MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Netiemme avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt seisnes võlgniku ärimudel Xxx Keskuses lapsehoiuteenuse pakkumises. Võlgniku ärimudel ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga enam jätkusuutlik ja ei suuda tagada võlgniku maksejõuet, sest XXX suurendab märgatavalt enda pakutud lasteaiakohtade arvu, mistõttu on langenud nõudlus võlgniku pakutava teenuse vastu, ja Xxx Keskuses on asunud tegutsema ka teine lapsehoiuteenust pakkuv äriühing, mistõttu on võlgnikule osutatav konkurents liiga tugev, et võimaldada jätkusuutlikku majandustegevust. Võlgniku arvelduskontol on 0,71 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg summas 8 209,51 eurot ning üürilepingust tulenev võlgnevus summas 2 644,20 eurot. Arvestades, et üürilepingust tulenevad kohustused on perioodilised ning võlgnik peab kõikidelt oma kohustustelt tasuma intressi ja viivist, on võlgniku kohustused ajas suurenevad. Võlgniku vara ja kohustuste võrdlust arvestades on üheselt selge, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palub nimetada OÜ-le Netiemme ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja OÜ Netiemme pankrot. 12.09.2024. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus kuulanud ära võlgniku ning ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2
Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. 8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Käesoleval hetkel selliste kulutuste tegemiseks pankrotivara puudub. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 10.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 11. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,21 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 770,45 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Juhatuse liikmed on nõustunud hüvitama solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri tasu.
MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 770,45 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 3 ja
sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 145,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 820 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu).
lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule X.T-le . /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.