lg 3 p 2 nõudeid, valis vale sõidukiiruse ja sõitis kraavi põhjustades sellega varalise kahju. J.P on tuvastatud 1 tund peale õnnetust 1,71 mg/l joove, mistõttu on kahtlus palju ta sellest õnnetusest üldse mäletada saab. Alkoholi ei tohi tarvitada, kui asjaolud on ebaselged, politsei ei ole sündmust fikseerinud või see ei ole kirjalikult kahju saanud autoomanikuga kokku lepitud. X.J omanikuga kokkulepet ei saanud, järelikult järgmine loogiline samm oli helistada Häirekeskusesse ja teavitada sellest Häirekeskust. Töö olemasolu ei ole kuidagi karistust välistav asjaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsus on õige ja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja on seisukohal, et X.J ei ole selles õnnetuses süüdi. See oli nn universaalrehv, kuid sattudes killustikule tekkis seal libisemise olukord. Et vältida inimesele kahju, sõitis isik kraavi. Ei ole millegagi tõendatud milline see sõidukiirus siis oli. See olustik ei ole selline nagu pildil näha. Palub tühistada väärteootsuse esimene punkt, see karistamine ei ole põhjendatud. Palub tühistada lisakaristus. Inimohvreid ei olnud. Selle kahju mida kindlustus ei kata, peab ta nagunii kahekordselt kinni maksma. Miks teda veel karistada. 2 Kaebuse esitanud isiku X.J-i ütluste kohaselt sõitis 25.08.2023 xxxx suvilarajooni sisesel teel, ranna poole. Ühel kurvilisel teelõigul hakkas sooritama vasakpööret ja pöörde sooritamise ajalt tuli jalgrattur ebamugava nurga alt. Sõitis auto esiosaga tee äärsesse kraavikesse. Tunnistaja M R ütluste kohaselt maikuus kuulis mütsatust. Nägi aknast, et xxxx auto oli sõit nud kraavi. Astus uksest välja. Ühtegi jalgratturit ei näinud. Natuke aega ei toimunud midagi. Paarkolm minutit kulus neil autost välja tulekuks. Kõigepealt väljus juhi koha pealt pikem mees, siis lühem mees, kes täna kohtus oli. Alguses ei arvanud, et nad joonud olid. Kui nägi, et neil õllepurgid käes olid, mis oli pärast visatud kraavi, sai aru, et on tegemist joobega. Nii täis nad ei olnud, et oleksid tuikunud, nad olid lõbusas meeleolus. Pakkus neile võimalust, et seal läheduses on talu, kus on traktor, et nad läheksid sinna ja küsiksid traktori abi, nad seda ei teinud. Ei tea, kes politsei kutsus. Seal on ennegi kraavi sõidetud, sest inimesed ei näe seda kraavi. Seal on kiirusepiirang 30 km/h. Nad tulid mööda xxxx teed ja siis paremale poole kurvi keerab tee edasi, nemad keerasid vasakule poole xxxx teele. Peateelt maha. xxxx teelt tulles ei ole enne ärakeeramist nähvust piiravat takistust. Kui võtta uljam kaar, siis isik sõidab sinna kraavi. Mais oli üks kollane prügikast, mis ei takistanud nähtavust. Tunnistaja J P ütluste kohaselt sõitsid X.J-iga xxx teel ja tahtsid vasakule keerata. Jalgrattur tuli mööda xxxx teed ja tahtis minna paremale. X.J reageeris, keeras kraavi. Vaidlust ei ole selles, et X.J 25.05.2023 kella kahe ajal xxxx juures kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Teade liiklusõnnetus e kohta laekus politseisse 14:14. Mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõn netuse toimumise fakti kinnitavad nii liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, kui ka tunnistajate R ja P ning kaebuse esitanud isiku enda ütlused.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesoleval juhul sõitis üks sõiduk teelt välja ja tekitati varaline kahju auto omanikule, seega on tegemist liiklusõnnetusega.
lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmise üheks alternatiiviks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustan ud isikule endale. Liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid kinnitavad, et X.J-i juhitud sõidukil sai kahjustada sõiduki esiosa. X.J-i juhitud sõiduki (xxxx) omanikuks on Swedbank Liising AS ja tegemist oli xxxx poolt välja renditava autoga. Seega, käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandale isikutele, s.o AS Swedbank Liisingule. Asjaolu, kas auto parandati hiljem kaskokindlustuse vahenditest või mitte, ei oma tähtsust hindamaks, kas liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati kahju. Tunnistaja P ja kaebuse esitanud isik X.J-i ütlused on vastuolus selles kui pika aja jooksul ja kui palju X.J peale õnnetust jõi. P ütluste kohaselt j uht jõi poole tunn iga umbes 2-3 õlut. Politsei tuli poole tunniga. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt jõi 5-6 purki õlut paari tunni jooksul. Kraavi sõiti s kuskil 12.00. LÕ akt kinnitab, et politsei sai teate õnnetuse kohta 14:14. Nii X.J kui P olid politsei saabudes alkoholijoobes. Kell 14:44 on indikaatorvahendiga X.J-il tuvastatud 0,88 mg/l kohta ja tunnistajal 1,54 mg/l kohta. X.J-il tuvastati tõendusliku alkomeetriga kell 15:05 paiku joove 0,89 mg/l kohta ja tunnistajal kella 15:20 paiku joove 1,56 mg/l kohta. Seega on isikud olnud sellises alkoholijoobes, mis võis neil takist ada objektiivselt aja tegeliku kulgemise tajumist. P ütluste kohaselt oli tal kaasas 6 pakk õlut. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et mõlemal mehel oli autost väljas olles õllepurk käes. Seega jõid seda kuut purki õlut nii P kui X.J ning täpselt ei ole võimalik tuvastada palju kumbki neist jõi, sest nende ütlu sed on selles osas vastuolulised. Samuti on vastuolulised ütlused selles, millal 3 siis X.J jooma hakkas. X.J-i enda ütluste kohaselt hakkas ta jooma peale seda kui üritas autot välja tõmmata. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et ta pakkus isikutele võimalust, et seal läheduses on talu, kus on traktor, et nad läheksid sinna ja küsiksid traktori abi, nad seda ei teinud. P ütluste kohaselt jõi X.J sel ajal õlut kui P otsis mööda küla abi, et autot välja tõmmata. Seega ei haaku joobes tunnistaja ütlused kaine tunnistaja ütlustega ning tunnistaja P ja kaebuse esitaja ütlused ei haaku ka omavahel, mis veelgi kinnitab, et nii alkoholi joobes olnud P kui X.J ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaebuse esitanud isiku X.J-i arvamuse kohaselt ei olnud tema liiklusõnnetuses süüdi. Keeras peateelt maha. Pöörde sooritamise ajal tuli jalgrattur ebamugava nurga alt. Ei lõpetanud manöövrit, vastasel juhul oleks jalgratturile otsa sõitnud. Sõitis auto esiosaga tee äärsesse kraavikesse. Oli sellest šokis, väga ehmatanud. Kõikide eelduste kohaselt oleks jalgrattur pidanud talle teed andma. Kiirus ei olnud suur, alla 30 km/h. Ei jõudnudki praktiliselt pidurdada. Ainuke võimalus kokkupõrget vältida oli kraavi sõita. Pöörde hetkel oli kiirus 25-20 km/h. Oli juba ära pööranud, auto oli juba tee ääres, asfaldi ja teeäärse kruusa peal, siis ta enam ei allunud, sisuliselt libises kraavi. Oli juba ära pööranud kui märkas jalgratturit. Oli päikese käes. Tulles valgest pimedasse, vaadates pimedasse, on väga raske midagi 100% märgata, eriti kui ollakse sunnitud enne vaatama paremale, et olla veendunud, et kellelegi ise ette ei keera. xxxx auto oma talverehvidega seda kurvi lihtsalt ei võtnud. Tunnistaja P ütluste kohaselt s õitsid xxxx teel, tahtsid vasakule keerata, seal on pime kurv. Sõitsid 40 km/h, võibolla 30, ei kihutanud, kiirus oli maas. Jalgrattur tuli mööda xxxx teed ja tahtis minna paremale. Said kokku kurvi peal. Tunnistaja seda inimest ei näinud. X.J reageeris, keeras kraavi, aga rattaga mees põgenes. Jalgratturit ei näinud, ta tuli nii kiiresti ja keset teed hakkas keerama paremale. Vaatas taha, kui kraavis olid, kuid rattur sõitis otse edasi. Tunnistaja R ütluste kohaselt tema ei kohe peale õnnetust aknast välja vaadates ega ka hiljem õue tulles jalgratturit ei näinud. Hinnates X.J-i ja tunnistaja P ütlusi võimaliku jalgratturi olemasolu kohta on kohtul tõusetunud mitmeid kahtlusi. P ütlustest nähtub, et t ema väidetavat jalgratturit ei näinud, X.J reageeris ja keeras kraavi. X.J-i ütlust est nähtub, et pöörde sooritamise ajalt tuli jalgrattur ebamugava nurga alt. Ei lõpetanud manöövrit, vastasel juhul oleks jalgratturile otsa sõitnud. Ainuke võimalus kokkupõrget vältida oli kraavi sõita. Oli juba ära pööranud, auto oli juba tee ääres, asfaldi ja teeäärse kruusa peal, siis ta enam ei allunud, ta sisuliselt libises kraavi. Oli juba ära pööranud kui märkas jalgratturit. Tsiteeritud ütlustest jääb kohtule arusaamatuks kuidas ja millistel asjaoludel oleks saanud toimuda kokkupõrge väidetava jalgratturiga. X.J-i enda ütlused on vastuolulised, kord ütleb, et oli juba ära pööranud, siis jälle, et manööver ei olnud lõpetatud. Kui jalgrattur oleks pöörde hetkel olnud X.J-i autol täps elt keset teed ees nagu kirjeldas ja näitas fotodel X.J, oleks X.J tee(xxxx tee 3,2
Kõike eeltoodud arvestades on leidnud tõendamist, et X.J rikkus enda tegevusega
lg 3p1 nõudeid, pannes sellega toime
Nii tunnistaja P kui kaebuse esitanud isiku end ütlused kinnitavad, et pärast liiklusõnnetust nemad politseid kohale ei kutsunud. Üritati leida võimalus auto kraavist välja saamiseks ja X.J hakkas jooma. X.J-i ütluste kohaselt oli tal telefon katki ja P´il oli nuppudega telefon. xxxx kahju hüvitamise küsimuses ühendust ei võtnud.
lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. X.J-i enda ütlustest nähtub, et mingit akti ta peale liiklusõnnetust ei vormistanud ja kellegagi (xxxx-st) ühendust ei võtnud. Seega oli kõnealusel juhul politsei teavitamine kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole teada, kes politseid teavitas kell 14:14, kuid pool tundi hiljem on politsei juba kohal olnud ning tuvastanud X.J-il alkoholijoobe. X.J kinnitas, et teab, et peab politseid viivitamata teavitama, kuid ei teavitanud ja hakkas jooma. Samuti ei üritanud ühendust saada xxxx. Õigustab oma käitumist sellega, et xxxx on raske suhelda ja tema enda telefon oli katki. Sõbra nuppudega telefoni ei kasutanud. Arvas, et on kasko juhtum. On varem oodanud politseid neli tundi. Nii X.J-i enda kui tunnistaja P ütlustega on leidnud tõendamist, et nemad politseid ei kutsunud ja X.J hakkas jooma. Vaatamata väitele, et X.J-i telefon oli katki, oli võimalik koheselt Häirekeskusesse helistada ka P telefonilt või paluda sündmuskohale tulnud tunnistajal R politseisse helistada. Hakates 25.05.2023 peale liiklusõnnetust sündmuskohal jooma rikkus X.J
lg 7 nõudeid, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Alkoholi saab juua teadlikult ja kavatsetult. X.J-i ütlustest on näha, et isi k sai aru, et ta põhjustas liiklusõnnetuse (sõitis kraavi), et ta teadlikult ei kutsunud politseid (peab kaua ootama) ja hakkas jooma. Seega rikkus X.J
Asjaolu, et politseid peab mõnikord kaua ootama, ei õigusta rikkumise toime panemist ega vähenda süüd. Rikkudes
lg 7 nõudeid, pani X.J toime liiklusseadus 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. X.J on süüvõimeline ning KarS
lg 1 näeb ett e vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheksateistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja määras X.J-ile liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut s.o 300 eurot ja liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot. Liiklusseaduse § 226 lg 2 alusel määrati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Mõlema rikkumise eest on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale rahatrahvi keskmisest määrast väiksemas määras ja on arvestanud süü tunnistamist ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise eest kohtuvälise menetleja määratud keskmisest määrast oluliselt madalam rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohus arvestab, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud, mistõttu on põhjendatud määrata karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kuigi kohtuväline menetleja on märkinud kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, on isik kohtuistungil asunud seisukohale, et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Arvestades avariiga tekitatud kahju suurust, et isikud vigastada ei saanud ja et isikul puudub samaliigilise rikkumise eest varasem karistus, on põhjendatud määrata isikule karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni kolmandikku. Samuti on kohtu hinnangul liiklusseaduse § 226 lg 1 järgi kohtuvälise menetleja määratud keskmises määrast natuke madalam rahatrahv põhjendatud ja proportsionaalne. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut varem kriminaalkorras karistatud vähemalt teistkordselt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kohus arvestab, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud, mistõttu on põhjendatud määrata karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kuigi kohtuväline menetleja on märkinud kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, on isik kohtuistungil asunud seisukohale, et politsei kutsumisel ei olnud mõtet ja õigustas alkoholi tarvitamist peale liiklusõnnetuse toimumist. Arvestades, et liiklusõnnetuse järgselt alkoholitarvitamise puhul on tegemist tahtliku süüteoga on põhjendatud menetleja määratud rahatrahvi veidi alla santsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja määras X.J-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. 8 Ekslik on kaitsja väide, et puudub avalik menetlushuvi. Karistuse üheks eesmärgiks on ka see, et vähendada üldpreventsiooniga ohtu, mida põhjustavad teatud liiki süüteod. Karistuse eesmärk ei ole üksnes soov inimest karmilt karistada, vaid see, et kartusest tagajärje ees loobutaks uute süütegude toimepanemisest. Kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid raskendada, et mõjutada korduvrikkujat rangemini. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtu praktika kohaselt on võimalik isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Kohtuväline menetleja on selgitanud eripreventiivseid kaalutlusi lisakaristuse määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku süü tunnistamist karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja selgitustest võib järeldada, et ta hindas isiku süüd keskmiseks. Kohus nõustub nende väidetega ning puudub alus väärteootsuses toodud põhjendustega mitte nõustuda ja kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Isikut on 21.12.2021 karistatud korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, mis näitab, et alkoholi tarbimist keelavate liiklusnormide eiramine ei ole isiku jaoks esmakordne ja on talle harjumuslik käitumine. Isiku enda ütlustest nä htub, et ta eiras politsei kutsumise kohustust ja asus sündmuskohal alkoholi tarbima. Selline käitumine näitab, et keerulisema olukorra tekkides ei käitu X.J liikluses enam adekvaatselt. Selline suhtumine on oma olemuselt ohtlik, sest isik ei taju või ei taha aru saada, et kui ta ei hinda oma seisundit adekvaatselt (sh kui isik on endast väljas nt avarii tõttu) ja õiguskuulekalt käitumise asemel asub t arvitama suures koguses alkoholi (enda sõ nade järgi 5-6 purki õlut), siis ta suhtub tagajärgedesse hoolimatult ja ei ole vajadusel võimeline kaasliiklejaid abistama. Isikul tuvastati kella 15.00 paiku joove 0,98+- 0,09 s.o 0,89 mg/l, mis sõiduki juhtimise korral sellises seisundis tooks kaasa juba kriminaalvastutuse. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik kõigile, kes ei mõista või ei taha aru saada, et liiklusseadus kehtib kõigile ja sõltumata avarii raskusest või sellest kui kaua isiku arvates kulu b politsei kohalejõudmiseks aega. Liiklusnõuded on kehtestatud kõigi liiklejate ohutuse tagamiseks. X.J-i senine käitumine on näidanud seda, et teatud olukordades ta rikub alkoholi tarvitades liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata ja tähele panna liikluses enda ümber toimuvat ning avarii j ärgselt peab suutma käituda adekvaatselt ja seaduskuulekalt ilma alkoholi tarvitamata. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Varasemate liiklussüütegude eest määratud karistuste põhjal peaks X.J-ile olema selge, et alkohol ja liikluses juhina osalemine ei sobi kokku. Isikut on varem alkoholiga seotud liiklusrikkumise eest karistatud ning uue alkoholiga seotud liiklusalase rikkumise toime panek näitab seda, et midagi isiku mõtlemises ei ole muutunud, st varasemad karistused ei ole suutnud avaldada isikule positiivset mõju. Kaebuse esitanud isik on selgitanud, et varasemast kogemusest teab, et politsei tuleb sündmusko hale väga kaua, kuid see ei anna õigust hakata liiklusnõudeid rikkuma ning asuda jooma. Taoline suhtumine muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et isikul tuleb uus sündmus, mil tema arvates, on liiklusrikkumiste toimepanemine õigustatud. 9 Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks ena m samalaadseid rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta X.J-i elu ja töökorralduse mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll on seda teiste isikute õigus elule ja tervisele, mida liikluses osalevad juhid avariijärgselt alkoholi tarvitades võivad ohustada. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et korduvalt alkoholi tarvitamisega seotud liiklusnorme eiravad juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et ka avariijärgselt alkoholi tarvitamine toob kaasa liiklusest kõrvaldamise. Isiku ütlustest nähtub, et autojuhtimine on ainult üks osa tema tööst, seega ei pea kohus tõenäoliseks, et isik kaotaks s eetõttu töökoha, arvestades seejuures, et kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud kolmeks kuuks, mis on seaduses ettenähtud minimaalne võrdlemisi lühike periood, et leida alternatiivsed lahendused. Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-10 mh möönnud, et kuigi töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks vältida, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuse esitanud isik ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Asjaolu, et alkoholi tarvitamise tõttu liiklusnõuete rikkumine võib kaasa tuua juhtimisõigus e äravõtmise, oli kaebuse esitanud isikule teada ka enne väärteo toimepanemist, kuid see ei motiveerinud isikut liiklusnõuetest kinni pidama. Arvestades, et määratud rahatrahv jääb alla keskmise määra, on põhikaristus ja minimaalne lisakaristus koostoimes proportsionaalsed toimepandud rikkumisele. Arvestades X.J-i süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et
6 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja õiglas elt kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mis on ühtlasi minimaalne määratav lisakaristus
Eeltoodust tulenevalt tuleb X.J-i kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.