KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 3. detsembril 2024 Tallinnas koht Haldusasja number 3-24-3226 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusos

) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti X taotlus riigi õigusabi (RÕA) saamiseks. Taotluse järgi soovib X RÕA konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu
2. novembri
3. a otsuse nr 2-15/747 peale halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotleja selgitas, et on töötu, toimetuleku saaja, osalise töövõimega, ühe lapse elatisekohuslane. Taotleja sissetulek on vaid osalise töövõime toetus ca. 350 eurot kuus. Sellest maksab taotleja lapsele elatist 150 eurot kuus ja 50 eurot elatisvõla katteks. Taotleja selgitas, et on alustanud maksejõuetuse kohtuasja Tartu Maakohtus. Menetlus on pooleli, mh õigusabi puudumise tõttu.
4. Kohus jättis taotluse
5. detsembri
6. a määrusega käiguta. Muuhulgas palus kohus taotlejal taotluse allkirjastada ja selgitada, miks ta leiab, et kohus peaks aukohtu otsuse tühistama. Taotlejal tuleks vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud. Kohus selgitas, et kui menetlusreeglite rikkumist pole, kuid taotleja leiab, et aukohus jõudis menetluse tulemusel valele järeldusele (oleks pidanud advokaati karistama), siis kaebusel eduväljavaateid pole ja RÕA taotlus jääb rahuldamata.
7. Taotleja esitas
8. detsembril 2024 allkirjastatud avalduse, millele lisas oma majandusliku seisundi teatise. 3.
9. Taotleja märkis, et taotleb juriidilist abi ka RÕA taotluse täitmiseks. Taotlejal on küsimusi mitmete lahtrite täitmise kohta. Lahtris 2.4 tuleks märkida avaldused ja taotlused, mida taotleja soovib kohtumenetluses esitada. Just selleks taotleja RÕA palubki. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 48 järgi on taotlejal õigus saada piisavalt aega ja võimalusi hagi või kaebuse ettevalmistamiseks. 3.
10. Taotlejal on õigus saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad. Taotleja leiab, et tema asja puhul on alust RÕA määrata. Taotleja pole veel kaebust täismahus ja korrektset esitanud. Seda ta saaks teha RÕA toel. Ilma RÕA-ta esitatud kaebus võib näida perspektiivitu. Taotlejal on varem juhtunud, et neli kohtunikku ei suutnud hinnata õigesti tema RÕA vajadust ja otsustasid vääralt jätta tema õigused kaitsmata. Asi (nr 4-232162) jõudis Riigikohtusse, kes leidis, et taotlus oleks tulnud rahuldada. Ka on taotlejal ette tulnud, et täpselt sama sisuga asjas üks kohtunik annab RÕA ja teine mitte. 3.
11. Taotleja selgitas pikemalt oma majanduslikku olukorda ja lapsele võlgnetava elatisega seonduvat. 3.
12. Taotleja leidis lõpetuseks, et isegi kui ta oleks jurist, et suudaks ta iseennast kaitsta. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 110lg 1 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (

§ 110lg 1 p 3).

Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel lähtub kohus lisaks

-i sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (

§ 110lg 2).

5.

§ 111

lg 1 järgi antakse taotlejale menetlusabi juhul, kui on piisavalt alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta RÕA juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene.

1. Advokatuuri aukohtu
2. novembri
3. a otsus (digitoimiku leht (dtl) 4) on tehtud ajendatuna X kaebusest vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tegevuse peale.
4. Advokatuuriseaduse § 18 lg 1 järgi võib huvitatud isik esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebeõigus on siiski piiratud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuli
6. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetlus ei toimu advokaadi kliendi huvides. Kliendil pole õigust nõuda advokaadi karistamist. Seetõttu ei saa kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida seda, kas aukohus on teinud sisuliselt õige otsuse. Huvitatud isikul on õigus sellele, et aukohus vaataks tema kaebuse läbi kehtestatud menetlusreegleid järgides. Menetlusreeglite järgimist saab kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida. Seetõttu palus kohus taotlejal vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud.
7. Taotleja ei esitanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitusi, millest nähtuks, et aukohus oleks tema kaebust läbi vaadates menetlusreegleid rikkunud. On arusaadav, et taotleja ei pruugi osata ilma õigusabita kõiki aukohtumenetluse nüansse hinnata. Siiski oli taotlejal võimalik esile tuua, kas menetluslikud rikkumised tema hinnangul üldse esinesid ja milles need tema meelest võisid seisneda. Kuna taotleja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, ei ole kohtul alust eeldada, et kaebuse esitamine saaks praegusel juhul edukas olla.
8. Kohus selgitas juba kaebajale, et kui ta leiab, et advokaat on temaga sõlmitud lepingu alusel teda esindades oma kohustusi rikkunud, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kuna advokaadi karistamine aukohtumenetluses ei parandaks mingil moel taotleja kui huvitatud isiku olukorda, annab aluse RÕA andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 12: taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
9. Eeltoodu põhjal jääb RÕA taotlus rahuldamata. Sellises olukorras pole kohtul vaja hinnata, kas menetlusabi andmine on põhjendatud lähtuvalt taotleja majanduslikust olukorrast.
10. Praeguse määruse avaldamise korral tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/