1-14-5505/161

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-5505 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Sirje Must Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.R , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.01.2014 ja lõpp 05.01.2023 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Z.R-ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5505 tunnistati Z.R süüdi KarS § 114 p 1, 5 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 05.01.2014 karistusaja hulka ning kohus luges Z.R karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 05.01.
2. Kohtuotsus jõustus 06.10.
3. Viru Vangla esitas 04.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Z.R tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Z.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Z.R ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta oli 14-aastane, kui ta viimati vabaduses oli ja kui kõik juhtus. Praegu on ta 19-aastane ning ta on vanglas palju muutunud. Käesoleval ajal töötab ta välitöödel ning õpib
4. klassis. Vabaduses on tal pere, kes teda toetab. Vanglas on ta koguaeg üksi ning ta on pidanud vanglas saama üksi ka täisealiseks. Ta soovib alustada uut elu vabaduses koos oma perekonnaga. Z.R selgitab, et vabanemisjärgne elukoht xxxx kuulub tema isa elukaaslasele ning isa elukaaslane on nõus teda sinna elama võtma. Töökoha saab ta isalt. Tema isa on käinud teda iga kuu külastamas. Eriala ta õppinud ei ole, kuid üldharidust on saanud. Kaassüüdistatavaga on ta kokku puutunud läbi kooli, kuid muid suhteid neid ei ole. Tal ei ole väljas sõpru, kes teda mõjutada saaksid. Z.R lisab, et mõni sõber tal ikka on, kes ei ole seadusega pahuksis. Ta ei kujuta ettegi, millised raskused teda ees ootavad, aga ta on selleks valmis. Kaitsja seisukoht Kaitsja palus kohtuistungil, et kohus vabastaks Z.R tingimisi enne tähtaega. Kaitsja juhib tähelepanu, et prokuröri seisukohast ei ole võimalik välja lugeda, millele prokurör toetub, kuid vangla iseloomustus on pikk ja põhjalik. Vangla iseloomustab Z.R-i positiivselt. Kaitsja tõdeb, et tegemist on räige kuriteoga, kuid nagu vangla iseloomustusest lugeda saab, siis on tegemist emotsionaalse looga, mis tõi karmi tagajärje sisuliselt lapsele. Z.R on kohtuasjast õigesti aru saanud, ta ei ole seda vaidlustanud ning ta on ennast süüdi tunnistanud. Iseloomustusest nähtub, et kõik on positiivne - Z.R käib tööl, ta on läbinud sotsiaalprogrammid ning ta käib koolis. Vaid üks distsiplinaarkaristus on toimunud segastel põhjustel. Tal on olemas vabanemisjärgne töökoht. Vangla on hinnanud isiku kõrgohtlikuks, kuid seda ei saa siduda millegi muuga kui raske §-ga. Inimlikust aspektist lähtudes on tegemist väga kurva looga. Tegemist on noore inimesega ning kaitsja on käinud teda vanglas külastamas ja Z.R jättis endast hea mulje. Võimalik, et Z.R on saanud aru enda teost. Ka vangla on märkinud, et kinnipeetav soovib puhtalt lehelt alustada ning edasi elada. Kaitsja tahab väita ja loota, et Z.R-ist saab korralik inimene ning et isik ei satu tagasi vanglasse. Hullem oleks olukord siis, kui isikul ei oleks vabaduses toetajaid ning abistajaid. Käesoleval juhul tahab aga isa poega aidata ning isa elab südames pojale kaasa. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Z.R on olnud hõivatud õppimise ja tööga, ta läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „EQUIP“, osales erinevatel vestlustel ning osales korduvalt Muusikateraapia Keskuse poolt läbiviidavas muusikateraapias. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmine viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Lisaks individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmisele tuleb kohtul hinnata seda, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Vangla materjalidest nähtub, et Z.R-i on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et isik ei allunud korraldusele asuda tööle. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Z.R peaks ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral alluma käitumiskontrollile, järgima temale kohtu poolt määratud kohustusi ning pidama kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla kehtestatud reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning isik suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Kohus leiab, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel. Z.R näol on tegemist isikuga, kes kannab esimest reaalset vanglakaristust ning tegemist on tema esimese karistusega üldse. Vaatamata eeltoodule peab kohus ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse ka kuriteo asjaolusid. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusest nähtub, et Z.R kannab karistust esimese raskusastme eluvastase kuriteo eest – tapmise toimepanemine, tehes seda julmal ja piinaval viisil ning omakasu motiivil, s.o mõrva ehk KarS § 114 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustati ootamatult kannatanut rünnates kannatanule teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitati talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi ning pärast tapmist surnukeha kile sisse keeramisega ja lagunema jätmisega mitmeks päevaks väljendati põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusest nähtuvalt pidas kohus Z.R süüküsimuse üle otsustamisel kohaseks karistuseks 9 aastat vangistust. Kohtu hinnangul oli just kõnealune karistusmäär sobiv, et mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevaks ajaks on Z.R ära kandnud temale mõistetud vangistusest vähem kui 5 aastat. Kohus, arvestades kuriteo asjaolusid, ei pea aga võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui neli aastat enne karistusaja lõppu ning isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ilmselgelt ennatlik. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Z.R vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealusesse elukohta võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Z.R-il on olemas ka kindel vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ning tal puuduvad rahalised nõuded. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et vabaduses ootab kinnipeetav toetav lähivõrgustik. Kohus leiab aga, et Z.R head vabanemisjärgsed elutingimused vabaduses ei too kaasa süüdimõistetu vabastamist. Süüdimõistetul oli elamispind olemas ka enne raske süüteo toimepanemist ning mitte miski ei osundanud sellele, et isikul oleks olnud etteplaneeritud kuriteo toimepanemise ajal majandusliku toimetuleku probleeme. Z.R ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning ka ametiisikute suhtes on kinnipeetav olnud positiivse suhtumisega ja koostöövalmis. Kohus võtab arvesse ka seda, et Z.R on vanglas enda käitumist analüüsinud ning ta 3 kahetseb siiralt juhtunut. Samas ei saa kohus mööda vaadata kehtivast distsiplinaarkaristusest ning Z.R poolt toime pandud kuriteost, mis annab tunnistust sellest, et kriminaalhooldusele allutamine ning elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi olla piisav, et vähendada isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kohus võiks Z.R vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus Z.R puhul sellist järeldust teha ei saa. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning hinnanud kõiki KarS §76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Z.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
6. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 13.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Z.R kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus menetlusse võtmata. 10.09.2018 kohtumäärus kohtumäärusega. Referent 1-14-5505 jõustus
7. novembril /digitaalselt allkirjastatud/
8. a Riigikohtu Lea Herne 4