KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-13469 Menetlustoiming võlgnik

§ 173

nimetatud kohustusi, samuti on võlgnik eiranud kohtunõudeid ja jätnud neile vastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kuna vastavad tõendid on esitamata, kahjustades võlausaldaja huve. Võlgnik on käesoleval juhul rikkunud kohustust anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta ning jätnud esitamata aruanded, vaatamata asjaolule, et kohus on võlgnikult korduvalt andmeid küsinud ja meeldetuletusi esitanud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud

§ 173

lg 1 ja lg 2 toodud kohustusi ning ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset võlgnevuse katteks. 7.

1. Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 17.05.
2. Võlgnikul jäi pankrotimenetluses rahuldamata nõue summas 17 819,80 eurot, mille katteks laekumisi olnud ei ole. Täiendavalt on võlgnikule juurde lisandunud menetluskulude hüvitise nõue summas 49,20 eurot (kriminaalasi 1-20-187). Eelnevast tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada.
3. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks ja puuduoleva teabe saamiseks istungi 11.11.2024, kuid võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Kohtukutse toimetati võlgnikule posti teel isiklikult kätte 02.11.
4. 2 KOHTU SEISUKOHT
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
6. aasta
7. juunini.
8. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.B. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 15.12.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet, kuid võlgnik aruandeid esitanud ei ole. Kohus on edastanud võlgnikule korduvalt meeldetuletusi postiaadressile XXX, mis on ka võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. 23.01.2023 toimus võlgniku ärakuulamine ja selgitati võlgnikule tema kohustusi käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatustele ja meeldetuletustele täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud vaid üks lühike kiri 06.02.

1. Kohus kogus ise andmed, tehes päringud kohalikule omavalitsusele, pankadesse, Maksu-ja Tolliametile ning võlausaldajatele. Valga vallavalitsuse andmetel elab võlgnik oma emale kuuluvas kolmetoalises korteris koos oma elukaaslasega. Võlgnik on osalise töövõimega ja saab 3 töövõimetoetust. Töötamise registri päringust nähtuvalt töötab alates 01.05.2024 XXX 7 korteriühistus VÕS lepingu alusel. Maksu-ja Tolliameti päringust saadud andmete põhjal on käesoleva aasta jooksul tema ainsaks maksustatavaks sissetulekuks SEB panga intressid 0,05 eurot kuus. Kuna võlgnik kohtule aruandeid ei esitanud, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 11.11.
2. Kohtukutse on posti teel võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning kohtul puudub info võlgniku sissetulekute suuruse kohta. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks peaaegu kolm aastat. Võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid enda tegevuse ja sissetulekute kohta ning vaatamata kohtu poolsetele meeldetuletustele võlgnik aruannet esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt määratud ärakuulamisele ega teavitanud enda mitteilmumise põhjust. Kohus on kogutud andmetest tuvastanud, et võlgnik on osalise töövõimega ja töötab alates 01.05.2024, kuid töövõimetoetus ja töötasu ei ole laekunud võlgniku nimel olevatele kontodele. Konto väljavõttelt nähtuvad vaid üksikud kanded viimastel aastatel. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. 4 Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M.B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.B. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5