Q.O HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3281 Määruse kuupäev 4. detsember 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Q.O taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Q.O riigi õigusabi taotlu

) § 4 lõike 3 punkt 6) ja halduskohtumenetluses vajadusel kaebusega halduskohtusse pöördumiseks (

§ 4lõike 3 punkt 5).

Taotleja väitel takistab majanduslik seisund tal enda õiguste kaitsmist ja esindajale tasumist. 5. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lõige 1).

Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.

§ 7

lõikes 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

§ 7

lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab

§ 7

lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

1. Kohtu hinnangul ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Vaatamata juriidilise hariduse puudumisele on taotleja kohtu hinnangul võimeline end haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ise esindama. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses (samuti ka haldusmenetluses) kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6, halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lõiked 4 ja 5). Seetõttu ei ole juriidilise hariduse või teadmiste puudulikkus õiguste kaitsmisel takistuseks. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Taotleja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel puuduksid kogemused haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osalemisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud muuhulgas vangla tegevust puudutavate kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse (sh läbides ka kohtueelse menetluse). Seejuures on taotleja kaebused olnud sellised, mille suhtes sai kohus võtta sisulise seisukoha. Taotleja on osalenud nendes menetlustes, kõrvaldanud puudused ja esitanud täiendavaid seisukohti (näiteks asjades 3-22-997 ja 3-22-2402 võeti kaebused menetlusse ja lahendati otsusega, asjas nr 3-22-866 võeti kaebus menetlusse ja pärast seda jäeti läbi vaatamata, asjas nr 3-23-276 tagastati kaebus põhjusel, et riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, seega kohus käsitles taotleja väiteid sisuliselt). Q.O on küll märkinud, et ta on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles, kui samas on tema erinevad kaebused ja avaldused (sh ka käesolev riigi õigusabi taotlus) olnud esitatud eesti keeles ning seda arvestades puudub kohtul kahtlus selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Seega saab Q.O kohtu hinnangul enda õiguste kaitsmisega nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses ise hakkama.
2. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevaks hetkeks on AKI
3. oktoobri
4. a otsuse nr 2.11/24/471-1152-2 ja 2.1-1/24/616-1494-1 vaidlustamistähtaeg saabunud. Arvestades aga asjaolu, et taotleja on praeguse riigi õigusabi taotluse esitanud vaidlustamistähtaja jooksul, siis võib see iseenesest olla tähtaja ennistamise aluseks. Samas aga ei nähtu kohtu eelhinnangul, et AKI või 2 3-24-3281 Viru Vangla vastu taotleja terviseandmetega seonduvalt esitataval kaebusel võiksid olla suured eduväljavaated. Taotleja on varasemalt esitanud halduskohtule kaebuse seoses vangla poolt tema terviseandmete kasutamisega tõenditena. Q.O Halduskohus märkis
5. novembri
6. a määruses haldusasjas nr 3-24-1623, et üldisel tasandil ei saa olla vaidlust selles, et terviseandmete (ja ka muude eriliiki isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus haldusorgan töötleb neid tema vastu esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma seisukoha kaitsmise eesmärgil. Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
7. aprilli
8. a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Kui kaebaja esitab vangla vastu nõude tervise kahjustamise alusel või seoses tervishoiuteenuse osutamisega, siis peab ta arvestama sellega, et vangla töötleb nõude lahendamise raames tema terviseandmeid. Ei ole mõeldav, et vanglal on tema vastu esitatud nõude lahendamisel või kohtuvaidluses võimalik kasutada ainult neid asjaolusid ja tõendeid, mille esitab või mille kasutamiseks annab nõusoleku kaebaja. Taotleja on AKI-le esitatud kaebuses heitnud Viru Vanglale ette ka seda, et talle said teatavaks teiste kinnipeetavate isikukoodid, tervishoiuasutuse nimed ja mis eriala arsti vastuvõtule nad suunati. Samuti on taotleja viidanud, et väidetavalt anti tema terviseandmeid sisaldav kiri vanglaametnikule. Kohus nõustub AKI-ga, et olukorras, kus taotleja ise sai väidetavalt vanglalt informatsiooni teiste kinnipeetavate terviseandmete kohta, ei saa tema õigused olla rikutud. Ka ei nähtu kohtule AKI vaidlusaluses otsuses välja toodud asjaolusid arvestades taotleja õiguste riivet seoses tema terviseandmeid sisaldava kirja vanglaametnikule andmisega. Seega eelnevat arvestades on taotleja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed.
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Q.O riigi õigusabi taotluse

§ 7lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3