Obsah (5)

§ 151§ 152§ 121§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2081 Haldusasi X kaebus Keskkonnaameti

) § 124 lg-le 1, mille kohaselt kontrollib kohus kaebuse tähtaegsust eelmenetluses. Kohustamisnõude osas märkis kohus, et ei ole selle lubatavuses kindel. Kohus lisas, et kohustamisnõudega seonduvat saab täpsustada asja edasise menetlemise käigus ning kui sellise kohustamisnõude esitamine ei ole lubatav, siis jätta kaebuse selles osas läbi vaatamata (

§ 151

). Kohtu 26.07.2024 määruse kohaselt tuli vastustajal esitada kohtule kaebuse kohta kirjalik vastus koos haldusmenetluse materjalidega hiljemalt 26.08.

1. Vastuses tuli mh märkida, kas vastustaja hinnangul esineb alust kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamise ja esitada vastavad tõendid. Kohus pikendas kaebusele vastamise tähtaega 25.09.2024 kirjaga kuni 07.10.
2. 1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 9 jj. Määrus on allkirjastatud 26.07.
3. Määruse päises on kohus ekslikult märkinud määruse tegemise aja (17.07.2024) valesti. 2 2
4. Vastustaja teavitas kohut 07.10.2024, et tunnistas 07.10.2024 ettekirjutuse nr 2022 punkti 2 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lg 1 alusel tagasiulatuvalt kehtetuks. Kohtule edastatud ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse 3 kohaselt leidis vastustaja, et vaidlustatud osas oli ettekirjutus selle andmise ajal õigusvastane HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu. Vastav haldusakt on vastustaja kinnitusel saadetud kaebajale e-posti teel 07.10.
5. Eeltoodut arvestades palub vastustaja

§ 152

lg 1 punktile 4 tuginedes lõpetada tühistamisnõudes haldusasja nr 3-24-2081 menetlus. Kuna kaebaja ei ole Kalda maaüksusel seadusliku aluseta püstitatud ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks läbiviidud haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut ehitise seadustamiseks ning ehitise seadustamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, tuleb vastustaja veendumusel juhindudes

§ 151lg 2 punktist 1 jätta kaebus kohustamisnõudes läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on kaebaja nõue ettekirjutuse punkti 2 tühistamiseks. Lisaks on kaebaja palunud kaebuses vastustaja kohustamist teha uus ettekirjutus ehitise seadustamiseks. Kohus on mõistnud kaebaja kohustamisnõuet selliselt, et kaebaja taotleb vastustaja kohustamist kaaluma kaebaja poolt Kalda kinnistul püstitatud ehitise seadustamiseks nõusoleku andmist ning on võtnud kaebuse menetlusse vastavalt vastustaja kohustamiseks seadustama kaebajale kuuluvat ehitist.
2. Kohus leiab, et pärast ettekirjutuse punkti 2 kehtetuks tunnistamist 07.10.2024 tuleb tühistamisnõude osas menetlus

§ 152lg 1 punkti 4 alusel lõpetada.

Kohustamisnõude osas tuleb kaebus jätta

§ 151

lg 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas

§ 121lg 2 punktiga 21 läbi vaatamata.

Kohus ei analüüsi täiendavalt kaebuse tähtaegsust, kuna vastuseks kaebuse menetlusse võtmise määrusele ei esitanud vastustaja vastuväidet kaebuse tähtaegsusele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Tühistamisnõude osas menetluse lõpetamine 8.

§ 152

lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Arvestades, et vastustaja tunnistas 07.10.2024 ettekirjutuse punkti 2 tagasiulatuvalt alates 12.06.2024 kehtetuks ehk vaidlusalune ettekirjutus ei ole enam kaebajale õiguslikult siduv (kaebajal ei lasu ehitise likvideerimiskohustust), leiab kohus, et menetluse jätkamine ettekirjutuse punkti 2 tühistamise nõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik ka menetluse jätkamine ettekirjutuse punkti 2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (

§ 152lg 2).

Nimelt möönis vastustaja 07.10.2024 otsuses HMS § 65 lg-le 1 tuginedes, et vaidlustatud osas oli ettekirjutus juba andmise ajal õigusvastane ja ettekirjutuse tegemisel on rikutud HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. Ettekirjutuse õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu.

1. Puudub vaidlus, et kaebaja ei küsinud enne ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2 märgitud ehitise püstitamist vastustajalt nõusolekut, kuna oli veendunud, et konkreetsel juhul on tegemist ehitise ladustamisega, milleks kaitseala valitseja luba vaja ei ole. Samuti ei esitatud kaebaja Kalda kinnistule kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga hoone püstitamiseks ehitusteatist. Pärast väärteoasjas nr 4-24-965 Harju Maakohtu 08.05.2024 otsust (kaebajale edastatud 19.06.2024) sai kaebaja sõnul talle selgeks, et õigusvastaselt püstitatud ehitis on tarvis seadustada. Vaidlusalusest ettekirjutusest nähtuvalt ei ole selle koostamise ajaks 3 Dtl
2. 3 korrarikkumist lõpetatud. Vastustaja kinnitas 07.10.2024 menetlusdokumendis, et kaebaja ei ole tema suhtes läbi viidud haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut ehitise seadustamiseks. Seega oli vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal kaebajale kuuluv ehitis formaalselt õigusvastane. Kaebaja taotles kaebuses ettekirjutuse tühistamist, kuna kaebaja hinnangul oli likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine enne ehitise seadustamise võimaluse kaalumist ebaproportsionaalne.
3. Vaidlust ei ole, et Kalda kinnistu, milles asub kaebajale kuuluv hoone, paikneb Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtivad LKS-sit ja kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud. Seejuures on ehitise püstitamine lubatud üksnes kaitseala valitseja, st vastustaja nõusolekul (LKS § 31 lg 1 ja lg 2 punkt 8 ning kaitse-eeskirja § 23 lg 2 punkt 2).
4. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et likvideerimisettekirjutuse tegemiseks ei piisa praegusel juhul üksnes ehitise formaalse õigusvastasuse nentimisest. Ettekirjutusest ei nähtu, et ehitis oleks õigusvastaselt püstitatud ehituskeeluvööndisse või et hoone ja seda teenindav maa paikneks metsamaal (vt kaitse-eeskirja § 23 lg 1 punktid 1 ja 2), millisel juhul ei oleks selle seadustamine realistlik ja vastustaja kaalumisruum ahenenud vaid ühe valikuni – likvideerimiseks ettekirjutuse tegemiseni. Vastustaja on ettekirjutuses leidnud, et ehitis on vastuolus kaitse-eeskirjaga, kuna on Kalda maaüksusele püstitatud kaitseala valitseja kooskõlastuseta, samas ei nähtu ettekirjutusest, et vastustaja oleks kaalunud, kas vaidlusaluse ehitise seadustamine oleks kehtiva kaitse-eeskirja järgi võimalik juhul, kui esitataks sellekohane taotlus, s.o vastustaja ei ole likvideerimiseks ettekirjutuse tegemisel tuvastanud ehitise materiaalset õigusvastasust. Kui vaidlusalune Lahemaa piiranguvööndis paiknev ehitis vastab kaitse-eeskirja § 8 lg 1 ja § 18 lg-s 2 sätestatud tingimustele (s.o ei kahjusta objekti kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit) või vastaks nendele mõningate ümberkorralduste tegemisel, oleks ehitis võimalik seadustada ning likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine enne selle võimaluse kaalumist ei oleks põhjendatud. Seega formaalselt õigusvastane ehitis ei pruugi objekti kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit kahjustada ning kaitseala valitsejal tuleb seda küsimust põhjalikult kaaluda. Vaidlusalune ettekirjutus ei sisalda eelnimetatud kaalutlusi ja kohtule arusaadavalt on vastustaja ettekirjutuse andmise ajal põhjendamiskohustuse rikkumisele viidates nõustunud, et kohaldas diskretsiooninormi ekslikult imperatiivsena. Muid vastuväiteid vaidlustatud ettekirjutusele ei ole kaebaja esitanud. Puudub vaidlusküsimus, mida tuvastamiskaebusega lahendada. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise raames ei hindaks kohus haldusorgani eest, kas sisuliselt oleks niisuguse ehitise püstitamine ja edaspidi seadustamine võimalik, vaid piirduks kaalutlusõiguse antud juhul mittekasutamise tõdemisega. Kohtul puudub alus arvata, et taoline ebasoovitav haldustegevus korduks uuesti.
5. Kaebuses märkis kaebaja, et soovib esitada taotluse ehitise seadustamiseks ja vastustajaga kooskõlastamiseks esimesel võimalusel, ent hiljemalt 15.09.
6. Seniks palus kaebaja kohtul peatada ettekirjutuse jõustumine. Kohus selgitas 17.07.2024 määruses kaebajale, et tal oleks võimalik taotleda esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivuse peatamist ja sunniraha määramise keelamist ja et selleks tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Kuna ettekirjutus oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, siis puudus kaebajal võimalus jätta ettekirjutus täitmata. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei esitanud, samas kaebusest võis järeldada, et ettekirjutusega pandud kohustuse täitmine enne 15.09.2024 on kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav. Seetõttu oletab kohus, et ettekirjutuse täitmiseks määrati uus tähtaeg ja ebaseaduslikku ehitist ei ole kohtumenetluse kestel kõrvaldatud, mistõttu eelduslikult puuduvad ettekirjutuse täitmisega seonduvad kulud või täitemenetlusega tekitatud kahju, mille hüvitamisest oleks kaebaja huvitatud ja millise kaebuse lahendamisel annaks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale reaalse eelise. 4
7. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks. Kohus lõpetab tühistamisnõudes menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 punktile 2 ei saa kaebaja ettekirjutuse punkti 2 tühistamise nõudega enam kohtusse pöörduda. Kohustamisnõude osas kaebuse läbivaatamata jätmine 14. Lisaks taotleb kaebaja temale kuuluva ehitise seadustamiseks vastustaja kohustamist. Vastustaja leiab oma 07.10.2024 seisukohas, et kuna kaebaja ei ole Kalda maaüksusel seadusliku aluseta püstitatud ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks läbiviidud haldusmenetluse käigus taotlenud vastustajalt nõusolekut ehitise seadustamiseks ning ehitise seadustamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, tuleb juhindudes

§ 151lg 2 punktist 1 jätta kaebus kohustamisnõudes läbi vaatamata.

Vastustaja argumendid osundavad kaebuse vähesele edulootusele. 15. Kohus analüüsib vastustaja taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 151

lg 2 punkti 1 ja

§ 121

lg 2 punkti 2 1 alusel nende normide koosmõjus.

§ 121

lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja soovib saada vastustajalt nõusolekut ebaseadusliku hoone seadustamiseks. Vastustaja ei ole ehitise seadustamist otsustanud. Seega heidab kaebaja vastustajale ette tegevusetust õigusvastaselt püstitatud ehitise seadustamisel. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ega kohalik omavalitsus taotlenud Keskkonnaametilt sellesisulise nõusoleku andmist ning vastustaja ei ole ka keeldunud sellise nõusoleku andmisest. Asjaolu, et vastustaja selgitab vaidlustatud ettekirjutuses, et temale teadaolevalt ei ole Kalda kinnistu ehitise kohta nõusolekut taotletud ja seda ei ole ka antud, ei tähenda, et vastustaja on nõusoleku andmisest keeldunud, sh ei järeldu ettekirjutusest, et vastustaja oleks ilmselt välistanud hoone seadustamise võimaluse ka juhul, kui kaebaja oleks nõusoleku andmise taotluse esitanud (v eespool). Seda, et Keskkonnaameti ei ole kaebajale omal algatusel ilma kaebaja taotluseta nõusolekut andnud, ei saa pidada oluliseks kaebaja põhiõiguste riiveks.
2. Kohus lähtub asjas seni kohtule esitatud andmetest, mille kohaselt on vaidlusaluse hoone ehitisalune pind kohtule arusaadavalt kuni 60 m 2, seega on kaebajal ehitusseadustiku (edaspidi EhS) lisa 1 tulenevalt ehitusteatise ühes ehitusprojektiga esitamise kohustus. Kui ehitis ei oleks ehitusloa ega -teatise kohustuslik, tuleks piiranguvööndi puhul lähtuda LKS § 31 lg 2 punktist 8 ja kaitse-eeskirjast ning kaebajal endal küsida kaitseala valitsejalt ehitise püstitamiseks nõusolekut. Praegusel juhul on ehitusteatise kontroll kohaliku omavalitsuse pädevuses, mh tuleb tal kontrollida, kas ehitis on vaja kooskõlastada pädevate asutustega (EhS § 36 lg 5 punkt 2) ning edastada ehitusteatis ühes ehitusprojektiga vastustajale kooskõlastamiseks. Selles menetluses piirdub vastustaja kontroll keskkonna- ja looduskaitseliste aspektidega. Tulenevalt LKS § 14 lg 1 punktist 6 ja EhS § 36 lg 6, § 44 punktist 6 on vastustaja kooskõlastus ehitusteatise kooskõlastamiseks nõutav ja kooskõlastuse puudumise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel keelduda ehitusteatise registreerimisest. Seega eeldab varasema ehitustegevuse seadustamine kohaliku omavalitsuse vastavat (nõusoleku andmise) taotlust. Õigusvastaselt püstitatud ehitusteatisekohustusliku ehitise seadustamine ei saa toimuda vastustaja läbiviidavas haldusmenetluses ehitise likvideerimiseks või seadustamiseks, vaid juhtumit tuleb menetleda eraldi selleks ettenähtud menetluskorras (ehitusteatise kooskõlastamise menetluses). 5
3. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse. See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab toimingu sooritama omal algatusel
4. Keskkonnaametil ei ole kohustust otsustada kooskõlastuse andmist omal algatusel. Kaebaja sõnul sai talle 19.06.2024 selgeks, et õigusvastaselt püstitatud ehitis on tarvis seadustada. Kaebuse esitamise ajal ei olnud vastustajale nõusoleku andmise taotlust esitatud, sh ei ole teada, millal ja kas üldse kavatseb kaebaja esitada Kuusalu vallale Kalda kinnistul asuva hoone seadustamiseks ehitusteatist. Nt nähtub väärteoasja nr 940023001156 materjalidest, et kaebaja kaalus hoone liigutamist uude asukohta Võsu-Käsmu kandis või et Kalda kinnisasjal asub hoone transpordi ootel
5. Seega saab vastustaja alles taotluse esitamise järgselt, kui on teada ka hoone soovitav asukoht, hinnata katastriüksusega seotud asjaolusid nõusoleku menetlemisel. Kuna Keskkonnaameti poole ei ole vastava taotlusega pöördutud, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud.
6. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kohustamisnõudes kaebuse

§ 152lg 2 punkti 1 ja § 121 lg 2 punkti 21 alusel läbi vaatamata.

1. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud
2. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, millest proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tuleb 10 eurot lugeda tühistamisnõude riigilõivuks ning 10 eurot kohustamisnõude riigilõivuks. Kuna kohus lõpetab

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel kaebuse menetluse tühistamisnõudes, siis tuleb

§ 104lg 5 punkti 4 alusel kaebajale tagastada tasutud riigilõivust 10 eurot.

Kohustamisnõude osas riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5).

Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal võiks olla muid menetluskulusid, kuna kaebaja esindas end kohtumenetluses ise.

1. Riigilõiv tagastatakse kontole, millelt see tasuti. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist mõnele muule pangakontole, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus enne käesoleva määruse jõustumist.
2. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2020 määrus kohtuasjas nr 3-19-2448, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika. 5 Kohtuasjas nr 4-24-965 esitatud menetlusvälise kohtutoimiku lk
3. Sj väitis kaebaja väärteoasjas, et on ladustanud hoone Kalda kinnistule transpordi ootele, vt kohtuasjas nr 4-24-965 kaebuse punkt
4. 6