← Eesti

2-24-119380/7

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-119380 Tsiviilasi AB Lietuvo

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 29.10.2022 põhjustas joobeseisundis X.X (XXX) sõidukiga TOYOTA RAV4 (XXX) liiklusõnnetuse, milles sai vigastada kaasreisija. Liiklusvigastuse tagajärjel on kaasreisija ravikindlustatud isikuna saanud Tervisekassalt ravikindlustushüvitisena tervishoiuteenuse hüvitist raviteenuste arve nr 7073776423 alusel, summas 758,91 eurot. Tervisekassa esitas hagejale nõude Q.W tervishoiuteenuse hüvitise osas summas 758,91 eurot. Hageja hüvitas Tervisekassale nõudeavalduse alusel 758,91 eurot. TOYOTA RAV4 (XXX) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Põhjusel, et kostja juhtis sõidukit Toyota joobeseisundis, esitas hageja kostjale 07.05.2024 kahjunõude. Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 21.05.2024. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 758,91 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 24.09.2024 summas 32,21 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 24.09.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, hageja menetluskulu ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus 2 kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.10.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 240 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 245 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 260 eurot: maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot, nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 24.09.2024 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine 2 tundi, 120 eurot/h, summas 240 eurot. Hageja poolt on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõiv summas 65 eurot. Hageja tasub täiendava riigilõivu summas 180 eurot (245-65). Hageja menetluskulu seisuga 24.09.2024 on 505 eurot (260+245). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 240 eurot (2*120). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks hageja kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 505 eurot (245+20+240).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 3 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.