KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-5505 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vang

§ 751

lg 3 määrata H.Z elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata H.Z-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 05.01.2023, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada H.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada H.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada H.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - jätkama üldhariduse omandamist või asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud Määrata H.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada H.Z tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, H.Z-ile , kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5505 tunnistati H.Z süüdi KarS § 114 p 1, 5 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 1, 5) järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.01.2014 karistusaja hulka ning kohus luges H.Z karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 05.01.

1. Kohtuotsus jõustus 06.10.
2. Viru Vangla esitas 13.05.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid kinnipeetava H.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava H.Z tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samas on kriminaalhooldusametnik, olles tutvunud H.Z toimikuga, olles külastanud tema lähedasi ja käinud ka elukohas, teinud ettepaneku H.Z ennetähtaegseks vabastamiseks, Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 30.05.2019 edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta H.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, H.Z ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav H.Z, et saab peagi 20-aastaseks ning vanglas on olnud juba peaaegu 5 aastat ja 6 kuud. Kuriteo pani toime emotsioonide najal, kuid ta on vangistuses teinud oma emotsioonidega tööd. Vangistuse jooksul on võimaldatud käia kodukülastusel ning ta on osalenud muusikateraapias. Lisab, et on tegelenud sisuliselt ainult õppimisega ning ta sooviks ka vabaduses õppida ja lõpetada keskkooli. Tal on olemas on vabanemisjärgne elu – ja töökoht. Ta loodab, et kohus näeb ja hindab tema siirast soovi vabaneda. Vabaduses soovib ta reaalselt olla õiguskuulekas. Kaitsja palub, et kohus vabastaks H.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja ei toeta vangla ja prokuratuuri väga napisõnalist seisukohta. Kui isik on pannud toime raske kuriteo, siis mõistetaksegi talle raske kuriteo eest raske karistus. Käesoleval juhul on aga vangla hinnanud isiku kõrgohtlikuks üksnes raske kuriteo tõttu ning tähelepanuta on jäetud pikkade aastate positiivsed saavutused, mis ei ole kaitsja hinnangul õige. Kui hinnata isikut raske kuriteo puhul alati kõrgohtlikuks, siis peaks olema juba ette määratud, et taoliste kuritegude puhul pärast pikki aastaid ennetähtaegne vabastamine kõne alla ei tulegi. Kaitsja viitab, et kohus on juba varasemalt H.Z tingimisi enne tähtaega vabastamist vaaginud ning käesoleva ajani ei ole tema kaitsealusel tagasilööke olnud ning ta pole korda rikkunud. H.Z-il on olemas perekond ning toetus lähedastelt. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus peab paratamatult tõdema, et kinnipeetava H.Z poolt toime pandud kuritegu ning kuriteo asjaolud olid rasked. H.Z kannab vanglakaristust alaealisena toime pandud mõrva eest, täpsemalt julmal ja piinaval viisil ning omakasu motiivil toime pandud tapmise eest. Kohtuotsusest nähtub, et kannatanu tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas H.Z koos kuriteokaaslasega ootamatult kannatanut rünnates kannatanule teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitati kannatanule põhjendamatult jõhkraid vigastusi ning xxxx väljendasid H.Z ning tema kuriteokaaslane põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Samas peab kohus tõdema, et ainuüksi raske kuriteo asjaolud ei tohiks võtta süüdimõistetult lõplikult võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kui kinnipeetav on oma teost ja sellele järgnenud karistusest endale vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et H.Z-ile tuleb anda võimalus tõestada, et käesolevaks ajaks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu ei jätka enam vabaduses uute kuritegude sooritamist ja on sealhulgas suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Taolist positiivset tulevikuprognoosi võib teha esiteks seetõttu, et H.Z näol on tegemist noore isikuga, keda ei ole varasemalt kriminaalhooldusele allutatud ning teda ei ole ka varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Järelikult ei anna kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjust kahelda, et kriminaalhooldusele allutamine ning elektroonilisele valvele allutamine ei ole piisav, et hoida teda ära uusi kuritegusid toime panemast. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et H.Z näol on tegemist isikuga, kes kannab oma esimest reaalset vanglakaristust ning karistust on kandnud ta juba pikka aega, s.o rohkem kui 5 aastat. 3 Esimest korda ning pikka aega kinnipidamiskohas viibimine võib suure tõenäosusega mõjutada noort inimest oma senist käitumist ja ellusuhtumist muutma. Kohus leiab, et H.Z on karistuse kandmise ajal oma käitumisega näidanud, et ta võimeline end õiguskuulekalt ülal pidama ning reeglitele alluma. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et H.Z-i ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on olnud ametiisikute suhtes positiivse suhtumisega ja koostöövalmis. Kinnipeetav on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt võttes osa erinevatest individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest. H.Z on vangistuses osalenud vestlustel psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga, osalenud usulistes tegevustes, motivatsioonisüsteemis ja muusikateraapias. Lisaks on ta omandanud üldharidust, läbinud tõstukijuhi koolituse, töötanud erinevatel ametitel ning läbinud sotsiaalprogramme. Märkimata ei saa jätta sedagi, et kinnipeetaval võimaldati motivatsioonisüsteemi raames osaleda kodukülastusel ning kodukülastus kulges probleemideta. Siinkohal on asjakohane juhtida tähelepanu Viru Vangla 08.02.2019 koostatud käskkirjale nr 6-1/71-
3. Käskkirjast, millega anti luba H.Z viia järelevalve all lühiajalisele väljaviimisele, nähtub, et kinnipeetav H.Z on oma positiivse käitumisega näidanud ennast õiguskuuleka kinnipeetavana ning tema suhtes on piisavalt alust arvata, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Järelikult ei viita miski kinnipeetava iseloomustuses negatiivsele tulevikukäitumisele. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et raske kuriteo pani H.Z toime alkoholijoobes. Samas on vangla toonud kinnipeetava puhul välja, et alkoholiga seonduv risk H.Z puhul puudub, sest alkohol ei olnud kuriteo toimepanemise ajendiks ning isik ei olnud kunagi varasemalt alkoholijoobes vägivaldselt käitunud. Oluliseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetav ei ole varasemalt narkootikume tarvitanud ning ta on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumise muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis peaks tema sõltuvuskäitumist ka edaspidi positiivses suunas hoidma. Kohus leiab, et süüdimõistu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib käesoleval juhul suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla ning käitumiskontrolli nõuetele. H.Z on andnud vabatahtlikult nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning kohus ei näinud tema vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Olemas on garanteeritud töökoht ning teda ootavad vabaduses positiivses suunas toetavad lähedased, kellega suhted on säilinud tänaseni. Väga oluline on ka, et H.Z on seadnud endale reaalse tulevikuplaani omandada keskharidus. Kohus peab käesoleval juhul oluliseks, et H.Z on oma süüd mõistnud, teadvustanud endale raske kuriteo tagajärgi ning on suutnud oma käitumisega näidata, et ta on võimeline reeglitele alluma. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hindab kohus erinevalt vanglast ja prokuratuurist kinnipeetava ohtlikkuse tõenäosust piisavalt väikeseks, et toetada H.Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus H.Z tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, § 76, KrMS § 426, § 432, § 384, §
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4