lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Ilmar Risttee isikukood: 35802036518; elukoht: xxx; xxxiharidus; xxx; emakeel: xxx; xxx kodanik varem kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.07.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Ilmar Risttee
2.
– 17.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Ilmar Ristteel tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ilmar Risttee ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
septembrist 2024. 5.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Ilmar Ristteelt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. 1
lg 1 järgi selles, et tema 16.07.2024 kella 19.45 ajal juhtis xxx tee 2 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,97 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus I. Risttee liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani I. Risttee toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Ilmar Risttee ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. I. Risttee tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega.
– 17.07.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
2 Risttee ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista I. Ristteelt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 196,42 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 811,42 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses. Võimaldada I. Ristteel tasuda menetluskulud summas 811,42 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I. Risttee tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 196,42 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 615 euro ulatuses, sest I. Risttee on xxx ja tal xxx xxx. I. Ristteelt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 196,42 eurot ja sundraha 615 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 811,42 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada I. Ristteel tasuda menetluskulud kogusummas 811,42 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.