TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2029 Otsuse kuupäev 10.01.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi X kaebus Lõuna Prefektuuri vastu mittevaralise ka

§ 7

lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei 5 olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest sättest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks haldusorgani õigusvastane tegevus. Ülaltoodust nähtub õigusvastase tegevuse puudumine vastustaja tegevuses. Lisaks nähtub viidatud sättest isiku kohustus kasutada kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, st sõltuvalt rikkumise iseloomust nõuda haldusorganilt isiku õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist (

§ 3

), tema õigusi rikkuva toimingu lõpetamist (

§ 4

) või tema õigusi puudutava kohustusliku haldusakti andmist või toimingu sooritamist (

§ 6

). Seega on haldusorgani vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks isiku eelnev aktiivne sekkumine haldusorgani tegevusse enda õiguste rikkumise lõpetamiseks. Ka Riigikohtu halduskolleegium on

3. a kohtuotsuse nr 3-3-1-14-10, mis puudutab Rakvere arestimaja kinnipidamistingimusi, punktis 12 rõhutanud, et arestimajas viibiv isik peab võimaluse korral püüdma mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada. Kui kaebuse esitaja oleks Jõgeva arestimajas viibides nõudnud enda õiguste rikkumise lõpetamist või juhtinud tähelepanu puudujääkidele arestimaja kinnipidamistingimustes, siis oleks vastustajal olnud võimalik kaebuse esitaja probleeme võimaluste piires lahendada, nt paigutada kambrisse laua ja toolid või muud samaväärset funktsiooni täitvad esemed, paigutada kaebuse esitaja eraldi suitsetavatest isikutest, paigutada kambrisse lisavalgusti jne. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu puudustele Jõgeva arestimaja kinnipidamistingimustes esmakordselt alles Lõuna Prefektuurile esitatud kahju hüvitamise taotluses ja käesoleva kohtumenetluse käigus. Vastavalt ASkE § 37 lõikele 1 võib kinnipeetav esitada suulisi või kirjalikke avaldusi või kaebusi. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 teeb arestimaja ametnik või teenistuja avalduse või kaebuse esitamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse. Jõgeva arestimaja töö arvestuse raamatutest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi avaldust ja kaebust peale selle, et ta soovib end pesta ja, et tal selg valutab. Perioodil, mil kaebuse esitaja viibis Jõgeva arestimajas, külastas kahel päeval - 17.12.2007 ja 14.01.2008 - arestimaja kaplan kui vastustajast täiesti sõltumatu isik, kellele samuti oleks olnud võimalik rääkida oma õiguste rikkumisest arestimajas. Tähelepanuväärne on see, et 17.12.2007 ei soovinud kaplan Jaan Pärnamäega rääkida mitte ükski kinnipeetav ning 14.01.2008 soovis seda vaid üks kinnipeetav (vastusele on lisatud väljavõtted vastavatest sissekannetest arestimaja töö arvestuse raamatus). Seega on täitmata ka kahju hüvitamise nõude teine vältimatu eeldus - kohustus kasutada kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid.

§ 9

lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega ei ole mittevaralise kahju tekitamise tuvastamise korral selle rahas hüvitamise nõude rahuldamine alati vältimatu. Kaebuse esitaja väitel on temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud tema väärikuse alandamisega. Vastustaja on aga seisukohal, et kaebuse esitaja väited tema õigusvastase kohtlemise ning tema väärikuse alandamise kohta ei ole kuigi veenvad.

§ 7

lõige 1 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Nii kuuluvad kohaldamisele ka võlaõigusseaduses (VÕS) ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamist puudutavad sätted. Nimelt sätestab VÕS-i § 128 lõige 5, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Lisaks sätestab VÕS-i § 134 lõige 2, et isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral 6 tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kaebuses esitatud väited ei veena vastustajat selles, et kaebuse esitaja on pidanud taluma füüsilist või hingelist valu või kannatusi.

§ 9

lõige 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Lisaks tuleb arvestada Riigikohtu

3. a otsuses nr 3-3-1-27-02 väljendatud seisukohaga, et kuigi PS-i § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, tuleb silmas pidada, et PS-i § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine ning, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Seega tuleks avaliku võimu kandja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel põhjendada, miks mittevaraline kahju tuleks hüvitada just rahas, samuti põhjendada rahalise hüvitise suurust lähtudes

§ 9lõikest 2 ja VÕS-i kahju hüvitamise põhimõtetest.

Kaebuse esitaja on jätnud need põhjendused esitamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse kohaselt on tekitatud kaebuse esitajale mittevaralist kahju seoses tema kinnipidamisega Jõgeva arestimajas, kus ta viibis vahistatuna ajavahemikul 12.12.2007-17.01.

1. X leiab, et kinnipidamistingimused alandasid tema väärikust ja kahjustasid tervist ning ta taotleb Lõuna Prefektuurilt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Kaebuse esitaja loeb oma väärikust alandavateks järgnevaid kinnipidamistingmusi: 9) kaebuse esitajal ei võimaldatud mitte kordagi viibida värskes õhus, 10) kamber oli puudulikult valgustatud, 11) kambrist puudusid toolid ja laud, 12) tualett oli muust kambrist nõuetekohaselt eraldamata, 13) pesemistingimused olid kehvad (sooja vee nappus, madal veesurve, külm duširuum), 14) magamisaset tuli jagada kahe kambrikaaslasega, 15) toiduaineid tuli hoida põrandal, 16) ventilatsioon oli ebapiisav. Käesoleva haldusasja raames vaadeldaval perioodil reguleerisid kinnipidamistingimusi arestimajades siseministri
3. 2000.a. määruse nr 71 „Arestimaja sisekorraeeskiri" (ASkE) ajavahemikul 13.09.2003-24.01.2008 kehtinud redaktsioon ning vangistusseaduse (VangS) ajavahemikul 01.09.2007-31.12.2007 ja 01.01.2008-29.04.2008 kehtinud redaktsioonid. Kaebuse esitaja väitel ei võimaldatud tal mitte kordagi viibida värskes õhus vaatamata sellele, et ta oli selleks suuliselt korduvalt soovi avaldanud. VangS § 156 lg 3 sätestas, et isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Sama sätestas ASkE § 15 p
4. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide on põhjendamatu. ASkE § 15 p-st 4 tulenevalt on värskes õhus viibimise õiguse realiseerimise eelduseks vastava soovi avaldamine. Seega ei tagata nimetatud õigust kinnipeetutele sunniviisiliselt. Vaatamata kaebuse esitaja väidetule, puuduvad Lõuna Prefektuuril andmed, et kaebuse esitaja oleks suuliselt või kirjalikult avaldanud soovi vabas õhus viibimise kohta. 7 21.04.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-10 p-s 11 märgib Riigikohtu halduskolleegium tõendamisega seoses, et Eesti Vabariik on ratifitseerinud ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ning selle fakultatiivse protokolli; samuti piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollid. Nimetatud konventsioonide alusel teevad rahvusvahelised sõltumatud asutused korrapäraseid külastusi kinnipidamiskohtadesse. Külastuste eesmärgiks on muu hulgas inimväärikust alandava kohtlemise ennetamine ja kinnipidamistingimuste parandamiseks ettepanekute tegemine. ÜRO konventsiooni fakultatiivse protokolli artikli 3 alusel kohustuvad konventsiooni osalisriigid looma või moodustama ka vähemalt ühe kinnipidamiskohtadesse külastusi tegeva siseriikliku ennetusasutuse või tagama selle olemasolu. Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7 kohaselt on Eestis ennetusasutuseks õiguskantsler. Kui kaebuses väidetud kinnipidamistingimuste kohta ei ole tõendite esitamine mõistlike jõupingutustega võimalik või teatud tingimuse olemasolu või puudumise kindlakstegemine osutub tagantjärele sootuks võimatuks, võib halduskolleegiumi arvates menetlusosaliste väidete usutavusele hinnangu andmisel tugineda ka eespool nimetatud konventsioonide raames konkreetsesse kinnipidamisasutusse toimunud kontrollkäikude aruannetele. Õiguskantsler on teinud kontrollkäigu Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajja detsembris 2008 Kontrollkäigu kokkuvõttes toob õiguskantsler lisaks üldistele olmetingimustele Jõgeva arestimajas välja kaks olulist küsimust, millele prefektuur peaks tulevikus lahenduse leidma. Õiguskantsler märgib ära kinni peetavatele isikutele jalutusvõimaluse tagamise vajaduse. Hetkel on jalutushoov arestimajas olemas, kuid seda ei kasutata. Peamine põhjus , miks arestimajas kinni peetud isikud ei saa jalutamisõigust realiseerida, on vastavate ametnike puudus. Õiguskantsler rõhutab, et administratiivset laadi raskused ei saa õigustada isiku õiguste rikkumist (väljatrükk internetist tl 57-61). Lähtudes õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttest on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja väited, et talle ei tagatud arestimajas viibimise ajal vaatamata korduvatele suulistele pöördumistele tund aega värskes õhus viibimise õigust, on usutavad. Kui jalutushoovi ei kasutatud kontrollkäigu tegemise ajal detsembris 2008, on alust arvata, et seda ei tehtud ka 2007.a. lõpul ning 2008.aasta alguses, mil kaebuse esitaja viibis vahistatuna Jõgeva arestimajas. Seega rikuti tema VangS § 93 lg 5 ning ASkE § 15 p-s 4 sätestatud õigust. Kaebaja arvates olid väärikust alandavad tema kambri tingimused. Kaebuse esitaja väitel oli kamber puudulikult valgustatud. Aken oli tehtud klaasblokkidest, kust tuli läbi päevavalgust minimaalselt ja tehisvalgustus ei olnud piisav. Kaebuse esitajal halvenes selle tagajärjel nägemine. Samuti oli ebapiisav kambri ventilatsioon. Kuna kambris tehti suitsu, püsis suits väga kaua kambris. Kaebuse esitaja on mittesuitsetaja ning sellega tekitati talle kannatusi. Kaebaja väitel puudusid kambrist toolid ja laud, samuti magamisase igale kinnipeetavale. Kaebaja jaoks oli alandav süüa maas istudes, samuti oli hügieeninõuete rikkumine see, et süüa tuli 1 m kaugusel tualetist. Tualett oli muust kambrist eraldatud üksnes riidega, mis tegi tualeti kasutamise leviva lõhna ja helide tõttu väärikust alandavaks. Põrand, kus tuli hoida toiduained, oli räpane ja koristada ei olnud millegagi. Lisaks sellele olid arestimajas halvad pesemistingimused, sest ei jätkunud sooja vett ning duširuum oli külm. Vastustaja leiab, et VangS-i § 45 lõikest 1 tulenevalt ei pea ruumi piisav valgustatus olema tagatud ainuüksi akna abil, vaid võib olla tagatud mõlema - nii akna kui ka kunstliku valgustuse - abil. Kõikides Lõuna Prefektuuri arestimajades kasutatakse kinnipidamiskambrite valgustamiseks 100W elektripirne. Samas ei määra ruumi valgustatust mitte valgusallika võimsus, vaid valguse hulk ruumis. Kuivõrd puuduvad mõõtmistulemused valguse hulga kohta Jõgeva arestimaja kambrites, siis ei ole võimalik 8 väita, et kambrite valgustatus oli ebapiisav. Kaebuse esitaja väited tema nägemise halvenemise kohta Jõgeva arestimajas valitsenud valgustingimuste tõttu ei ole tõendatud. Vastustaja märgib, et kõnealusel perioodil ei näinud kehtiv õigus arestimaja sisustuses ette lauda, toole ja eraldi magamisasemeid, siis vastupidiselt kaebaja väidetule puudus vastustaja tegevuses objektiivne õigusvastasus. Seetõttu puudub kaebuse esitajal alus nõuda nende mööbliesemete puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Vastustaja arvates on põhjendamatu kaebuse esitaja väide, justkui oleks teda kui mittesuitsetajat sunnitud viibima ühes kambris koos suitsetajatega. Kaebuse esitaja ei teatanud Jõgeva arestimajas viibimise ajal ühelegi Lõuna Prefektuuri ametnikule, et ta on mittesuitsev isik ega avaldanud soovi tema lahutamiseks suitsetavatest kinnipeetavatest. Vaatamata sellele, et VangS ja ASkE ei sätesta nõuet paigutada suitsetajaid ja mittesuitsetajaid eraldi kambritesse, arvestatakse Lõuna Prefektuuri arestimajades kinnipeetavate sellekohaste soovidega ning paigutatakse nad vastavalt eraldi. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu VangS-i § 90 lõikes 4 ja § 156 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt peab olema tagatud vahistatu pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Riigikohtu halduskolleegium on
7. a otsuse nr 3-3-1-54-08, milles samuti käsitleti arestimajas WC privaatse kasutamise võimalikkust, punktis 16 märkinud, et selline jälgimise nõue on sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgiga proportsionaalne. Seega ei ole julgeoleku kaalutlustest lähtudes võimalik korraldada kinnipeetute loomulike vajaduste rahuldamist täielikus privaatsuses. Siiski on vastustaja VangS-i § 90 lõikes 4 ja § 156 lõikes 2 sätestatud nõude arvelt tõstnud WC kasutamise privaatsust, eraldades WC muust kambrist riidega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja privaatsust WC kasutamisel ei ole rikutud rohkem, kui VangS-i § 90 lõikest 4 ja § 156 lõikest 2 tulenevalt oli vajalik ja mõistlik. Kuigi kirjeldatud WCtingimused võisid kaebuse esitajas tekitada tunde, et tema väärikust on alandatud, ei saa vastustajale tema väärikuse alandamist ette heita, sest WC Jõgeva arestimaja kambrites vastas nõuetele. Seega tuleb kaebuse esitaja kirjeldatud ebamugavusi käsitleda kui arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasnevaid. Põhimõtteliselt nõustub kohus vastustajaga selles, et olmetingimused Jõgeva arestimajas, sealhulgas kambri sisustus, WC kasutamise võimalused ning pesemistingimused vastasid perioodil 12.12.2007 17.01.2008 formaalselt õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele. Sel perioodil olid nõuded arestimaja kambrile sätestatud VangS-i § 90 lõikes 4 ja § 45 lõikes
8. Õige on vastustaja väide, et nimetatud sätetest ei tulenenud vastustajale kohustust paigutada igasse arestimaja kambrisse laud, toolid ja eraldi magamisase igale kinnipeetavale. Niisugust kohustust ei sätestanud ka ASkE. Ka kehtiva ASkE järgi ei tule igale kinnipeetavale paigutada kambrisse eraldi voodit. VangS ega ASkE ei sätesta duši- või pesemisruumile esitatavaid nõudeid. Küll aga sätestab ASkE § 11 lõige 2, et kinnipeetul võimaldatakse kord nädalas kasutada sauna, dušši või vanni. Pesemisvõimaluse puudumist kaebaja ei väida. Samuti ei ole kaebuse esitaja pöördunud vastustaja poole pretensioonidega selle kohta, et puudusid kambri koristamise võimalused. Samas lähtub kohus käesoleva haldusasja lahendamisel Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast, et sõltumata selgelt sätestatud nõuete puudumisest võivad kinnipidamistingimused siiski osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi. Kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut 9 konkreetsetes tingimustes peeti (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-114-10 p 9). Sama otsuse p-s 8 märgib kolleegium, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid arestimaja kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse
9. jaanuari
10. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt
11. Sellisele järeldusele viitab ka vangistusseaduse
12. veebruarist 2007 kehtiva § 45 lg 1 teine lause. VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC