4-23-874/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Kohtuasja number 4-23-874 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne W.B-le määratud karistuse täitmisele pööramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus Määruskaebuse esitaja W.B (isikukood XXX) Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Inge Pärnamets Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel. Menetluse käik
4. W.B tunnistati Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi ja talle määrati karistuseks 10 päeva aresti. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluva aresti (8 päeva) asendas kohus KarS § 69 lg 1 alusel 8 tunni üldkasuliku tööga.
8. juulil 2023 esitas Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles W.B karistuse täitmisele pöörami st. W.B polnud teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ega ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule.
10. augusti 2023 kohtuistungil selgitas W.B , et ei ole üldkasulikku tööd teinud, kuna on Rootsis tööl. Kriminaalhooldusametnik jäi taotluses esitatud seisukoha juurde. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohus tühistas Harju Maakohtu
12. aprilli 2023 otsusega W.B-le asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras karistuse 8 päeva aresti täitmisele. Maakohus leidis, W.B hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. W.B-le anti võimalus teha üldkasulikku tööd talle sobival ajal, kuid kokkulepitud ajal ta vastuvõtule ei ilmunud ega olnud ka kättesaadav. W.B-l ei olnud objektiivset takistust, mis poleks võimaldanud üldkasulikku tööd teha. Seetõttu ei ole talle töö tegemiseks mõistlik täiendavaid võimalusi anda. Tegemist on teda iseloomustava käitumismustriga ning pole alust uskuda, et ta suhtub edaspidi üldkasulikku töösse kohusetundlikult. Määruskaebus
13. W.B esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus pikendada üldkasuliku töö täitmise tähtaega 1 kuu võrra või asendada karistus uuesti rahatrahviga. W.B leiab, et kohus jättis kõrvale tema selgitused, miks tal ei olnud võimalik üldkasulikku tööd teha. W.B sai märtsis uue töökoha ning ilma katseajalt puudumata ei olnud tal võimalik Eestisse tulla. Püsiv töökoht on aidanud tal asuda elus seadusekuulekale kursile – ta mõistab oma varasemad teod hukka ega soovi enam samale teele astuda. Tänu uuele töökohale on tal võimalik rahatrahv ära maksta. Aresti täitmisele pööramine seab ohtu tema töökoha ja edaspidised väljavaated normaalsele elule. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et W.B ei ole teinud ühtegi tundi talle määratud 8tunnisest üldkasulikust tööst. Väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ei ole möödunud ühte aastat, mistõttu on KarS § 8 2 lg 1 p 3 järgi otsuse täitmine võimalik.
15. W.B taotlust pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Aresti asendamine üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemiseks võib kohus arvestada isikut iseloomustavat materjali. Kuigi seaduses pole sätestatud pidepunkte, millest tuleb niisuguse diskretsioonotsustuse tegemisel lähtuda, saab siiski öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud juhul, kui kohtul puudub veendumus selle edukuses. Maakohus lähtus õigustatult W.B-d iseloomustavast senisest käitumismustrist ja leidis, et kuna ta hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei ole talle täiendava võimaluse andmine enam põhjendatud.
16. Ekslik on W.B argument, justkui poleks esimese astme kohus võtnud arvesse tema põhjendust, et üldkasuliku töö tunnid jäid tal tegemata seepärast, et tal polnud võimalik töökohalt puudumata Eestisse tulla. Maakohus on sõnaselgelt rõhutanud, et Rootsis tööl käimine pole mõjuv ega objektiivne takistus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. W.B-l oli üldkasuliku töö sooritamiseks aega kaks kuud – erakorralisest ettekandest nähtuvalt andis kriminaalhooldusametnik W.B-le võimaluse teha üldkasulik töö ära tähtaja teises pooles. Niisuguse võimaluse jättis W.B kasutamata, muutudes kriminaalhooldaja jaoks sootuks kättesaamatuks. Seetõttu ei ole põhjendatud W.B-d enam usaldada ega anda talle uut võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
17. Tagajärjetuks jääb ka W.B alternatiivne taotlus asendada talle määratud arest rahatrahviga. Kuna Harju Maakohtu
18. aprilli 2023 otsus on jõustunud, puudub kohtul käesolevas menetlusetapis alus sellega määratud karistust muuta. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 210¹ lg 2 annab kohtule aluse otsustada vaid selle üle, kas süüdlasele mõistetud arest tuleb pöörata täitmisele või mitte. Karistuse liigi täiendavat muutmist menetlusseadustik ette ei näe.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg -st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
20. augusti 2023 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)