Obsah (7)

§ 613§ 477§ 429§ 173§ 172§ 168§ 162

2-24-11492 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02.12.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi If P&C Insurance AS-i avaldus K.T.-lt kahj

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna avaldaja nõue on seotud korteriomandi ja korteriomandi eseme valitsemisega, siis

§ 613lg 1 p 1 järgi lahendab kohus nõuet hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kuna esitatud nõuet saab kohus lahendada üksnes avalduse alusel, siis on õigus avaldajal menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kohaldub

§ 429regulatsiooni hagimenetluse kohta.

Avaldaja on loobunud avalduses esitatud nõudest puudutatud isiku vastu kahju tagasinõudes summas 1160,86 euro. Kohtule esitatust nähtuvalt on puudutatud isik selle summa 27.08.

1. a avaldajale ära tasunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja nõudest loobumise vastuvõtmist. Kohus võtab vastu avaldaja loobumise avaldusest puudutatud isiku vastu 1160,86 euro suuruse põhinõude osas ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse.
2. Avalduses esitatud viivise nõude, millest avaldaja ei ole loobunud, lahendab kohus sisuliselt. Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa 3 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist kahjusummalt 1160,86 eurolt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 08.10.
5. a toimus puudutatud isikule kuuluvas korteris, Tartu linnas xxxxxxxxxxxxx, veeavarii, mille tõttu sai kahjustada korter nr xx ja nimetatud korteri remondi kulud olid summas 1160,86 eurot, mis avaldaja kindlustusandjana hüvitas. Kohtule esitatud avalduses esitas avaldaja selle summa ulatuses tagasinõude puudutatud isiku vastu. Avaldaja nõudeõiguse aluseks saab olla VÕS § 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega avaldaja nõude puhul on tegemist sisuliselt kahju hüvitamise nõudega, mille täitmise aega ei ole kindlaks määratud. Seega leiab kohus, et tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist alates ajast, mil ta teatas puudutatud isikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 06.06.
6. a. Avaldaja põhjenduste kohaselt saatis ta 22.05.
7. a puudutatud isikule nõudeavalduse kahjusumma tasumiseks 10 päeva jooksul nõude saamisest. Puudutatud isik nõudeavalduse saamist ei tunnista. Tema väitel sai ta kahjust teada alles kohtudokumentidest. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue alates 06.06.
8. a ei ole põhjendatud, sest avaldaja ei ole tõendanud, et ta oli selleks ajaks oma kahjunõudest avaldajale teada andnud. Nõudest teatamine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 mõttes kättesaamist vajav tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud juhul ei ole avaldaja tõenditega põhistanud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist saatnud nõudeavalduse puudutatud isiku elu- või asukohta ning puudutatud isikul pidi olema võimalus nõudeavaldusega tutvuda. Seega leiab kohus, et avaldajal on õigus nõuda viivist alates hagi esitamisest, s.o alates 29.07.
9. a. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik tasus nõutud kahjusumma avaldajale ära 27.08.
10. a. Seega on avaldajal õigus nõuda viivist kahjusummalt perioodi eest alates 29.07.
11. a kuni 27.08.
12. a. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaks nimetatud perioodi eest viivise nõude rahuldamata jätmist. Vaidlust ei ole selle üle, et vähemalt hagi esitamise ajaks oli avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne
13. aasta
14. juulit oli 4,50%. Seega kujuneb viivis 1160,86 eurolt VÕS § 113 lg 1
15. lauses sätestatud määras perioodi eest alates 29.07.
16. a kuni 27.08.
17. a summas 11,89 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus avaldaja viivise nõude osaliselt. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise summas 11,89 eurot. Avaldaja viivise nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus 4
18. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 162

lg 4 näeb hagimenetluses menetluskulude jaotamise puhul erisusena ette, et kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 477

lg-st 1 on

§ 168ja § 162 lg 4 kohaldatavad ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul.

Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et kohus lõpetab menetluse osaliselt avaldusest loobumise tõttu avaldaja põhinõude osas ja avaldaja viivise nõude rahuldab osaliselt, samuti arvestades seda, et avaldaja sai menetlusse võtmise määrus koos avaldusega kätte 16.08.2024. a ja tasus põhinõude ära 27.08.2024.a ning ka avaldaja viivise nõude rahuldamise ulatust, on kohus seisukohal, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5