1-14-5505/165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5505 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus süüdimõistetu J.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.U (isikukood XXX) vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusega karistati J.U KarS § 114 p-de 1 ja 5 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p-de 1 ja 5) järgi 9 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 05.01.2014 karistusaja hulka. J.U karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.01.
5. Karistuse kandmise lõpp 05.01.
7. Viru Maakohtu 10.09.2018 määrusega jäeti J.U vabastamata. ennetähtaegselt vangistusest 2.
8. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. J.U on olnud hõivatud õppimise ja tööga, ta läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „EQUIP“, osales erinevatel vestlustel ning osales korduvalt Muusikateraapia Keskuse poolt läbiviidavas muusikateraapias. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmine viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. 2.
9. Vangla materjalidest nähtub, et J.U-l on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et isik ei allunud korraldusele asuda tööle. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et J.U peaks ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral alluma käitumiskontrollile, järgima temale kohtu poolt määratud kohustusi ning pidama kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla kehtestatud reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning isik suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. 2.
10. J.U näol on tegemist isikuga, kes kannab esimest reaalset vanglakaristust ning tegemist on tema esimese karistusega üldse. Vaatamata eeltoodule peab kohus ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse ka kuriteo asjaolusid. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusest nähtub, et J.U kannab karistust esimese raskusastme eluvastase kuriteo eest – tapmise toimepanemine, tehes seda julmal ja piinaval viisil ning omakasu motiivil, s.o mõrva ehk KarS § 114 p-de 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustati ootamatult kannatanut rünnates kannatanule teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitati talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi ning pärast tapmist surnukeha kile sisse keeramisega ja lagunema jätmisega mitmeks päevaks väljendati põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Viru Maakohtu 21.07.2015 otsusest nähtuvalt pidas kohus J.U süüküsimuse üle otsustamisel kohaseks karistuseks 9 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on J.U ära kandnud temale mõistetud vangistusest vähem kui 5 aastat. Maakohus, arvestades kuriteo asjaolusid, ei pea aga võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui neli aastat enne karistusaja lõppu ning isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ilmselgelt ennatlik. 2.
11. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et J.U vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealusesse elukohta võimalik elektroonilist valvet kohaldada. J.U-l on olemas ka kindel vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ning tal puuduvad rahalised nõuded. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Maakohus leiab aga, et J.U head vabanemisjärgsed elutingimused vabaduses ei too kaasa süüdimõistetu vabastamist. Süüdimõistetul oli elamispind olemas ka enne raske süüteo toimepanemist ning mitte miski ei osundanud sellele, et isikul oleks olnud etteplaneeritud kuriteo toimepanemise ajal majandusliku toimetuleku probleeme. 2.
12. J.U ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning ka ametiisikute suhtes on kinnipeetav olnud positiivse suhtumisega ja koostöövalmis. Maakohus võtab arvesse ka seda, et J.U on vanglas enda käitumist analüüsinud ning ta kahetseb siiralt juhtunut. Samas ei saanud maakohus mööda vaadata kehtivast distsiplinaarkaristusest ning J.U poolt toime pandud kuriteost, mis annab tunnistust sellest, et kriminaalhooldusele allutamine ning elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi olla piisav, et vähendada isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kohus võiks J.U vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid sellist järeldust teha ei saa. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 10.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J.U kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada J.U vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.
14. Määruskaebuses leitakse, et määratud distsiplinaarkaristusest ei saa tuletada, et süüdimõistetu ei ole võimeline läbima kriminaalhooldust. Tegemist on oletusliku seisukohaga. J.U on nüüdseks asunud tööd tegema. 2 3.
15. J.U on vanglas olles läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives. Süüdimõistetu on nüüdseks aru saanud oma käitumise keelatusest ja soovib tõsiselt muuta oma senist elukäiku ja harjumusi. J.U oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning tegu oli toime pandud pigem emotsioonide ajal ja ta ei suutnud oma käitumist kontrollida. Osaledes sotsiaalprogrammides on süüdimõistetu tegelenud oma riskikäitumisega ning käib psühholoogi vastuvõtul, et probleemidega toime tulla. J.U kahetseb oma tegu ning oma suhtumise ja püüdlustega on ta näidanud, et soovib oma elu muuta ja hakata seadusekuulekaks inimeseks. Seega üks kehtiv distsiplinaarkaristus ei kaalu üle kõiki teisi positiivseid asjaolusid. Veelkordselt korratakse üle J.U suhtes esinevad positiivsed asjaolud. 3.
16. J.U soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja poolt pakutav tugi aitaks tal vabaduses õiguskuulekalt käituda ning oma elu seadusekuulekalt elada. Riskihinnangut uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta ei saa J.U ennetähtaegsel vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla ei ole oma hinnangut põhistanud ning hindamise metoodika ei ole jälgitav. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega põhjendanud, millised konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikust või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus on jätnud arvestamata isikust tulenevad soodustavad asjaolud, mis on aluseks ennetähtaegsele vabastamisele.
17. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.10.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kaalunud või annaks mõnele asjaolule põhjendamatult suurt kaalu. Positiivsete asjaolude veelkordne väljatoomine ei anna asjaoludele tugevamat kaalu.
20. Ka arvestades kõiki asjaolusid KarS § 76 lg-s 4 kogumis ei leia ringkonnakohus, et J.U ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Sellele ei viita ka määruskaebuses otsitud ebakõlad. Ka on põhjendamatu väita, et maakohus oleks keskendunud liigselt kuriteo raskusele ja oleks muud asjaolud jätnud arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu järeldus, et distsiplinaarkaristus näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline kriminaalhooldust läbima, oleks ennatlik. Lähtudes vangla iseloomustusest, tuleneb järgmine. 28.08.2017 kinnipeetav teavitas, et ta ei suuda õppimisele keskenduda, kuid on loobunud ka 01.09.2017 tööle asumisest, mille eest sai 17.10.2017 distsiplinaarkorras karistada. See näitab, et süüdimõistetu kriminaalhooldusnõuete täitmine võib samuti olla heitlik ning see ei pruugi tagada, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Ehk uute kuritegude toimepanemise risk püsib. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetul oli ka varasemalt elukoht olemas, ta käis koolis ning teda pidasid majanduslikult üleval tema vanemad, seega ei saaks öelda, et tegemist oleks asjaoludega, mis aitaksid maandada riski, et süüdimõistetu ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Tegemist ei ole riske maandavate asjaoludega. Seega 3 asjaolud, mis faktiliselt on positiivsed, ei pruugi seda olla konkreetse isiku kontekstis. Seda ongi maakohus käsitlenud ning leidnud põhjendatult, et positiivseid asjaolusid võib esineda arvuliselt rohkem, kuid see ei tähenda automaatselt, et positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivse. Maakohus ei ole lahendit tehes tuginenud riskiprotsendile, mis on kirjas vangla iseloomustuses ning millele määruskaebuses viidatakse, kui asjaolule, mida varasema ringkonnakohtu praktika kohaselt arvestada ei saa. Maakohus on kujundanud arvamuse uute kuritegude riskidest KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid analüüsides.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk