Obsah (5)

§ 424§ 201§ 64§ 68§ 73

Kriminaalasi nr 1-24-6988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2024.a. Tallinn Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Prokurör Ljud

§ 424

lg 1, § 201 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sten Jõe

§ 424lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

Süüdi tunnistada Sten Jõe

§ 201

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.11-19.11.2023.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 9 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.12.2024.a. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Sten Jõe’lt riigituludesse: - sundraha summas 1230 eurot; - kaitsjatasu 175,68 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1405,68 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: Kannatanu XXX OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 täies ulatuses ning mõista Sten Jõe’lt välja XXX OÜ kasuks 507,10 eurot, mis tasuda XXX OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX, LHV Pank. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
2. ptk
3. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 18.12.2024.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (18.12.2024.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Sten Jõet süüdistatakse selles, et tema 18.11.
4. a kella 06:39 paiku juhtis tahtlikult Tallinnas Madara tn 22 suunaga Endla tn mootorsõidukit Mazda, reg-nr XXX, olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0.94 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0.85 mg/l). Oma sellise tegevusega rikkus Sten Jõe liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 sätestatud nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Sten Jõe, oma tahtliku tegevusega pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse Sten Jõet selles, et tema, täites tööülesandeid OÜ-s XXX pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva ja temale usaldatud võõra vara ja nimelt: - 11.12.

1. a aadressilt xxx Tallinn saadud paki eest sularaha 279,60 eurot; - 16.12.
2. a aadressilt xxx Tallinn saadud paki eest sularaha 87,50 eurot; - 29.12.
3. a aadressilt xxx Tallinn saadud paki eest sularaha 140,00 eurot. Kolmel korral saadud sularaha jättis Sten Jõe edastamata AS-le Eesti Post. Oma sellise tegevusega pööras Sten Jõe võõra vara enda kasuks ning tekitas XXX OÜ-le varalist kahju kogusummas 507,10 eurot. Seega Sten Jõe, oma tahtliku tegevusega pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu esitas tsiviilhagi summas 507,10 eurot. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Sten Jõe, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Sten Jõe karistuseks

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust,

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2023.a – 19.11.2023.a, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Sten Jõe ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Ka kinnitas süüdistatav, et nõustub esitatud tsiviilhagiga. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Sten Jõe süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Sten Jõe tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1, § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja menetluskulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 175,68 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus peab võimalikuks ajatada 3 süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kriminaalasjas on kannatanu XXX OÜ esitanud tsiviilhagi summas 507,10 eurot. Kokkuleppes ja kohtuistungil on süüdistatav esitatud tsiviilhagiga nõustunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu XXX OÜ esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning Sten Jõelt kuulub väljamõistmisele XXX OÜ kasuks 507,10 eurot. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4