← Eesti

3-24-616/13

Obsah (4)§ 15§ 1§ 2§ 226

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-616 Haldusasi Xi kaebus Kaitseressurssid

) § 15 lg 2 annab vastustajale õiguse valida kättetoimetamise viiside vahel. Kättetoimetamise viisi valikul on vastustaja seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. Vastustaja ei teinud katset kaebajale posti teel dokumente kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel, et tema tegelikku elukohta välja selgitada. 7.4. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et ta oleks enne sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud. Kaebaja teavitamine oli vajalik, et kaebaja oleks 2

(7)3-24-616 saanud vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist või esitada oma arvamuse sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Samuti oleks see andnud kaebajale võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Sunniraha rakendamisest teavitamise nõue ei ole täidetud sellega, kui ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Sunniraha rakendamisest teavitamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus. 8. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 8.1. Ettekirjutus toimetati kaebajale

§ 15lg 3 alusel kätte 24.06.2023 1 (dtl 75).

Kaebaja sai ettekirjutuse kätte, sest saatis 28.09.2023 e-kirja. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta sai ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu. Samuti teavitati kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaebajale

§ 15lg 3 alusel kätte 04.11.2023 (dtl 80).

Kaebajal puudus mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks. See, et kaebaja viibib alates 27.12.2023 vanglas, ei ole mõjuv põhjus ettekirjutuse rakendamata jätmiseks. 8.2.

§ 15

lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohustuslase elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

§ 15

lg 3 alusel loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

§ 15

võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee vastustaja saadetud dokumentidega.

§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 24.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
  2. Kaebaja leiab, et vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud. 11.

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. 12. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab 1 Vastuses ilmselt ekslikult 22.08.2023. 3

(7)3-24-616 haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4). 13. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna2 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on

§ 2

p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (

§ 2lg 1).

Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust.

  1. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
  2. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamine oleks põhjendatud juhul, kui vastustaja tegevus täitemenetluse algatamisel oleks olnud õigusvastane. Praegusel juhul see nii ei ole.
  3. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
  4. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 24.05.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 22.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele. Kaebaja põhjendas 28.09.2023 vastustajale saadetud e-kirjas terviseseisundi hindamisele mitte ilmumist välislähetuses viibimisega. Kohus nõustub vastustaja 04.10.2023 kirjas toodud seisukohaga, et välislähetuses viibimine ei ole mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud, et ta ka tegelikult viibis 22.09.2023 2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“. 4

(7)3-24-616 välislähetuses. Kaebaja tuttava Y kiri seda ei tõenda. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kes see isik on ja milline on tema suhe kaebajaga (kas tegelikult on ka tegemist kaebaja tööandjaga). Kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seda, et väidetavat välislähetust ei saanud lükata muule ajale, arvestades asjaoluga, et kaebajale oli terviseseisundi hindamisele ilmumine juba varakult teada ja seega võimalus sellega arvestada. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks välismaale elama kolimine. Kaebajal säilivad oma kodanikukohustused ka välisriigis elamise ajal. 18. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Kohus leiab, et tegemist on teadliku valeväite esitamisega kaebuses. Kaebaja oli terviseseisundi hindamisele ilmumise ettekirjutusest teadlik juba enne terviseseisundi hindamise aega, sest kaebaja väidetav tööandja kirjutas juba 20.09.2023 avalduse, milles põhjendas kaebaja võimatust terviseseisundi hindamisele ilmuda. Ka kaebaja 28.09.2023 kiri vastustajale kinnitab, et kaebaja teadis ettekirjutusest varem, mitte ei saanud sellest teada alles kohtutäituri vahendusel. HKMS § 28 lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Kohus hoiatab, et käsitleb teadliku valeväite esitamist pahatahtliku kohtu eksitamise katsena. Selline käitumine võib edaspidi tuua kaasa trahvi määramise kaebajale või tema esindajale. 19.

§ 15

lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. 20. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 75) nähtub, et 24.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.06.2023 (

§ 15lg-d 1 ja 3).

Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel

§ 15

lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (

§ 2lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa 5

(7)3-24-616 kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele.

§ 15

lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustajal oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud.

sellist kohustust vastustajale ette ei näe. Tegemist on eriseadusega HMS-i suhtes, seega tuleb kättetoimetamise erisätete olemasolu korral lähtuda erisätetest, mitte HMS-i kättetoimetamise üldsätetest.

  1. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.06.2023, siis oli tal võimalik 22.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda. Kaebaja oma kohustust ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada tema suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
  2. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
  3. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (600 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Ettekirjutusest nähtuvalt kutsuti kaebajat terviseseisundi hindamisele ka 14.04.2023, kuid kaebaja jättis selle kohustuse täitmata. Vastustaja 04.10.2023 kirjast nähtub, et kaebaja on korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata. 24.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt teine sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks.

§ 226lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

  1. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 24.05.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 24.06.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 22.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
  2. Kaebuse põhjendused selle kohta, et enne ettekirjutuse alusel sunniraha sissenõudmist tuleb kaebajat teavitada sunniraha rakendamisest ja anda talle võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, on õiged, kuid ei põhjenda kuidagi kaebust. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 78-79) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 04.11.2023 (dtl 45). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 14.11.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 16.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
  3. Kaebaja viibib alates 27.12.2023 vanglas. Seda asjaolu arvestades loobus vastustaja 21.02.2024 koostatud terviseseisundi hindamisele ilmumise kutsest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni (dtl 9). Vastustaja algatas täitemenetluse 16.11.2023, st enne kaebaja vangis6

(7)3-24-616 tamist. Kaebaja vangistamine ei muuda tema poolt varem täitmata jäänud kohustust vabandatavaks ega anna alust juba varem alustatud täitemenetluse lõpetamiseks. Ilmselgelt uusi kutseid kaebajale vanglas viibimise ajal saata ei ole mõtet ega ole mõtet alustada ka uusi täitemenetlusi sunniraha sissenõudmiseks. Kuid juba alustatud täitemenetluse jätkamine ei ole õigusvastane. Sunnivahendi rakendamine ei ole kaotanud oma eesmärki, sest vanglast vabanemisel jätkub tõenäoliselt kaebaja kohustus osa võtta kaitseväeteenistusest ja sellega seotud kohustusest ilmuda eelnevalt terviseseisundi hindamisele.
  1. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine oli õiguspärane. Kuna täitemenetluse alustamine oli põhjendatud, tuleb kaebus nõudes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus jätta rahuldamata.
  2. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.