) § 61 lg-s 2 nimetatud piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil ning kolmandalt isikult teabe nõudmine on lubatud ka maksukohustuslaselt saadud andmetega võrdlemise ja nende täpsustamise eesmärgil, siis arvestades, et maksuhaldur on eelnevalt nõudnud teabe ja dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, siis ei ole maksuhaldur vaidlustatava korralduse andmisel
2) Kui vaide esitajal tõepoolest mingit küsitud teavet ei ole või ta ei mäleta seda, siis see on juba korralduse täitmise, mitte aga õiguspärasuse küsimus, kuna korralduse andmisel ei saagi maksuhaldur olla kindel selles, kas korralduse adressaadil on olemas küsimustes nimetatud teave või mitte. Et esitatud küsimused puudutavad perioodi, mil vaide esitaja oli kontrollitava maksukohustuslase juhatuse liige, siis on maksuhaldur õigesti eeldanud, et vaide esitaja võib omada seda teavet. Juhul kui vaide esitaja ei tea küsitud teavet peast, siis saanuks ta näiteks vaadata seda teavet võimalikult vaide esitaja valduses olevatest dokumentidest, mille kohta maksuhaldur ei saa samuti kindlalt teada, kas need on vaide esitaja valduses või mitte, kuid millised maksuhaldur on palunud esitada, kui need dokumendid on vaide esitaja käes. 3) Arvestades, et maksukontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud kahtlus, kas ja kui suures ulatuses oli Drujos Smetonos OÜ kassas sularaha vaide esitaja juhatuse liikmeks oleku ajal, mis on osaliselt hõlmatud kontrolliperioodiga, siis võivad hilisem Drujos Smetonos OÜ osa võõrandamise müügihind ja vastav ostu-müügileping omada tähtsust maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning seetõttu ei ole ka võimalik nõustuda, et korraldusega vaide esitajalt nõutav teave ja osa ostu-müügi leping ei ole seostatav Drujos Smetonos OÜ kontrollimisega. 3. Kaebaja esitas 3. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 10. märtsi 2023. a korralduse nr 12.2-3/058987-4 tühistamiseks (dtl-d 5-7). 4. Tartu Halduskohus võttis 3. mai 2023. a määrusega M. Miku kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 20-21). 5. MTA esitas 5. juunil 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 23-25). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. Kaebaja taotleb MTA 10. märtsi 2023. a korralduse nr 12.2-3/058987-4 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Korralduses ei ole väidetud, et Drujos Smetonos OÜ ei ole teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Seega oli
lg 2 kohaselt enne kaebaja poole pöördumist kohustuslik nõuda sama 2 3-23-952 infot ja dokumente Drujos Smetonos OÜ-lt. Korraldusest ei nähtu, et enne kaebaja poole pöördumist oleks korralduses nimetatud täiendavat ja täpsustavat teavet ning dokumente nõutud Drujos Smetonos OÜ-lt. 2) Korraldusega nõutava info ja dokumentide kohta ei ole väidetud, et Drujos Smetonos OÜ-l need puuduvad ja seega on alust nõuda neid kaebajalt kui endiselt juhatuse liikmelt. Korraldusest ei selgu, miks just kaebaja peaks asuma raamatupidamisdokumente analüüsima ja küsimustele vastama.
lg 2 ei anna ka alust n-ö üle küsimiseks, s.t kui Drujos Smetonos OÜ on juba küsimustele vastanud, siis ei ole alust nende ütluste kontrollimiseks vmt põhjusel kolmanda isiku poole pöördumine. 3) Mõistlikult ei ole eeldatav, et endine juhatuse liige mäletaks näiteks seda, kui palju oli sularaha kassas kindlatel kuupäevadel või millises summas see vähenes teatud vahemikus, samuti kassast kulutuste tegemisi või laenude kohta summade suurenemist, vähenemist, tasaarveldusi. 4) Küsimused kontrollitava ühingu osa võõrandamise hinna ja dokumentide kohta ei ole seostatavad Drujos Smetonos OÜ kontrollimisega.
lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks.
lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (
) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. 4) Maksuhaldur ei peagi kolmandale isikule selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ja nõutava teabe vahel ja selles asjas on see seos piisaval määral äratuntav (kontrolliperioodil oli kaebaja kontrollitava äriühingu juhatuse liige). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
, § 55 3 lg 1 p-de 2 ja 4, § 61 lg-te 1 ja 3, § 62 lg 1, lg 3 p 2 ning lg 4 p 1 alusel.
Vastavalt
lg 1 p-de 2 ja 4 on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib
lg-s 2 sätestatud piirang.
lg 3 p 2 järgi esitatakse või näidatakse ette
lg-s 1 nimetatud dokumendid ja asjad maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi. Vastavalt
lg 4 p-le 1 antakse
lg-s 1 või 2 nimetatud kohustuse kohta kirjalik korraldus, kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule.
Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (
lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (14. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). 11. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas
-ga, kohaldades muu hulgas
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet.
kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise 4 3-23-952 õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2). 12.
lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (3-3-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et
lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu
) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (
lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (
), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses täpsemalt selgitama, millist maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kolmandalt isikult nõutava teabega tõendada. Määrav on seos kontrolliobjekti ning nõutava teabe vahel. See seos on piisaval määral äratuntav. See, kas maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. 17. Vaidlusaluses korralduses on välja toodud viide
§-s 64 toodud alustele, mil kaebajal on võimalik korralduse täitmisest keelduda, ning selgitatud korralduse täitmata jätmise tagajärgi, korralduse vaidlustamise võimalusi ning ka korralduse täitmise viisi. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on vastustaja üles näidanud paindlikkust dokumentide edastamise viisi ja tähtaja osas ning valmidust vastata igale korraldusega seonduvale küsimusele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.