← Eesti

3-10-57/14

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-57 Haldusasi X´i kaebus Vir

) § 82 lg-s 2, vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.22 sätestatud nõuete rikkumise eest. Karistus pöörati täitmisele ajavahemikul alates 26.10.2009 kuni 30.10.2009. Kaebaja arvates karistati teda teo eest, mida ta tegelikult toime ei pannud. Samuti märgib kaebaja, et talle määratud karistus pöörati täitmisele varem, kui saabus Viru Vangla vaideotsus, millega jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja väitel on tema ainus süütegu see, et ta käis tualettruumis, kuid suitsu ta seal ei teinud. Kui kaebaja tualettruumist lahkus, siis kutsus valvur ta tagasi ja tal oli käes suitsukoni, mida ta seostas kaebajaga. Saades aru, et kaebaja suitsetamist omaks ei võta, lisas valvur, et koni ju suitseb, ise samal ajal muiates. Kuna kaebaja ei tundnud suitsulõhna, siis arvas ta, et valvur tögab teda, et ta suitsetamise omaks võtaks. Valvuri ettekandes nr 3118 kirjutatakse, et tualettruumis oli koni, mis tema väitel suitses. Kaebaja ei leia ühtegi põhjust, 3-10-57 miks ta oleks pidanud põleva koni sinna jätma kuna ta oleks võinud suitsu ju potti visata ja vee peale tõmmata. Kaebaja jõudis tualettruumist väljuda ja eemalduda, kui valvur sisse läks. Seega kaebaja ei kiirustanud. Kuna kaebajale tutvustati vangla sisekorda reguleerivaid akte alles 28.10.2009, siis ei oleks tohtinud teda kõnealloleva teo eest karistada ja seda isegi juhul, kui kaebaja oleks tõesti tualettruumis suitsetanud, kuna ta ei teadnud, mida, kus ja kuidas võib vanglas teha. Samuti ta ei teadnud, kuidas saab vangla teda karistada. Kaebaja väitel on tegemist täielikult vanglaametnike tegemata jäetud tööga kuna käskkirjas on kirjas, et kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega. Vastustaja Viru Vangla peab X´i kaebust põhjendamatuks. Kaebajale määrati Viru Vangla 09.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2096-D selleks mitteettenähtud kohas suitsetamise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 4-ks ööpäevaks. 14.09.2009 esitas kaebaja vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 07.12.2009 vaideotsusega nr 6-25/619 jäeti vaie rahuldamata kuna leiti, et käskkiri on õiguspärane. Vastustaja Viru Vangla viitab VangS § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Kuni 08.03.2010 kehtinud

§ 8

2 lg 2 kohaselt võis kinnipeetav suitsetada üksnes selleks ette nähtud ja vastavalt märgistatud kohas. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.22 kohaselt lubatakse vangla territooriumil kinnipeetaval suitsetada suletud osakonnas kambris või spetsiaalses suitsetamise ruumis. Kooskõlas tubakaseaduse § 29 ja § 30 on teistes kohtades vanglas suitsetamine rangelt keelatud. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1,

§ 82

lg-s 2 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.22 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 4-ks ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes suitsetamises selleks mitteettenähtud kohas. Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud järelevalveosakonna valvur Urmas Ilves´e ettekandega nr 3118 ning Urmas Ilves´e täiendavate selgitustega, millised on fikseeritud menetluse läbiviija inspektor-kontaktisik Pille Metsar´i poolt 07.09.2009 koostatud õiendis. Ettekandest ning täiendavast seletusest nähtub, et 10.09.2009 Urmas Ilves avastas, et kaebaja suitsetas selleks mitteettenähtud kohas P-hoone III korruse kooliruumide tualettruumis. Kaebaja osales kooliruumides läbiviidavas programmis, mis algas kell 13.00. Kuna tegemist oli koolivaheajaga, siis kooliruumides ei liikunud teisi isikuid ega kinnipeetavaid. Ajavahemikul alates 13.00 kuni 14.19 oli kaebaja ainus isik, kes üldse tualettruumi sisenes. Pärast kaebaja tualettruumist lahkumist kontrollis valvur Urmas Ilves kohe tualettruumi ning avastas põleva sigareti. Tualettruumis suitsetamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1,

§ 8

2 lg-s 2 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.22 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Distsiplinaarmenetluse läbiviinud inspektor-kontaktisik Pille Metsar kogus asjas tähtsust omavad tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 08.09.2009. Karistuse määramisel arvestati rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane kuna on järgitud kõiki VangS §-des 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid ning läbi on viidud distsiplinaarmenetlus. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik protokolliti ning kaebajale anti võimalus anda oma teo kohta seletusi. Samuti määrati kaebajale karistus seadusega ette nähtud tähtaja piires selleks pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Kaebaja selgitab, et karistus pöörati täitmisele enne kui tema vaidele vastati, mis saigi tema arvates otsustavaks vaideotsuse tegemisel, sest vaideid vaatab läbi 2

(4)3-10-57 vangla direktor ning vaie jäi rahuldamata. Vastustaja märgib, et haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Järelikult ei ole distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtivus sõltuvuses selle vaidlustamisest ning vangla lähtus vaidlustatud käskkirja täitmisele pööramisel asjaolust, et tegemist on kehtiva käskkirjaga. See, et vaideid vaatab vastavalt VangS § 11 lg-le 41 läbi vangla direktor, ei saa olla kaebaja vaide rahuldamata jätmise põhjuseks. Viru Vangla direktor on vaideotsuses hinnanud käskkirja õiguspärasust ning leidnud, et vaie rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja väitel karistati teda teo eest, mida ta toime pannud ei ole ning ta leiab, et tema ainus süütegu seisnes selles, et ta käis tualettruumis. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et ettekandes ei ole kirjas, et tualettruumis oli tunda sigaretisuitsu või tiku lõhna, millega sigarett süüdati. Kaebaja arvates pole ühtegi põhjust, miks ta pidi põleva sigareti tualettruumi jätma. Kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka karistamise käskkirjas tooduga ning seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta rikkumist toime ei pannud. Distsiplinaarasja menetlemisel ei omanud tähtsust asjaolu, miks jäi põlev sigarett tualettruumi või millega sigaretti süüdati, vaid oluline oli fakt, et põlev sigarett oli tualettruumis ning peale kaebaja ei saanud keegi teine sigaretti tualettruumi jätta. Kaebaja väidab, et teda tutvustati vangistust reguleerivate õigusaktidega 28.10.2009, mistõttu ei oleks tohtinud teda karistada, sest ta ei teadnud, mis on vanglas lubatud ja mis on keelatud. Kaebaja viibib vangistuses alates 31.10.2007 ning Viru Vanglas on ta alates 09.09.2008. Vanglas tutvustati kaebajat vangistust reguleerivate õigusaktidega 28.10.2009 ja eelnevalt on kaebaja tutvunud Tallinna Vanglas vangistust reguleerivate õigusaktidega 28.01.2008. Seega oli kaebaja teadlik vangituses kehtivast korrast. Arvestades tema vangistuses viibimise aega ning ka Viru Vanglas viibimise aega, siis pidi olema kaebaja teadlik, et suitsetamine on lubatud ainult selleks ette nähtud kohtades ning et tualettruumis on suitsetamine keelatud. Vastustaja palub tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p-le 6 jätta kaebus rahuldamata ja menetluskuld kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla direktori 09.09.2009 käskkirjaga nr 6.-3/2096-D „Kinnipeetav X´ile distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati kinnipeetav X´i VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1,

§ 22

lg-s 2 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.2.22 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks ning piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemed) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Käskkirjast nähtuvalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta suitsetas P-hoone III korruse kooliruumide tualettruumis. 14.09.2009 esitatud vaides leiab kaebaja, et teda süüdistatakse suitsetamises alusetult, kuna ta tegelikult seda teinud ei ole. Kaebaja arvates ei saa kedagi süüdistada tuginedes ainult loogikale ilma, et oleksid olemas konkreetsed tõendid. Järelevalveosakonna valvur Urmas Ilves´e ettekandest nr 3118 ning ka Urmas Ilves´e täiendavatest selgitustest (fikseeritud menetluse läbiviija inspektor-kontaktisik Pille Metsar´i poolt 07.09.2009 koostatud õiendis) nähtub, et 10.08.2009 avastas Urmas Ilves, et kinnipeetav X suitsetas selleks mitteettenähtud kohas P-hoone III korruse tualettruumis. Nimelt osales kaebaja kooliruumides läbiviidavas programmis, mis algas kell 13.00 Kuna sel ajal oli koolivaheaeg, siis kooliruumides ei liikunud teisi isikuid ega kinnipeetavaid. Ajavahemikul alates kell 13.00 kuni 14.19 oli kaebaja ainus isik, kes tualettruumi sisenes. Pärast seda, kui kaebaja lahkus tualettruumist, kontrollis valvur Urmas Ilves koheselt tualettruumi üle ja avastas seal põleva sigareti. Kuna põlevat sigaretti keegi teine peale kaebaja tualettruumi jätta ei saanud ja valvur avastas sigareti tualettruumist vahetult pärast kaebaja lahkumist, siis eeltooduga on tõendatud, et kaebaja suitsetas tualettruumis. Seega kaebajat karistati 3

(4)3-10-57 konkreetse tõendi (valvuri ettekanne) alusel, mitte lähtudes paljast loogikast, nagu kaebaja väidab. Kaebaja leiab, et loogiliselt võttes ei ole arusaadav, miks ta oleks pidanud maha jätma suitseva koni. Kuna kaebaja lahkus ruumist enne valvuri sisenemist, siis ta ei saanud kiirustamise tõttu koni maha jätta ning ühtegi muud loogilist seletust antud asjas ta ei oska leida. Siinkohal leiab vastustaja põhjendatult, et menetluse käigus ei omanud tähtsust asjaolu, miks jäi põlev sigarett tualettruumi, vaid oluline on fakt, et tualettruumis oli põlev sigarett ning lähtudes valvuri ettekandest ei saanud keegi teine peale kaebaja tualettruumi sigaretti jätta. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.