4-23-274/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-274 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus rahatrahvi asendamises arestiga D.A (D.A; isikukood XXX) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur karistas D.A-d 12.12.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2440,18,006035 RelvS § 892 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 08.01.
9. Tartu Maakohus asendas 21.02.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-274 D.A-le Ida prefektuuri 12.12.
11. a otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele vahetult pärast Tartu Maakohtu 24.08.
12. a otsuse kriminaalasjas nr 1-21-8943 temale mõistetud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest. 2.
13. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik ei ole tasunud määratud rahatrahvi vabatahtlikult ning sundtäitmine on nurjunud, kuna isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Maakohtu hinnangul on rahatrahvi täitmine võimatu. Veel märkis maakohus, et kuna võlgnik viibib alates 03.10.2018 kuni määruse tegemiseni vangistuses, ei ole täitmine aegunud tulenevalt KarS § 82 lg 4 teisest lausest. 1 2.
14. Maakohus leidis, et määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Isik on viibinud pikemat aega vangistuses. Ei saa olla veendunud, et üldkasuliku töö määramisel see ka D.A poolt probleemideta tehtud saab, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav. Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab alluma teatud korrale. Samas kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on D.A vangistuseski toime pannud erinevaid rikkumisi. Eeltoodust saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et ta suudaks seda vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid.
15. Tartu Maakohtu 21.02.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse D.A , kes palub tühistada maakohtu määrus ning anda temale võimalus rahatrahv tasuda või asendada arest üldkasuliku tööga. Vanglas ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda. Samas ei ole mõtet arestipäevi kanda, kui rahatrahvi maksmiseks on veel aega. D.A sõnul on temal vaja maksta alimente ning aresti kandmisel tuleks tal rohkem maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et D.A ei ole tasunud väärteoasjas nr 2440,18,006035 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga.
18. D.A-le mõisteti rahatrahv 12.12.
19. Sellest on möödunud neli aastat ja kolm kuud, kuid seniajani ei ole süüdlane leidnud raha või muud vara, et rahatrahvi tasuda. Arvestades seda, et süüdlane on viibinud vanglas üle nelja aasta ning tema enda sõnul ei ole tal seetõttu võimalik rahatrahvi tasuda, ei ole põhjust eeldada, et selle tasumine toimuks lähiajal. Asjaolu, et rahatrahv ei ole veel aegunud ning selle tasumiseks on piisavalt aega, ei välista selle asendamist olukorras, kus riik on teinud mõistlikke pingutusi selle sundkorras kättesaamiseks. Väheoluline ei ole seegi, et D.A sõnul tuleb tal maksta elatist, mis on prioriteediks. Seetõttu on tõenäoline, et vanglast vabanedes ei hakka ta kohe rahatrahvi tasuma. Rahatrahvi tasumiseks täiendava aja andmine olukorras, kus on alust eeldada, et see jääb suure tõenäosusega tasumata, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole see kooskõlas sissenõudja huvidega.
20. D.A taotlus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga jääb samuti rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kohtute Infosüsteemi andmetel on D.A-d korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi vangistusega koos allutamisega käitumiskontrollile. Paraku ei suutnud ta täita kohustusi ja nõudeid korrektselt. Kriminaalasjas nr 1-15-6289 määrati temale kahel korral täiendavaid kohustusi ning kriminaalasjas nr 1-168237 jäeti karistus küll täitmisele pööramata, kuid tuvastati rikkumine. Kriminaalasjas nr 1-189708 esitatud vangla iseloomustuse andmetel ei ole ta suutnud isegi kinnipidamisasutuses käituda korrektselt (kokku kaks distsiplinaarkaristust), millele viitab õigustatult ka maakohus. Kõik eelnev annab aluse prognoosiks, et D.A oli võimeline nõuetekohaselt üldkasulikku tööd tegema, sh järgima selleks koostatud ajakava, mistõttu oleks aresti asendamine üldkasuliku tööga perspektiivitu.
21. D.A puhul ei ole ka üldkasulik töö see meede, mis aitaks tagada tema edaspidise õiguskuulekuse. Varasemad tingimisi mõistetud vangistused koos allutamisega käitumiskontrollile ega reaalsed vangistused ei ole tema suhtumist muutnud – ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Tema kasuks ei räägi seegi, et lisaks käesolevale asjale on tema suhtes esitatud karistuse asendamise taotlused veel kolmes väärteoasjas. 2
22. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi, et kriminaalasjas nr 1-18-9708 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on tegemist narkootiliste ainete sõltlasega. Ülalmärgitud tingimisi mõistetud vangistuste täitmine oli raskendanud samuti just narkootiliste ainete tarvitamise tõttu. Vabanedes vanglast on jätkuvalt oht, et D.A jätkab sõltuvusainete tarvitamist. See aga seab kahtluse alla üldkasuliku töö tegemise edukuse. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
23. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
24. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
25. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3