Obsah (7)

§ 651§ 456§ 174§ 477§ 175§ 654§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 15. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks ning jaotas menetluskulud. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

16.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu isik

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 18. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega ega pea vajalikuks

§ 654lg-st 6 juhindudes maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kostja arvates ei olnud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks 4,5 tundi vajalik, sest tutvuda oli vaja vaid notariaalse lepingu ja kohtutäituri teatisega, milleks kulub kostja hinnangul vaid 1 tund. Samuti ei olnud kostja arvates hagejate lepingulisel esindajal põhjendatud hagi koostamisele kulutada 3 tundi, kui seda oleks saanud teha 2 tunniga. Hagi tagamise määruse 4 2-20-13951 kohtutäiturile esitamise kuluks ei saa olla 0,5 tundi, vaid põhjendatud kuluks on 5 minutit. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada. Maakohus on pidanud 4,5 tundi vajalikuks ja põhjendatud kuluks lisaks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ka nõupidamisele kliendiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ei saa selle koostamiseks kulunud aega 3 tundi pidada ebavajalikuks vaid seetõttu, et kostja arvates on hagiavaldus koos lisadega liiga suureks paisutatud ning suurt osa sellest otsuse tegemisel ei arvestatudki. Kuigi kostja arvates oleks kohtutäiturile hagi tagamise määruse edastamine võimalik e-toimiku vahendusel vaid 5 minutiga, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud järeldada, et hagejad pidid igal juhul edastama määruse kohtutäiturile e-toimiku vahendusel 5 minutiga. Olukorras, kus hagejad pidid hagi tagamise määrus täitmiseks ise pöörduma kohtutäituri poole, on põhjendatud arvata, et määruse saamisel ja selle täitmiseks edastamisel, kulus hagejate lepingulisel esindajal aeg, milleks on mõistlik arvestada 0,5 tundi. Kolleegiumi arvates ei ole alati võimalik kontrollida iga menetlustoimingu tegemisele kuluvat aega minutilise täpsusega, mistõttu on mõistlik arvestada vaidlusaluse menetlustoimingu tegemisel ajaga 0,5 tundi. Maakohus hindas kõigi hagejate esindaja menetlustoimingutele kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse otsustamisel tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu. Lähtudes eeltoodust ei pea ka ringkonnakohus menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks ega vajalikuks vähendada hagejate esindaja toimingutele kulunud aega, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse. Menetluskulude jaotus 21.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 22.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5