Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.
a. kohtuotsusega nr 4-23-874 mõistetud karistus 8 (kaheksa) päeva aresti. 4. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast asenduskaristusena mõistetud aresti ärakandmist. väärteoasjas 4-22-3364 M äärus teha teatavaks M.L-ile , Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik M.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 2.04.2023 otsusega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väär teo toimepanemises 16.02.2023 ning kohus mõistis talle põhikaristuseks aresti 10 päeva.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise aja 16.02.-17.02.2023, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub arest 8 päeva.
lg 1 alusel asendas kohus M.L-ile mõistetud arest i üldkasuliku tööga 8 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määras kohus M.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 03.05.2023. 13.07.2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles M.L-ile kohtuotsusega asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole M.L talle määratud kaheksast tunnist sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust ei ole olnud võimalik võtta, sest hooldusalune ei ole ilmunud vastuvõtule. Ettekandes on märgitud, et esmakohtumist M.L-iga ei ole toimunud. M.L oli eelnevalt kahe toimikuga arvel, seega oli hooldusaluselt saadud info, et ta viibib Xxxx tööl. Kokkuleppe kohaselt oleks võetud isikuga 15.05 ühendust, seega kutset ei saadetud. 08.05.2023 M.L helistas, soovis vastuvõtu kokku leppida, et kui tuleb Eestisse, siis saaks minna kohe ka tunde tegema. Kuna tööl olevat kiired ajad, siis soovis jätta tundide tegemise ja Eestisse tulemise ÜKT sooritamise tähtaja lõppu. Lepiti kokku vastuvõtt: 02.06.2023 kell 10:00, et siis tehakse kolm ÜKT ajakava (ka kahe eelneva toimiku raames). 02.06.2023 isik kohale ei tulnud ega teavitanud mitte ilmumise põhjustest. M.L isiklik number ei olnud kättesaadav, väidetav töö number kutsus, kuid keegi ei vastanud. M.L-ile saadeti kutse, aga 07.06.2023 isik kohale ei tulnud ega teavitanud mitte tulemise põhjustest. Helistati korduvalt - ühendust ei saadud. Isikule saadeti uus kutse, kuid 03.07.2023 M.L kohale ei ilmunud ega teavitanud mitte tulemise põhjustest. 03.07.2023 seisuga ei ole M.L sooritanud talle määratud 8 ÜKT tunnist mitte ühtegi tundi. Kohtuistung M.L selgitas, et on Xxxx tööl ja pole sellepärast tunde teinud. Mingeid mõjuvaid põhjendusi ta kohtule ei esitanud. Kriminaalhooldaja jäi oma seisukoha juurde ning palus asenduskaristus – arest täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht
lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus käesolevas väärteoasjas jõustus 03.05 .2023 ja seega otsuse täitmine ei ole aegunud. 2 VTMS § 2101 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Harju Maakohtus 25.04.2023 toimunud kohtuistungil, mil oli arutusel väärteoasi M.L süüdistuses
Tema sõnul on riigile kasulikum, kui ta heastab oma trahvid ja väärteo üldkasuliku tööga. Seejuures varem väärteokorras karistatud isikuna, kelle rahatrahvid on asendatud üldkasuliku tööga, oli M.L-ile ilmselgelt selgitatud, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus
lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi on M.L-ile selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on eeltoodust üheselt selge, et M.L oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale määratud arest täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.
69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane ho iab sellest kõrvale. M.L avaldas 25.04 .2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on M.L hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: töötamine Xxxx, töö juures kiired ajad jne. Kohus on seisukohal, et M.L on oma sellise käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Pärast üldkasuliku töö tingimuste rikkumise kindlakstegemist võib kohus süüdlast hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata täitmisele süüdlasele asenduskaristusena määratud aresti. Otsustamaks, kas pöörata arest täitmisele või kasutada leebemaid variante (hoiatamine, täiendavate kohustuste panek või töö tegemise tähtaja pikendamine), arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Vaatamata M.L-ile antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivalt Eestisse saabumisel või määratud tähtaja lõpus, ta üldkasulikku tööd määratud mahus ei sooritanud, kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel (telefonitsi M.L-iga talle sobivalt kokkulepitult) vastuvõttudele ei ilmunud jäädes lõpuks ka telefonitsi ja igati kättesaamatuks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et M.L ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub sellek s mõjuv põhjus. M.L ei ole esitanud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd antud tähtaja jooksul täies mahus sooritada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda M.L-ile täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõ rd tegemist on M.L-i iseloomustava käitumismustriga ja asudes karistuse 3 kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et M.L võiks edaspidi täita kri minaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused aresti täitmisele pööramiseks. Seega rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse ning tühistab M.L-ile Harju Maakohtu 25.04.2023. a. kohtuotsusega nr 4-23-874 asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamise. Kohus pöörab Harju Maakohtu 25.04 .2023 kohtuotsusega M.L karistuse s.o 8 päeva aresti täitmisele. Arest kuulub kandmisele kohese lt pärast väärteoasjas 4 -22-3364 asenduskaristusena mõistetud aresti ärakandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 03.08.2023 kohtumäärus 4 -23-874 jõustus 26. septembril 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.