← Eesti

4-21-2369/34

4-21-2369 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON

) § 68 ja liiklusseaduse (LS) § 2171 lg 1, § 238 ja § 2618 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 217 1 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot E.J – isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodanik Maano Saareväli Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11. mai 2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,004338, 1 lg 1, § 238 ja § 2618 millega E.J-i karistati

§ 68ja LS § 217 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 2171 lg 1 alusel osaliselt, s.o karistuse määra osas.

  1. Teha uus otsus, millega karistada E.J trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. rahatrahviga 100
  2. Rahatrahv 400 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  5. Menetlusaluse isiku E.J-i kaitsja kaebus jätta rahuldamata. 1 4-21-2369 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
  6. septembril
  7. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates põhistatud otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  9. mai
  10. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,004338 karistati E.J-i autoveoseaduse (

) § 68 ja liiklusseaduse (LS) § 2171 lg 1, § 238 ja § 2618 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 217 1 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt E.J juhtis

  1. aprillil 2021 kell 09:25 aadressil Peterburi tee 94b mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ajavahemiku eest
  2. märts 2021 kell 00:00 kuni
  3. märts 2021 kell 11:20;
  4. märts 2021 kell 15:00 kuni
  5. aprill 2021 kell 08:25 kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Teostas autovedu ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. Juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Mootorsõidukijuhil ei olnud veose veol kaasas veodokumente.
  6. Menetlusaluse isiku kaitsja M. Saareväli esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel osas, milles menetlusalust isikut karistati LS § 2171 ja § 238 järgi.

§ 68ja LS § 261 8 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemist isik ei vaidlusta.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 2.

  1. LS § 2171 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest, täpsemalt sõidumeeriku või juhikaardi lugemise võimaluse või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete eest. E.J-i mootorsõidukile ei kehti mootorsõidukile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuded. LS § 130 lg 12 kohaselt ei rakendata juhi töö- ja puhkeaja nõudeid riigisisesel maanteeveol muuhulgas juhul, kui sõidukit kasutatakse olmejäätmete ukselt uksele kogumisel. Menetlusaluse isiku juhtimisel olnud sõiduki veos koosnes korterelamute juures asuvate prügikonteinerite kõrvale ladustatud ja sealt kogutud ning menetlusaluse isiku sõidukisse laaditud kasutatud ja seniste valdajate poolt ära visatud mööblidetailidest. Jäätmeseaduse (JäätS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning suuremõõtmelised jäätmed, sh madratsid ja mööbel. Vaidlust ei ole, et veoki veoseks olid kasutatud mööblidetailid ja mööbel. Kuivõrd veos oli kogutud erinevate majapidamiste juurest ning jäätmete kogumiseks mõeldud jäätmekonteinerite juurest, siis oli tegemist olmejäätmete ukselt uksele kogumisega. Seega ei laiene menetlusaluse isiku sõidukile sõidumeeriku kasutamise kohustus ja E.J ei ole toime pannud LS § 2171 kohast väärtegu. 2 4-21-2369 2.
  2. Samuti ei nähtu väärteokirjeldusest, milliste veosedokumentide puudumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. E.J ei nõustu, et tal oli kohustus omada ja kaasas kanda veosedokumente. Menetlusalusele isikule heidetakse tõenäoliselt LS § 88 lg 6 rikkumist, mille kohaselt peavad veose veol olema juhil kaasas veosedokumendid. Seda normi tuleb kohaldada koosmõjus autoveoseaduses veoseveol kohustuslike dokumentide kohta sätestatuga. Autoveoseaduse mõttest tuleneb, et eelkõige peavad juhil kaasas olema veose saatedokumendid (

§ 34lg 4, § 35 lg 10 p 1 ja § 72).

Olmejäätmetele ei ole võimalik saada saatedokumenti, kuivõrd tegemist on omanikuta, s.o äravisatud esemetega. Ka jäätmeseadus ei näe olmejäätmete veo puhul vedajale ette kohustust omada või täita kindla liiki dokumente. Kuna väärteoprotokollis ei ole avatud, milliste dokumentide kaasaskandmine oli isikule kohustuslik, on etteheide selles osas ka ebaselge. 2.

  1. Seoses teekasutustasu maksmata jätmisega märgib menetlusalune isik, et teekasutustasu sai makstud kohe pärast seda, kui ta sai teda, et see ei ole õigeaegselt tasutud. Tegemist ei olnud pahatahtliku rikkumisega. MAAKOHTU SEISUKOHT
  2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  3. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse E.J-ile ette mitu rikkumist, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega
  4. aprillil 2021 kell 09:25 aadressil Peterburi tee 94b. Kohtu hinnangul on seejuures nii menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustega kui ka tunnistajate politseiametnike M S ja T K ütlustega tõendatud, et E.J juhtis sel päeval ja ajal väärteoprotokollis mootorsõidukit nimetatud kohas.
  5. Esmalt käsitleb kohus rikkumisi, mida menetlusaluse isiku kaebuses ei vaidlustata, kuid kohus kontrollib VTMS § 123 lg-st 2 siiski nende tegude tõendatust ja annab lõpliku õigusliku hinnangu.
  6. E.J-ile heidetakse väärteoprotokollis ette, et ta teostas autovedu ilma ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris, s.o pani toime

§ 68

järgi kvalifitseeritava teo.

§ 36

lg-st 1 tuleneb, et autojuhi ametija täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 36

lg 2 p-st 1 tuleneb, et ameti- ja täiendkoolitus peab olema läbitud, kui juht juhib C-kategooria või C1-kategooria sõidukit.

§ 36

lg 5 kohaselt peab autojuhil olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti pädevustunnistus, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal.

§ 36

lg 6 kohaselt tõendatakse koolituse läbimist liiklusregistri andmetega,

§ 36lg-s 5 nimetatud dokumendiga või vastava kirjega juhiloal.

7. Tunnistaja M. S, menetlusaluse isiku enda ütlustega ja Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega (sõiduki kohta) on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis furgoonautot xxx registreerimismärgiga xxx, mille registrimass on 8600 kilogrammi. Seega on tegemist C3 4-21-2369 kategooria sõidukiga LS § 93 lg 2 p 5 tähenduses. Samuti selgitas E.J ise, et tegeles sõiduki peatamise hetkel veoseveoga, s.o vedas mööblijäätmeid, töötades xxx-s. Seda kinnitavad vähemalt kaudselt ka menetlusaluse isiku enda esitatud tõendid, s.o erinevad töövõtulepingud, kus ta xxx esindajana (juhatuse liikmena) kohustub korraldama suuregabariidilise prügi äravedu (tl 26-27pöörd). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud tal läbitud nõutav koolitus. Vastav märge puudub ka Transpordiameti liiklusregistri väljavõttes (isiku andmed). Seega on täidetud süüteokoosseisu objektiivne koosseis. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et koolitus jäi läbimata, sest oli ununenud. Samas selgitas ta, et ka pärast sündmust on ta veoteenust osutanud, kuigi koolitus on siiani läbimata, ei ole aega olnud. Kohus leiab, et nendest selgitustest ja eriti isiku teole järgnevast käitumisest ehk rikkumise jätkumisest võib järeldada, et E.J oli ka teo toimepanemise ajal teadlik koolituse läbimise kohustusest ja ka tõsiasjast, et tal on vastav koolitus läbimata, kuid seadis esiplaanile tööülesandeid, mistõttu ta pani teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et isik pani mootorsõiduki juhtimisel toime

§ 68järgi kvalifitseeritava teo.

  1. Samuti heidetakse E.J-ile ette veoauto juhtimist teekasutustasu tasumata, s.o LS § 2618 järgi karistatavat tegu. LS § 1902 kohaselt tasutakse teekasutustasu üle 3500kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest. Transpordiameti liiklusregistri andmete (sõiduki andmed) kohaselt oli tegemist sõidukiga, mille täismass oli 8600 kilogrammi, mistõttu teekasutustasu maksmine oli kohustuslik. E.J tunnistab kohtuistungil antud ütlustes, et mootorsõiduki kasutamise eest ei olnud tasutud teekasutustasu, kuid selgitab, et tasus seda kohe, kui sai politseiametnikult teada, et see on maksmata. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegemist raamatupidaja möödalasuga. Transpordiameti andmete kohaselt (vastus teabenõudele, mille kohtuvälise menetleja esindaja esitas
  2. juulil 2021 toimunud istungil, tl 42-43), oli sõiduki eest makstud teekasutustasu ajavahemikul
  3. märts 2020 –
  4. märts 2021 ja seejärel
  5. aprillil 2021 kell 10:49 (kuni
  6. aprillini 2022 10:48). Seega on tuvastatud, et
  7. aprillil 2021 kell 09:25 juhtis E.J mootorsõidukit, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt hooletusega, kuna sõiduki juhtima asumisel oli E.J-il kui sõiduki juhil kohustus veenduda selles, et teekasutustasu on makstud. Võttes arvesse, et tegemist oli ka äriühingu juhatuse liikmega, oli tal hõlpsasti võimalik kontrollida ja korraldada tasu maksmist nõuetekohaselt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et isik pani mootorsõiduki juhtimisel toime LS § 2618 järgi kvalifitseeritava teo. 1 lg 1 kvalifitseeritava teo toimepanemist,
  8. Samuti heidetakse E.J-ile ette LS § 217 s.o mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumist. Nimelt puudusid E.J-il sõiduki juhtimisel
  9. aprillil 2021 kell 09:25 sõidumeeriku salvestuslehed või neid asendavad käsikirjalised kanded ajavahemiku eest
  10. märts 2021 kell 00:00 kuni
  11. märts 2021 kell 11:20;
  12. märts 2021 kell 15:00 kuni
  13. aprill 2021 kell 08:
  14. Salvestuslehtede puudumist kinnitasid oma ütlustes tunnistajad M. S ja T. K ning menetlusalune isik ise. E.J-i hinnangul ei pidanudki ta aga sõidumeerikut kasutama, kuna tema sõidukile rakendub LS § 130 lg 12 p-s 8 nimetatud erand, kuna tegemist on olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega. 4 4-21-2369
  15. LS § 130 reguleerib mootorsõiduki juhi töö- ja puhkeaja reegleid viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatule. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-34-10, p 6-8) tuleb vastavaid norme tõlgendada kooskõlas Euroopa õiguse kohaldamise reeglitega. LS § 130 lg 12 p-s 8 kirjeldatud erand on leitav määruse art 13 lg 1 p-st h. Euroopa Kohus on otsuses nr C-335/94 (Hans Walter Mrozek ja Bernhard Jäger) käsitlenud mõistet "seoses olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega". Vastates eelotsuse taotluses esitatud küsimustele, kuidas seda mõistet sisustada, leidis Euroopa Kohus, et vastav vabastus kehtib sõidukitele, mis tegelevad igasuguste jäätmete kogumisega, millele ei kohaldu erireeglid ja selliste jäätmete veole lühikeste vahemaade puhul ja seda üldteenuse osutamisel avalikes huvides avaliku võimu asutuste või nende kontrolli all olevate ettevõtete puhul.
  16. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust tulenevalt tuvastada, kas E.J-i tegevus vastab LS § 130 lg 12 p-s 8 sätestatud erandile, tõlgendades seda Euroopa Kohtu praktika kontekstis. Esmalt märgib kohus, et tunnistaja M. S ütluste kohaselt oli E.J-i sõiduki veoseruumis plaatpuitmaterjal. Menetlusalune isik ei esitanud mingisuguseid dokumente, mis tõendaksid selle veose päritolu või sisu. E.J-i ütluste kohaselt oli tegemist erinevate korteriühistu tellimisel kogutud vana mööbli detailide ja madratsitega. Tema ettevõte tegeleb korteriühistute tellimisel ukselt uksele prahikorjamisega, suurgabariitidega olmepraht. Kui E.J-i peatati, siis ta sõitis Jõelähtme poole, xxx, kus on tema baas. Ta rendib seal territooriumi ja sinna saab auto jätta. Enne seda sõiduk seisis xxx kortermaja juures, sest auto peale panid tellijad veel mingi vana mööbli. Eelnevalt oli sõidukis ka teiste kortermajade juurest kogutud mööbel.
  17. Kohus nendib esmalt, et menetlusalune isik ei ole ei kohtuvälises menetluses ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, millest nähtuks selgelt, kust pärines konkreetsel päeval ja ajal tema sõidukis leiduv veos ja selle sisu. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et selle asjaolu väljaselgitamise kohustuse ei saa panna riikliku järelevalve teostajale ega ka menetlejale ilma, et isik oleks seda dokumenteerinud. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja M. S ütlusi, mille kohaselt menetlusaluselt isikult küsiti sõiduki peatamisel korduvalt veosedokumente. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuistungil, et tal ei olnud kaasas muid dokumente, kui enda tehtud märkmed selle kohta, mis korteriühistute juurest ja kui palju ta prügi (jäätmeid) korjas. E.J-i kohaselt ei osanud ta politseile neid näidata. Vastavad märkmed esitati kohtumenetluses ka kohtule (tl 45-46pöörd). Samuti esitas E.J äriühingu xxx arveid osutatud teenuste eest, mis on esitatud erinevatele korteriühistutele (tl 47-102). Kohus möönab, et kogumis kinnitavad viidatud arved koostoimes menetlusaluse isiku ütlustega seda, et xxx tõepoolest osutas „prahiveo“ teenust erinevatele korteriühistutele ja tegi seda ka aprillis. Kohtu hinnangul ei ole aga E.J-i käsikirjalistest märkmetest esmalt võimalik järeldada isegi seda, et tegemist on tõepoolest jäätmetega ega ka seda, mis konkreetne veos oli sõidukis
  18. aprillil 2021 kell 09:
  19. Samuti ei ole seda üheselt võimalik järeldada erinevatele korteriühistutele esitatud arvetest.
  20. Veelgi enam, kohus leiab, et isegi lähtudes menetlusaluse isiku enda ütlustest tema tegevuse kohta, ei ole tegemist sellise jäätmekogumise teenusega, mis olnuks hõlmatud LS § 130 lg 12 p-s 8 nimetatud erandiga ja seda lähtudes just nimelt sõidumeeriku kasutamise eesmärgist – tagada liiklusohutus töö- ja puhkeaja nõuete kontrollimise läbi. Seega peab selle sisustamisel 5 4-21-2369 lähtuma mitte ainult sellest, kas veos kui selline vastab jäätme mõistele (jäätmeseaduse § 2 tähenduses), vaid kontrollida tuleb ka muude tingimuste täitmist. Vastav erand laieneb kohtu hinnangul Euroopa Kohtu otsuse valguses eeskätt korraldatud jäätmeveo kontekstis selleks spetsiaalselt kohandatud sõidukitele, mis läbivad kindlal marsruudil ja aeglasel kiirusel lühikesi vahemaid, peatudes prügi kogumiseks ja viies seda seejärel jäätmejaamadesse. Just nende sõidukite liikluses osalemise piiratuse tõttu ei ole sõidumeeriku kasutamine põhjendatud. Vähetähtis ei ole ka see, et sellised sõidukid osalevad liikluses üldjuhul varahommikul, kui muu liiklus ei ole nii intensiivne. Menetlusaluse isiku enda ütluste ja esitatud arvete pinnalt võib järeldada, et xxx osutab korteriühistutele erinevate suurjäätmete (nt kasutuskõlbmatu mööbel) jäätmejaamadesse veo teenust. Juba selle teenuse olemus nagu seda kirjeldab menetlusalune isik viitab sellele, et selle osutamise sagedus ja läbitavad marsruudid võivad erineda oluliselt nii päevade kui kuude lõikes ja see ei ole (vähemalt sõidumeeriku kasutamise kontekstis) määravalt erinev tavapärasest veoseveost. Näiteks E.J-i ütluste kohaselt
  21. aprillil 2021 läks ta järele sõidukile, mis seisis korteriühistu hoovis (Mustamäel) ja seejärel sõitis VanaNarva maantee 21 suunas, kui teda peatati Peterburi maanteel. Olemuslikult osutas ta sel päeval seega veoteenust punktist A punkti B ega läbinud aeglaselt lühikesi vahemaid prügi kogumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus LS § 131 lg-t 3, jättes nõutavad andmed salvestama ja tema tegu vastab LS § 2171 lg 1 objektiivsele koosseisule. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, s.t isik sooviski juhtida mootorsõidukit sõidumeerikut kasutamata. Tegu on ka õigusvastane.
  22. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal aga kaaluda süüd välistavate asjaolude esinemist ehk keelueksimust. Lähtudes E.J-i ütlustest, tegutses ta keelueksimuses KarS § 39 tähenduses, sest teades kõiki faktilisi asjaolusid pidas ta oma tegu lubatavaks, arvates ekslikult, et talle laieneb seaduses nimetatud erand. Kohus möönab, et tulenevalt seaduse sõnastusest ja Euroopa Kohtu praktikast on selles valdkonnas tõlgendusruumi, kuid kohtu hinnangul oli selline eksimus siiski välditav, sest vastavas valdkonnas tegutsemisel oli isikul võimalik pidada nõu juristiga ja vajadusel ka politseiga, mida aga E.J ilmselgelt ei teinud, viidates vaid enda arusaamale Internetis loetust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et isik pani mootorsõiduki juhtimisel toime LS § 2618 järgi kvalifitseeritava teo.
  23. Viimaks heidetakse isikule ette ka LS § 88 lg 6 rikkumist. Selle sätte kohaselt veoseveol peavad juhil olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Kohus nõustub menetlusaluse isiku ja tema kaitsjaga selles, et veose saatedokumentide mõiste ei ole seaduses ammendavalt defineeritud. Siiski on juba sõnade tavapärasest tähendusest arusaadav, et tegemist peab olema dokumentidega, millest nähtub veose olemus ja päritolu. Kohtu hinnangul võib seejuures veos kui vallasasi (nt suurjäätmete puhul) olla ühtlasi olemuslikult ka jääde ja seda on võimalik sel viisil ka dokumenteerida. Vastav dokumentatsioon võib olla näiteks veokirja (võlaõigusseaduse § 775) kujul, aga piisab ka näiteks lepingust või tööandja kinnitusest, milles on kajastatud konkreetse päeva ja esemega seotud vedu veose identifitseerimist võimaldaval kujul. Nii politseiametnikust tunnistajad kui ka menetlusalune isik kinnitasid, et teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas ei esitanud E.J politseiametnikele ühtegi dokumenti, mis võimaldaks tuvastada tema autos olevate esemete (veose) päritolu ja olemust. Seega täidab E.J-i tegu ka LS § 238 objektiivset koosseisu. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud kavatsetusega, sest isik teadis, et tal 6 4-21-2369 ei ole veose saatedokumente, kuid sellele vaatamata asus sõidukit juhtima. Ka isiku arusaam sellest, et ükskõik mis kujul veetavate jäätmete puhul ei ole tal veose saatedokumente vaja, olnuks hõlpsasti välditav juristi või politseiga nõu pidamisel, mistõttu ei ole tegemist vältimatu keelueksimusega. Eeltoodu tõttu pani E.J-i sõiduki juhtimisel ka LS § 238 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Karistus
  24. E.J pani toime ühe teo – mootorsõiduki juhtimise, mis vastab

§ 68, LS § 2171 lg 1, § 238 ja § 2618 tunnustele. Seega lähtudes Kar

S § 63 lg-st 1 tuleb talle mõista üks karistus LS § 2171 lg 1 järgi, mis näeb ette raskeimat karistust – rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

  1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas süü suuruse hindamisel arvestada, et isiku tegu vastab mitme väärteokoosseisu tunnustele, mis viitab suuremale süüle. Samas arvestab kohus LS §-s 2171 kirjeldatud teo puhul, et isik tõlgendas ebaõigesti seaduses sätestatud erandit. Kuna regulatsioon võimaldab tõlgendamisruumi, peab kohus isiku süüd selles osas väiksemaks. Karistust kergendava asjaoluna saab teekasutustasu maksmata jätmise osas arvestada isiku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates vajadust mõjutada E.J-i hoiduma edaspidi uute tegude toimepanemisest võtab kohus arvesse, et menetlusaluse isiku enda selgituste kohaselt jätkas ta autovedu nõutavat koolitust läbimata ka pärast väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, sest tal pole koolituse läbimiseks aega. Seega peab mõistetav trahv olema piisavalt mõjus, et isik oleks edaspidi motiveeritud täitma liiklusseaduse nõudeid, mis kaitseb ühtlasi ka õiguskorda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus E.J-ile karistusena rahatrahvi, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 maakohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  3. mai 2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,004338, millega E.J-i karistati 1 8

§ 68ja LS § 217 lg 1, § 238 ja § 261 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 217 1 lg 1 alusel osaliselt, s.o karistuse määra osas. Kohus teeb uue otsuse, millega karistab E.J-i rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kaitsja kaebuse jätab kohus rahuldamata. Kuna väärteomenetlust ei lõpetata, jääb rahuldamata ka taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.