Obsah (5)

§ 113§ 4034§ 403§ 416§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. november 2024 2-23-139728 Tsiviil

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses Karīna Porado kanda ja 5% ulatuses OÜ GS Core kanda.

1. Lugeda kohtuotsuse sõnastatuks järgnevalt: resolutsioon tervikuna 4.
2. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
3. Mõista Karīna Poradolt OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 322 eurot 40 senti, sissenõudmiskulud 14 eurot 55 senti,
4. novembri
5. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102 eurot 58 senti ja alates
6. novembrist 2024 viivis põhivõlalt 322 eurolt 40 sendilt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4.

1. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses Karīna Porado kanda ja 5% ulatuses OÜ GS Core kanda. 4.
2. Rahuldada OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 4.
3. Mõista Karīna Poradolt OÜ GS Core kasuks välja menetluskuludena 180 eurot 50 senti. Mõista Karīna Poradolt OÜ GS Core kasuks välja viivis menetluskuludelt 180 eurolt 50 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 95% ulatuses Karīna Porado kanda ja 5% ulatuses OÜ GS Core kanda.
5. Mõista Karīna Poradolt OÜ GS Core kasuks kasuks välja menetluskulud 95 eurot. Edasikaebamise kord
6. Mõista Karīna Poradolt OÜ GS Core kasuks välja viivis menetluskuludelt 95 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 2 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. OÜ GS Core (hageja) esitas
8. septembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Karīna Porado (kostja) vastu. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
9. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 322 eurot 44 senti, viivise 62 eurot 97 senti ja sissenõudmiskulu 38 eurot 80 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja
10. novembril 2020 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga (krediidiandja) järelmaksulepingu nr 7319278, mille alusel sai kostja laenu kaupade ostmiseks 352 eurot 49 senti. Kostja kohustus laenu tagastama kahe aasta jooksul, lepingu lõpptähtpäev oli
11. november
12. Kostja kohustus tasuma intressi 36,79% aastas. Kostja tegi tagasimakseid kokku 30 eurot 9 senti. Krediidiandja saatis
13. oktoobril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja
14. oktoobril 2021 lepingu üles. Krediidiandja loovutas
15. oktoobril 2021 nõude hagejale. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja oma nõude arvestusega, et nimetatud kohustust rikuti. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 7 ei võlgne kostja seega hagejale intressi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid lepingust tekkinud kõrvalkohustusi. Hageja nõuab kostjalt ainult tagastamata põhivõlga, viivist seadusjärgses määras ja sissenõudmiskulusid.

1. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel
2. aprillil
3. Kostja ei vastanud hagile. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus rahuldas
5. mai
6. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 322 eurot 40 senti ja jättis seda ületavas osas hageja nõuded rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 144 eurot 40 senti ja nendelt viivise võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus selgitas, et

§ 4034

lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu 3 seletuskirja kohaselt see, et (

§ 403

4 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega seadusandja tahte kohaselt on

§ 4034

lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatud keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on

§ 4034

lg 7 teine lause oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta kõik menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud koos nendelt arvestatava viivisega kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 4034lg-t 7.

Viidatud sätte teist lauset tuleb kohaldada tarbijakrediidilepingust tulenevate kõrvalnõuete suhtes. See piirab vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste rikkumise korral võlausaldaja õigust nõuda lepingus kokkulepitud määra alusel intressi (kui see on seaduslikust intressimäärast suurem), lepingutasu, lepingu haldustasu jms nõudeid, mis on käsitletavad laenulepingu kõrvalnõuetena (st kuuluvad tasumisele ilma rikkumiseta). Säte ei keela võlausaldaja õigust nõuda kohustuse rikkumise korral viivist või sissenõudmisega seotud kulusid, kuivõrd need ei ole laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded, vaid

§-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendid, mis kuuluvad tasumisele kohustuse rikkumise korral, seda ka juhul, kui leping on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral võlgnikule seaduse poolt pakutav kaitse ei muuda ära teisi seaduse sätteid ega seisne selles, et võlgnik võib ilma igasuguse vastutuseta hakata oma kohustust rikkuma.

§ 4034

lg 7 ei kohaldu õiguskaitsevahendite suhtes ega muuda ära seaduses sätestatud võlausaldaja õigust õiguskaitsevahendeid kasutada, sh nõuda viivist ja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Käesoleval juhul oli kostja ka vastutustundetu laenamise korral lepingu kehtivuse ajal põhiosamaksete tasumisega viivituses. Samuti oli ja on ta viivituses lepingu lõppemise järgselt kogu tagastamata põhiosa tagastamisega. Seega oli võlgnikule nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast lepingu lõppemist tasuliste meeldetuletuste saatmine põhjendatud ja kostja peab sellega seotud kulu hüvitama. Leping oli nõuetekohaselt üles öeldud ka vastutustundetu 4 laenamise asjaolu arvesse võtmise korral. Samuti oli möödunud ka lepingu lõpptähtpäev

1. november
2. Seega oli ka viivise nõue põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud otsuses rahuldama ka hageja seaduslikus määras esitatud viivise, edasiulatuva viivise ja sissenõudmisega seotud kulude nõuded, st rahuldama hagi täielikult. Viimati öeldust tulenevalt oleks kohus pidanud ka menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda jätma ning hageja kantud kulud kostjalt kogu ulatuses hageja kasuks välja mõistma.
3. Kostjale toimetati apellatsioonkaebus ja menetlusse võtmise määrus kätte Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel
4. augustil
5. Kostja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja sissenõudmiskulud 14 eurot 55 senti,
7. novembri
8. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102 eurot 58 senti, alates
9. novembrist 2024 viivise põhivõlalt 322 eurolt 40 sendilt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (

§ 4034lg 7 laused 1–3).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et

§ 403

4 lg 7 teine lause ei võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viivist ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui vastavad nõude eeldused on täidetud. Tasuna

§ 4034

lg 7 teise lause mõttes tuleb käsitleda kõikvõimalikke krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu), aga mitte näiteks tarbijakrediidilepingus kokku lepitud leppetrahve (Võlaõigusseadus II. Komm vlj. § 4034 komm 3.3

1. aa)teine lõik ja
2. bb)esimene lõik). 8. Hageja tugineb tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele ja palub mõista kostjalt viivise tagastamata põhivõla jäägilt 322 eurolt 40 sendilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnenud teisest päevast, s.o

1. oktoobrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Intressimäär oli kogu lepingu perioodil (
2. november 2020 –
3. november 2022) 0% ja muid tasusid ei ole tarbijakrediidilepingus kokku lepitud. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik hinnata seda, kas lepingu ülesütlemiseks oli alust, ilma et krediidiandja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud lepingu täitmiseks ühe makse 30 eurot 9 senti
4. juunil
5. Arvestades selle põhiosa tagastuseks, sai täielikult tasutud
6. juuni 2021 makse 5 põhiosa 14 eurot 96 senti ja osaliselt
7. juuli 2021 makse põhiosa 15 euro 13 sendi ulatuses. Kostja oli täielikult või osaliselt viivituses nelja järjestikuse tagasimaksega (
8. juuli 2021 osaliselt 29 sendi ulatuses,
9. august 2021,
10. september 2021,
11. oktoober 2021). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 43). Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (

§ 416lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 23.

oktoobrist 2023 erakorraliselt üles öelda (dtl 44). Hagiavalduse esitamise ajaks, s.o ajavahemiku eest

1. oktoober 2021 –
2. november 2023 on sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 97 senti. TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemiku eest
3. november 2023 –
4. november 2024 on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 61 senti. Kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on seega sissenõutavaks muutunud viivis kokku 102 eurot 58 senti (62,97 + 39,61). Ülaltoodud põhjendustel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja
5. novembri
6. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102 eurot 58 senti ja alates
7. novembrist 2024 viivise põhivõlalt 322 eurolt 40 sendilt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist nelja lepingu kehtivusajal ja nelja pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirja eest. Ühe kirja maksumus on 4 eurot 85 senti, mis tuleneb krediidiandja hinnakirjast (dtl 36).
2. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (

§ 1132lg 1 laused 1 ja 3) Hageja palub välja mõista hüvitise kostjale 15.

juulil,

1. augustil,
2. septembril ja
3. oktoobril 2021 edastatud meeldetuletuskirjade eest (dtl 40-43). Kostja kohustus tegema graafikujärgseid makseid iga kuu
4. kuupäevaks.
5. juuli,
6. augusti ja
7. septembri
8. a meeldetuletuskirjad on saadetud vastavalt
9. juulil,
10. augustil ja
11. septembril 2021 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja saatis enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Hageja viitab hagiavalduse lisadele 5 ja 6 (dtl 38-39), mille põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul tuvastatav
12. juulil,
13. augustil ja
14. septembril 2021 sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta tasuta meeldetuletuskirja saatmine.
15. juulil 2021 sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud meeldetuletuskirja hüvitamine ei oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka seetõttu, et kostja tehtud makse arvestamisel põhivõla katteks oli sellest tasumata vaid 29 senti. Kostjale
16. oktoobril 2021 saadetud meeldetuletuskirja puhul on tegemist kirjaga, millega anti kostjale enne lepingu ülesütlemist täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kiri on saadetud enne oktoobrikuise makse sissenõutavaks muutumist. Ülaltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks lepingu kehtivusajal saadetud meeldetuletuskirjade eest põhjendatud.
17. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 6 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (

§ 1132lg 2 p 1).

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest (

§ 1132lg 3).

Hageja palub välja mõista hüvitise kostjale

1. jaanuaril,
2. juunil,
3. juulil ja
4. augustil 2022 saadetud kirjade eest (dtl 46-49). Kuigi see

§ 113

2 lg-te 2 ja 3 tekstist otseselt ei tulene, võib tarbijale pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja (Võlaõigusseadus I. Komm vlj. § 1132 komm 7.3.1 b)). Hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks pärast lepingu lõppemist on põhjendatud seega osaliselt, 14 euro 55 sendi (3 x 4,85) ulatuses. 12. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, mistõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid kokku 190 eurot (s.o riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 50 eurot). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalist suurust. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja maakohtus kantud menetluskuludest kostjalt hageja kasuks välja mõista 180 eurot 50 senti (190x0,95). Ringkonnakohtu menetluses koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 100 eurot (dtl 77, 93). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (TsMS § 174 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest kostjalt hageja kasuks välja mõista 95 eurot. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 7