KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 09.10.2024, Tartu 3-24-2542 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks andma kaebajale andmed toimikutega tutvumise kohta Tartu Halduskohtu 11.09.
- a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.09.
- a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.
- Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED TAOTLUSE LAHENDAMINE JA MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD
- Tartu Halduskohus tagastas 11.09.
- a määrusega haldusasjas nr 3-24-2542 määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal puudus asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.
- a määruse asjas nr 3-24-
- Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja endale advokaadi määramist, kuna tervis ei võimalda tal end ise kaitsta.
- Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus 11.09.
- a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esitatud väited, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 11.09.
- a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
- Määruskaebuse esitaja on taotlenud endale advokaadi määramist tervisliku seisundi tõttu. HKMS § 2 lg 4 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb seda avaldust taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses.
- HKMS § 110 lg 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS
- peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus anda abi vajavale isikule tasuta õigusabi üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2