lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet. Nimelt on võlgniku põhisissetulekuks töötutoetus ja töövõimetoetus ning ta on töötanud osalise koormusega koristajana. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikult on Telia AS nõude katteks laekunud 106,91 eurot ja Bigbank AS nõude katteks 191,90 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning 2/5 väljamakseid mingis ulatuses ka teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. 4.
lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine ning seda kohustust on võlgnik oluliselt rikkunud, jättes väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline võlgniku tegevus on selgelt tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. 4.
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 7.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
10. Kohus on I.S. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
11.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. I.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas 3/5 võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik osalise töövõimega (määratud kuni 03.01.2026). 2019.a kevadel oli võlgnik haiglaravil ja taastus operatsioonist 3 kuud, seejärel töötuna arvel. Võlgnik on töötanud perioodil 07.11.2019-28.02.2021 Kõrveküla põhikoolis riidehoidja-koristajana, kuid töösuhe lõppes tervislikel põhjustel. Seejärel olnud töötu ning alates 25.07.2022 töötab osalise tööajaga RR Lektus AS Leola poes koristaja ametikohal. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus, töötasu ja pensionisamba väljamakse. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku tervislikku seisundit (osaline töövõime), leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades asjaoluga, et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid üldjuhul õigeaegselt. Aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik enamasti vastanud ja edastanud ka tõendid enda terviseprobleemide kohta. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
12.3.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, peretoetus, töötasu ja pensionisamba väljamakse. Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul on olnud eraldamiskohustus 827,44 eurot tulenevalt pensionisamba laekumisest, mille ta on käesolevaks ajaks täitnud isegi suuremas mahus, olles teinud menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1053,66 eurot. 4/5 Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik oli 03.02.2022 aruandes eksinud, arvates, et pidi võlausaldajatele eraldama rohkem. 12.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused, arvestades tema osalist töövõimet ja menetluse kestel esinenud terviseprobleeme. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on 24.05.2024 menetlust pikendanud 6 kuu võrra, et võlgnik saaks täielikult tasuda pensionisamba väljamaksest tuleneva eraldise võlausaldajatele. 24.09.2024 aruande kohaselt on väljamaksed võlausaldajatele tehtud. 15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et I.S. tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.S. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.