Obsah (5)

§ 132§ 30§ 123§ 2§ 87

4-22-3632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3632 Kohtunik Katrin Paesoo Koht

§ 132p-st 1 kohus otsustas: 1.

Jätta C kaebus rahuldamata.

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2230,22,063087 muutmata.
2. Rahatrahv 16 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225085191 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-22-3632“. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav 4-22-3632 tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 27.01.2023 kell 12.
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 02.09.2022 koostatud väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis C 19.03.2022 kella 10.39 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit BMW 520D, r/n xxxx, kiirusega 57 km/h +/-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/ h, ületades sellega sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. Oma käitumisega rikkus C LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.09.2022 otsuse alusel väärteoasjas nr 2230,22,063087 määrati Cle karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot. C esitas 17.10.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 30.09.2022 otsuse peale. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuid juhul, kui kohus sellega ei nõustu, siis palub otsuse tühistada, kuna menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks, kui aga kohus leiab, et menetlejal oli pädevus otsuse tegemiseks, siis palub arvestada sellega, et tema otsuses märgitud autot juhtinud ei ole ning õigusrikkumist toime ei pannud. 08.12.2022 kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohta juurde ning leidis, et menetlus tuleks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kaebaja selgitas lisaks, et ta ei tea, mis ta tegi väärteoprotokollis märgitud päeval ja kus ta oli ning kas tema on seda autot juhtinud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kaebuse esitajaga ei nõustunud, selgitades, et menetleja on põhjalikult oma otsuses põhjendanud, miks väärteomenetluse lõpetamisega ei nõustuta. Kohtuvälise menetleja esindaja palub arvestada asjaoluga, et liiklusrikkumine pandi toime ajal ja kohas, kus liiklus on ja oli aktiivne. Samuti sellega, et tegemist on isikuga, kes on samaliigilise teo eest juba karistatud ning seda tuleb arvestada vaatamata sellele, et rahatrahv on määratud pärast selle õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et käesolevas asjas mõistetud 4 trahviühiku ulatuses mõistetud rahatrahv vastab isiku süü suurusele, üleastumise raskusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve ja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 2järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 4-22-3632 Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud millisel põhjusel ta leiab, et menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks ega ole selgitanud seda ka kohtuistungil. Kaebaja ütles kohtuistungil üksnes seda, et soovib menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seetõttu kohus sel küsimusel pikemalt ei peatu, kuivõrd leiab, et menetlejal oli pädevus otsuse tegemiseks.

§ 87kohaselt on kohus rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega.

Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena. Väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis C 19.03.2022 kella 10.39 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit BMW 520D, r/n xxxx, kiirusega 57 km/h +/-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega heidetakse Cle ette asulasisesel teel kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamist. Käesoleval juhul puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, so kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust uurida asjasse puutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-1712, 3-1-1-48-13). Kohus märgib, et vaatamata asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole süüd toimunus tunnistanud, vaid pelgalt märkinud, et ta ei tea, mis ta väärteoprotokollis märgitud kuupäeval ja kellaajal tegi ning kas tema oli isikuks, kes mootorsõidukit BMW 520D, r/n xxxx juhtis, on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud järgmiste tõenditega. Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolliga, mille kohaselt oli 19.03.2022 laser-kiirusemõõtesüsteem PoliScan FM1 nr PS-953194 paigaldatud Merivälja tee 61 juurde ning mille mõõtmisalal lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsusega, mille kohaselt oli laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr PS-953194 tunnistatud taadelduks ning selle kehtivuse lõpp oli 31.01.

1. Pädeva mõõtja koolituse tõendiga, mille kohaselt oli Andrus Roostalu, kes oli määratud valvespetsialistina vastutavaks isikuks nimetatud kiirusmõõtesüsteemi paigaldamise eest, läbinud pädeva mõõtja koolituse
2. aastal. Sõidukist oleva foto ning CD plaadil talletuvaga, millest nähtub, et Merivälja tee 61 juures, Pirita tee suunas sõidab 19.03.2022 kella 10.39 ajal mootorsõiduk BMW 520D, r/n xxxx, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 57 km/h. Samuti nähtub fotolt sõiduki juht, kes sarnaneb Cle. 4-22-3632 Kaebuse esitaja poolt edastatud enda fotoga, mis oli lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastulausele ning millest nähtuvad sarnasused kiiruskaamera poolt fikseeritud ja CD plaadile talletatud fotoga juhist. Sarnasus esineb isiku näojoonte ning habeme osas. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte sõiduki kohta, mille kohaselt on mootorsõiduki BMW 520D, r/n xxxx vastutav kasutaja C. Seega on asjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, et C oli väärteoprotokollis märgitud kuupäeval ja kohas isikuks, kes rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. LS § 227 lg 1 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on C täitnud LS § 227 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. Cl tuvastati kiiruseületamise suuruseks 3 km/h. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Cl oli võimalik spidomeetrit vaadates hoida oma kiirust lubatud sõidukiiruse piires, kuid oli hooletu ning seda ei teinud, mistõttu pani ta teo toime vähemalt hooletusest. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. 4-22-3632 Kaebuse esitaja on palunud menetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole tingimata tarvis karistada ning vastavalt

§ 30lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 3 km/h ei ole küll väga tõsine rikkumine, kuid kaalutlusotsuse tegemisel, kas menetlus otstarbekusega lõpetada, tuleb arvestada ka mitmete muude asjaoludega. Kohus menetluse lõpetamist võimalikuks ei pea ja seda esmalt seetõttu, et tegemist on massirikkumistega. Kohus märgib, et kuigi menetlusaluse isiku süü ei olnud toimunus suur, omab olulist tähtsust asjaolu, et C ületas kiirust ajal ja kohas, kus liiklus oli aktiivne. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga, mistõttu ei saa liiklusreeglite eiramist hinnata kuidagi vähetähtsaks. C käitumises ei nähtu ühtegi süüd vähendavat asjaolu. Kaebuse esitaja ei ole avaldanud toimunus vähimatki kahetsust, mis näitaks, et ta mõistaks oma rikkumist ning leiaks, et edaspidi tuleks liiklusreeglite ehk ühiskonnas kehtestatud seadusnormide rikkumisest hoiduda. Süü suuruse ja avaliku huvi hindamisel võib kohus arvesse võtta isiku käitumist nii enne kui pärast õigusrikkumise toimepanemist, kui see näitab tema meelestatust, suhtumist õiguskorda jmt asjaolusid. Seega kohus arvestab ka seda, et isiku karistusregistri järgi on ta enne käesolevat õigusrikkumist toime pannud samaliigilise liiklusalase väärteo, mille eest teda on karistatud peale käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsust. Nimetatud asjaolu näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda, mistõttu esineb avalik menetlushuvi eripreventiivsetel eesmärkidel. C ei ole kohtu hinnangul oma rikkumisest päriselt aru saanud ning tema hoiak näitab, et oportuniteediga lõpetamine ja tema karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise, mitte ei aita ära hoida järgmisi rikkumisi. C suhtumine õiguskorda ja toime pandud rikkumisse ei anna kohtule kindlust, et ta edaspidi püüab sellistest üleastumistest hoiduda. Selleks, et C hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, nõustub kohus menetlejaga, et sel korral tuleb teda karistada rahatrahviga. Kohtu hinnangul vastab menetleja poolt määratud karistus, mis on miinimumi lähedane, isiku süü suurusele. Puutuvalt kaebaja poolt peale kohtu nõupidamistuppa siirdumist ja kohtuliku uurimise lõpetamist kohtule esitatud avaldusse, mille kohaselt talle sai teatavaks, et tema suhtes on teine väärteomenetlus otstarbekusega lõpetatud, selgitab kohus, et antud avalduse ega esitatud dokumendiga kohus otsuse tegemisel ei arvesta, kuna see on esitatud peale seda, kui kohus läks juba otsust tegema ehk ajal, mil kohtule ei ole enam võimalik tõendeid esitada. Samas kohus selgitab, et asjaolu, et mõnes teises väärteoasjas on kohtuväline menetleja pidanud otstarbekusega lõpetamist võimalikuks, ei mõjuta kuidagi käesolevat väärteoasja. Kohus teeb otsuse konkreetse väärteoasja pinnalt kaaludes kohtule esitatud tõendeid ja hinnates asjaolusid üksnes konkreetses asjas. 4-22-3632 Eeltoodu alusel jätab kohus C kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.09.2022 otsuse väärteoasjas nr 2230,22,063087 muutmata. Kohus märgib, et Cl tuleb rahatrahv, s.o 16 eurot tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220225085191 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-22-3632“. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/