuni
  22. a otsusega nr 120 projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste eesmärk on täpsustada ehitise kasutamise otstarvet, suurendada hoonestusala ja täpsustada liikluskorralduse põhimõtteid. Kirjas märgiti, et
  23. juuni
  24. a seisuga ei ole Liiva tee 3 krundile ehitusluba taotletud. Ehitusloa saamisel kontrollib vallavalitsus ehitusloa väljastamisest keeldumise aluste esinemist ehitusseadustiku (EhS) § 44 alusel – seda selgitati kaebajale ka valla
  25. detsembri
  26. a kirjas nr 1-13/4058-
  27. Kuna PlanS §-s 140 sätestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid ei esine, pole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine vallavalitsuses menetluses.
  28. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja
  29. juuni 2023 pöördumisest piisava selgusega, et ta taotles Liiva tee 3 kinnistut hõlmava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ning Liiva tee 3 kinnistule ehitusloa andmisest hoidumist. Vastustaja on
  30. juuni
  31. a kirjast nähtuvalt kaebaja tahet õigesti mõistnud. Vallavolikogu esimees selgitas kaebajale õigesti, et ehitusloa andmise üle saab otsustada alles pärast ehitusloa taotluse esitamist. Kuna kaebaja ei osutanud
  32. juuni
  33. a pöördumises ühelegi konkreetsele ehitusloale ning
  34. juuni
  35. a seisuga ei olnud Liiva tee 3 kinnistu osas alustatud ehitusloa andmise menetlust, puudus vastustajal alus sisustada kaebaja pöördumist ehitusseadustiku alusel esitatud taotlusena. Kohtu hinnangul on kaebaja
  36. juuni
  37. a pöördumine ehituslubade väljastamist puudutavas osas käsitatav märgukirjana. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri muu hulgas isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Kuna märgukiri oli adresseeritud vallavolikogule ja õigusaktide kohaselt ei ole märgukirjale vastamine volikogu pädevuses, võis kaebaja märgukirjale vastata vallavolikogu esimees (MSVS § 5 lg 1 ja Viljandi Vallavolikogu
  38. veebruari
  39. a määrusega nr 7 vastu võetud Viljandi valla põhimääruse § 5 lg 1 p 3). Seega on vastustaja kaebaja
  40. juuni
  41. a pöördumisele ehituslubade väljastamist puudutavas osas nõuetekohaselt vastanud. 6
(8)3-23-1797
  1. Küll aga eksis vastustaja kaebaja
  2. juuni
  3. a pöördumise lahendamisel detailplaneeringut puudutavas osas. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tegemist oli selgitustaotlusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 kohaselt kuulub detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine volikogu ainupädevusse. Ka PlanS § 140 lg 6 sätestab, et detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu. Küsimust, mille lahendamine on volikogu ainupädevuses, ei või volikogu esimees lahendada ainuisikuliselt. Kaebaja
  4. juuni
  5. a kirjas esitatud taotlus lõpetada Liiva tee 3 detailplaneering on käsitatav haldusakti andmise taotlusena ning sellega algas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1). Viljandi Vallavolikogu esimees vastas kaebajale
  6. juuni
  7. a kirjas nr 1-13/2060-1, et Liiva tee 3 (kirjas on märgitud ekslikult Liiva tee 1) kinnistu osas ei esine PlanS §-s 140 sätestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alust. Kohus ei käsita vallavolikogu esimehe kirja siiski haldusakti andmisest keeldumise otsusena, sest kirja sisust nähtuvalt esitas volikogu esimees nimetatud seisukoha üksnes põhjendusena, miks ei toimu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Kuna vallavolikogu esimehe hinnangul ei toimunud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust, ei saanud ta teha kaebajale saadetud kirjas ka otsust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamata jätmise kohta. Viljandi Vallavolikogu esimehe
  8. juuni
  9. a kiri nr 1-13/2060-1 ei lõpetanud kaebaja
  10. juuni
  11. a taotluse esitamisega alanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Kohtule teadaolevalt pole Viljandi Vallavolikogu kaebaja
  12. juuni
  13. a pöördumises esitatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlust seniajani lahendanud. Vastustaja pole ka väitnud, et vallavolikogu tegeleks kaebaja taotluse lahendamisega. Seega on vastustaja kaebaja
  14. juuni
  15. a pöördumises sisalduva Liiva tee 3 kinnistut hõlmava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel õigusvastaselt tegevusetu. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Praeguses asjas on vastustaja rikkunud kaebaja menetluslikku subjektiivset õigust, sest ta ei ole kaebaja haldusakti andmise taotlust seniajani eesmärgipäraselt lahendanud. Kohus ei võta praeguses asjas seisukohta, kas kaebajal on materiaalne subjektiivne õigus nõuda, et vallavolikogu kaaluks Liiva tee 3 kinnistut hõlmava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.
  16. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus vastustajat lahendama kaebaja
  17. juuni
  18. a taotluse osas, milles kaebaja esitas vallavolikogule Liiva tee 3 kinnistut hõlmava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse.
  19. Kokkuvõtlikult teeb kohus otsuse, millega lõpetab

§ 152

lg 1 p-de 3 ja 4 alusel menetluse osas, milles kaebaja nõudis Viljandi Vallavalitsuse

  1. juuli
  2. a ehitusloa nr 2312271/05723 tühistamist ja Viljandi Vallavolikogu kohustamist lahendada tema
  3. novembri
  4. a taotlus. Kohus rahuldab kaebuse nõude osas kohustada Viljandi Vallavolikogu lahendama kaebaja
  5. juuni
  6. a taotlust. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt. 31.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 108

lg 2).

§ 108

lg 6 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse

§ 1527

(8)3-23-1797 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 7 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 104

lg 6 p 2 sätestab, et kui kaebaja loobub kaebusest, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Muude menetluskulude kandmise osas pole kaebaja, vastustaja ega kolmas isik kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. Kuna kohus lõpetas ühe nõude osas menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb riigilõiv

§ 104lg 5 p 4 alusel osaliselt tagastada.

Osas, milles kohus lõpetas menetluse kaebuses esitatud nõudest loobumise tõttu, ei kuulu riigilõiv

§ 104lg 6 p 2 alusel tagastamisele.

Osas, milles kohus rahuldas kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud (s.o riigilõiv) vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (

§ 108lg-d 1 ja 2).

Kuna kaebuses oli esitatud kolm nõuet, peab kohus põhjendatuks tagastada kaebajale

§ 104

lg 5 p 4 alusel ühe kolmandiku tasutud riigilõivust (s.o 6,67 eurot) ning mõista kaebuse osalise rahuldamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja ühe kolmandiku tasutud riigilõivust (s.o 6,67 eurot). Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (

§ 109lg 1).

32. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas (

§ 175lg 1).

Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3). Vastav taotlus tuleks esitada Tartu Halduskohtule enne kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.