← Eesti

2-22-14468/69

Obsah (6)§ 654§ 651§ 456§ 163§ 177§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-14468 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 195/2022/1299 lubamatuks Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021 kinnitatud kompromissimääruse punktide 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.4, 1.1.1.1.5, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.11, 1.1.1.1.12, 1.1.2.1.4, 1.1.2.1.4.1, 1.1.2.1.5 ja 1.1.2.1.7 osas ning punkti 1.1.5 osas selles osas, milles see puudutab punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab lisaks sellele, mis ulatuses jättis maakohus hagi rahuldamata, ka eeltoodud ulatuses hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsust muuta menetluskulude jaotuse osas, jaotades menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas tuleb jätta maakohtu 10.11.2023 otsus muutmata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 32.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 10 2-22-14468 Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-5279 19.11.2021 kinnitatud kompromissimääruse punktides 1.1.1.1.6, 1.1.1.1.8, 1.1.1.1.9, 1.1.1.1.10, 1.1.2.1.6 märgitud tööde ja punktis 1.1.4 märgitud kohustuste osas. Selles ulatuses on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostjale kuuluval Korako kinnistul sauna ja varjualuse ehitamiseks. Hageja oli ehitaja ja kostja oli tellija. Tsiviilasjas nr 2-20-5279 vaidlesid pooled tehtud tööde üle ja sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas 19.11.2021 määrusega. Kompromissi kohaselt pidi hageja teostama omal kulul kostjale kuuluval Korako kinnistul kompromissis märgitud ehitustööd. Hageja hinnangul on täitemenetlus alusetu, kuna kompromissis märgitud tööd on tehtud.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus osaliselt tõendeid ebaõigesti, mis viis osaliselt ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu otsust osaliselt tühistades teha uue otsuse, saatmata asja tagasi maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kostja arvates on maakohus ebaõigesti kohaldanud TMS § 182 lõiget 1, kui jagas hagejale pandud kohustused osadeks. Nimetatud säte ei näe ette, et kohustusi ei võiks osadeks jagada, vaid näeb ette, et asendatava toimingu võib teha kolmas isik. Riigikohus on selgitanud, et kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul. See tähendab, et sissenõudja saab selle toimingu ise teha või lasta selle kokkuleppel teha kolmandal isikul. Kolleegiumi arvates on selliseks asendatavaks toiminguks muu hulgas erinevate ehitustööde tegemine (RKTKo 28.04.2010, 32-1-31-10, p 16). Seega kohalduks antud säte olukorras, kus võlgnik kohustust ei täida ja võlgniku kohustuseks oleva toimingu teeb sissenõudja. Sellist olukorda antud juhul ei esine.
  3. Maakohus viitas õigesti, et antud juhul kohaldub TMS § 221 lg 1 ja hinnata tuleb, kas hageja kohustuseks olev töö on tehtud kokkulepitud kvaliteediga (VÕS § 641 lg 1 ja lg 2). Maakohus viitas ka õigesti, et tehtud tööl peavad olema kokkulepitud omadused. Käesoleval juhul tulenevad töö osas kokkulepitud omadused poolte kompromissis toodud tingimustest. Maakohus hindas kompromissis kokku lepitud töid, kuid ei arvestanud seejuures sellega, millistes tingimustes pooled tööde osas kokku leppisid. Järgnevalt esitab ringkonnakohus poolte vahel kokku lepitud tööde kaupa oma põhjendused ja järeldused selle kohta, kas töö on teostatud kokkulepitud kvaliteedis või mitte ning kas sellest tulenevalt on sundtäitmine vajalik lubamatuks tunnistada.
  4. 19.11.2021 määrusega kohustus hageja teostama sauna leiliruumis enda kulul järgnevad ehitustööd: olemasoleva saunalava koos karkassiga eemaldamine (p 1.1.1.1.1); kahelt seinalt: kerise ja ukse vahelt ning kerise ja lava vahelt, laudise osaliselt eemaldamine kuni laeni, et seina allesjääva laudise ja kerise vahekauguseks jääb 500mm (p 1.1.1.1.2); kerisahju paigaldamine leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt tootja paigaldusjuhendile (p 1.1.1.1.3); kahele seinale eemaldatud laudise ulatuses tulekindlast plaadist (tsementkiudplaadist) soojaisolatsiooni paigaldamine. Tulekindel plaat tuleb paigaldada seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele (p 1.1.1.1.4); kahe seina eemaldatud laudise ulatuses paigaldatud soojaisolatsiooni plaatimine mõõdult ja värvilt sarnaste plaatidega, millega on plaaditud sauna duširuumi seinad ning plaaditud seinte vuukimine (p 1.1.1.1.5); vajadusel leiliruumi ukse kohal seinal asuva valgustuse ümberpaigutamine vastavalt ehitusjärelevalve juhisele (p 1.1.1.1.6); uue saunalava karkassi 11 2-22-14468 ehitus termotöödeldud materjalist. Uue saunalava konstruktsioon otsustatakse kostja ja hageja volitatud ehitusinseneri poolt pärast vana saunalava lammutust. Uus saunalava peab suuruselt (laiuselt, sügavuselt ja kõrguselt) vastama olemasoleva saunalava mahule (p 1.1.1.1.7); uue lahtikäiva saunalava ehitus ja paigaldamine termotöödeldud haavalauast. Lava kerisepoolses osas jätta jalatugi (või pink) liigutatav ja saunalava alla nihutatav (p 1.1.1.1.8); leiliruumi puidust katte- ja nurgaliistude paigaldamine (p 1.1.1.1.9); viimistlustööd, puitmaterjali katmine puidukaitsevahendiga (sauna Supi vms saunakaitse vahend) (p 1.1.1.1.10); kõik muud ilmnevad ja kaasnevad tööd mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks (p 1.1.1.1.11); koristustööd, ehitusprahi utiliseerimine ja vajadusel pinnase tasandamine (p 1.1.1.1.12) (I kd tl 6-8). 36.
  5. Poolte vahel sõlmitud kompromissist nähtub, et hageja pidi vana saunalava lammutama ja ehitama uue, termotöödeldud lauast. Lava kerisepoolses osas pidi hageja jätma jalatoe (või pingi) liigutatavaks ja saunalava alla nihutatavaks (p-d 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8). 36.1.
  6. Maakohus leidis, et saunalava lahti käimise ning saunalava ja kerisahju vahekauguse muutmise nõude osas on kompromiss sundtäidetav. Samuti selles osas, et sauna alumine aste ei mahu saunalava alla (p 1.1.1.1.8). Kuna saunalava ja kerise vahekauguse muutmise osas on kompromissimäärus sundtäidetav, pidanuks ringkonnakohtu hinnangul maakohus jätma ka punktide 1.1.1.1.1 ja 1.1.1.1.7 osas kompromissimääruse sundtäidetavaks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vana lava lammutamine ei olnud kompromissi eesmärk omaette, vaid see oli vajalik eeltöö sellise saunalava ehituseks, mis vastaks kompromissimääruse nõuetele, sealhulgas määruse punktide 1.1.1.1.8 ja 1.1.1.3 nõuetele. Seejuures on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja leppis sellega, et saunalava ehitatakse ümber, mistõttu ei ole saunalava lammutamise osas kompromiss sundtäidetav. Maakohtu järeldus, et kostja leppis olemasoleva saunalavaga, ei põhine ühelgi tõendil. Tõendatud ei ole, et hageja oleks kostjaga kokku leppinud, et hageja ei täida kompromissi punkte 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8, mis käsitlevad uue saunalava ehitust. 13.07.2022 kostja e-kirjas hagejale juhtis kostja tähelepanu, et uue saunalava karkassi ehitamiseks on vajalik termotöödeldud materjal, nii nagu on kirjas. Seega on kostja hagejalt nõudnud uue saunalava ehitamist ja ei ole nõustunud sellega, et kompromissis märgitud töid ei ole vaja teha. 36.1.2.Maakohus leidis, et asjatundja arvamuses ega kostja e-kirjas ei ole mainitud saunalava karkassi probleeme, samuti selgub maakohtu hinnangul C ütlustest, et karkassi osas pretensioone ei ole. Maakohtu sellised järeldused ei põhine kohtule esitatud tõenditel. Ehitusinsener C kirjaliku arvamuse kohaselt on saunalava ohtlik, kuna alumised kaks astet võivad ümber minna. Samuti pole lava puhastamiseks avatav (I kd tl 9). Ehitusinsener C ütluste kohaselt ei vastanud saunalava ühelegi standardile ega nõudele. C sõnul: Lava on lahti, liigub. Kerise kaugus 47 cm ei vasta tuleohutusnõuetele. Samuti ütles C ülekuulamisel, et pole teada, kas tegemist on termotöödeldud puiduga (II kd tl 3-4). Eeltoodud tõendid kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul vastupidiselt maakohtu järeldusele seega hoopis seda, et saunalava ei olnud nõuetekohaselt ehitatud. 36.1.
  7. Maakohus ei rahuldanud hagi osas, milles hagejal oli enne ehitusmaterjalide kasutamist kohustus esitada omanikujärelevalve insenerile ehitusmaterjalide tootekirjeldused või sertifikaadid (p 1.1.1.4). Kuna ka lavalaudade osas puuduvad tootekirjeldused või sertifikaadid, pole võimalik asuda seisukohale, et hageja on kasutanud punktides 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8 ettenähtud termotöödeldud materjali. 12 2-22-14468 36.1.
  8. Seega nähtub tõenditest, et hageja ei olnud täitnud kompromissimääruse punkte 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.
  9. Lisaks ei arvestanud maakohus kompromissimääruse punkti 1.1.1.3, milles pooled leppisid kokku, et tööd peavad vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja heale ehitustavale. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et tööde vastavust kompromissile hindab hageja volitatud insener, ja kompromissi punktis 1.1.6 leppisid pooled kokku, et ehitusjärelevalvet teostab ehitusinsener C. Seega on pooled kokku leppinud selles, et hageja tehtud tööde vastavust heale ehitustavale ja tänapäeva ehitusnõuetele hindab C. C on eelpooltoodust tulenevalt andnud hinnangu selle kohta, et saunalava ei vasta nõuetele. 36.1.
  10. Kuna hageja peab täitma kompromissimääruse punkte 1.1.1.1.7 ja 1.1.1.1.8 ning lisaks arvestama ka seda, et lava kerisepoolses osas tuleb jätta jalatugi (või pink) liigutatavaks ja saunalava alla nihutatavaks (p 1.1.1.1.8 teine lause ja p 1.1.1.3), on selleks vajalik ka olemasoleva saunalava koos karkassiga eemaldamine (p 1.1.1.1.1). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks võimalik uut saunalava ehitada olemasolevat karkassi eemaldamata. 36.
  11. Hageja pidi paigaldama kerisahju leiliruumi seina ja lagede suhtes vastavalt tootja paigaldusjuhendile (p 1.1.1.1.3). Ehitusinsener C ei ole selles osas puudust tuvastanud (I kd tl 9). C ütlustest nähtub, et kerisahi on paigaldatud ja selle paigaldamisele pretensioone ei ole (II kd tl 3-4). Seega selles osas on maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistanud. Kostja väitel on aga põrandal saunaahju suu all lahtised kivivilla ribad. C kirjalik arvamus kinnitab kostja väidet. Tema hinnangul on töö lõpuni tegemata, kuna kivivill pole viimistlusmaterjal. C ütluste kohaselt oleks kivivillale pidanud midagi peale panema (II kd tl 3-4). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tööga, mis läheb punktis 1.1.1.1.3 (saunaahju paigaldus) märgitud tööga seonduvalt punkti 1.1.1.1.10 (viimistlustööd) ja punkti 1.1.1.1.11 (kõik muud ilmnevad ja kaasnevad tööd, mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks) alla. Seega ei olnud põhjendatud tunnistada sundtäitmist lubamatuks ka kompromissimääruse punkti 1.1.1.1.11 osas. 36.
  12. Hageja pidi kompromissimääruse kohaselt sauna seinast eemaldama laudise ja asendama selle plaatidega (p-d 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.4 ja 1.1.1.1.5). Pooled ei vaidle, et hageja eemaldas sauna seinalt laudise (p 1.1.1.1.2). Kompromissimääruse punkt 1.1.1.1.2 on seega hageja poolt täidetud ja selles osas tunnistas maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks. Pooled ei vaidle, et hageja paigaldas ära võetud laudise asemele seinale tsementkiudplaadi (s.o hageja kohustus, mis on märgitud punktides 1.1.1.1.4 ja 1.1.1.1.5). Kostja seisukohtadest nähtub, et selle plaadi alla paigaldatud soojusisolatsioonplaadi paigaldamise osas kostjal pretensioone ei ole. Kostja väitel on tsementplaadist seina ja varasema krohviseina ühenduskohas vuuk tegemata, plaadid on ebaühtlaselt seinas ja põranda ühenduskohad ei ole niiskuskindlalt tihendatud. Maakohus leidis, et seina pinna viimistluse osas ei ole kompromissimäärus enam sundtäidetav. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja väiteid kinnitavad C kirjalik arvamus (I kd tl 9) ja fotod (I kd tl 115-118) ning C ütlused, mille kohaselt ei olnud varasemalt viimistletud seina ja uue krohvitud seina tasapind korrektselt tehtud ning töötlemata vuuk on tehniline viga (II kd tl 3-4). Maakohus jättis arvestamata, et selliselt tehtud töö ei vasta kompromissimääruse punktile 1.1.1.3 (viimistlustööd peavad vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja heale ehitustavale). Kuna tegemist ei ole tänapäeva ehitusnõuetele ega heale ehitustavale vastava tööga, pole ka punktis 1.1.1.1.5 ette nähtud töö täidetud. 36.
  13. Kompromissimääruse punkt 1.1.1.1.4 nägi ette, et tulekindel plaat tuleb paigaldada seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et punktis 1.1.1.1.4 märgitud töö kohta oleks ehitusinsenerile esitatud 13 2-22-14468 kaetud tööde akte või fotosid. Seega ei ole tõendatud, et tulekindel plaat paigaldati seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele, mistõttu ei saanud maakohus ka punkti 1.1.1.1.4 täidetuks lugeda ega selles osas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kuna ehitusmaterjalide tootekirjelduste ja sertifikaatide esitamise osas tuleb hagejal kompromissi täita (p 1.1.4), siis tuleb hagejal ka tulekindla plaadi paigaldamise kohta need omanikujärelevalve insenerile esitada. 36.
  14. Pooled ei vaidle, et hageja paigaldas sauna leiliruumi lakke kerise kohale tulekindla tsementkiudplaadi. Pooled vaidlevad, kas hageja tegi selle töö korrektselt. Maakohus leidis, et saunaahju kohale lakke plaadi paigaldamise osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist pole sellise tööga, mis võiks minna ka teiste kompromissi punktide alla, kui viimistlustöö või teiste töödega seonduv töö. Tegemist on eraldiseisva tööga. Seega selles osas ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta. 36.
  15. Kostja leiab, et punkt 1.1.1.1.11 hõlmab enda alla ka hageja kohustuse parandada enda poolt punktides 1.1.1.1.1-1.1.1.1.11 kirjeldatud tööde tegemise käigus sauna muudele pindadele tekitatud kahjustused, et kogu töö vastaks määruse punktis 1.1.1.3 kirjeldatud kvaliteedinõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väidetud kahjustused tõendatud. C, keda pooled volitasid tööde kvaliteeti hindama, ei ole oma arvamuses ega ütlustes avaldanud, et sellised puudused esinevad (I kd tl 9 ja II kd tl 3-4).
  16. 19.11.2021 määrusega kohustus hageja teostama varjualuses enda kulul järgnevad ehitustööd: lakikiht eemaldada kogu vundamendi ulatuses (p 1.1.2.1.1); tasandussegu ja betooni eemaldamine 5-25 mm sügavuselt (lihvides või piikides), kahjustamata seejuures plaatvundamendi penoplastist soojustust (p 1.1.2.1.2); aluspadja kruntimine vastavalt tasandussegu tootekirjelduses ettenähtud nakkedispersiooniga (p 1.1.2.1.3); plaatvundamendi tasandamine tasandusseguga Ceresit CN 83 või analoogse külmakindla tasandusseguga, et põrand oleks sile, välisservad ühel kõrgusel ning oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade suunas. Et valada vajalikke kaldeid, võib tasandussegu valada mitmes kihis. Iga kihi vahele tuleb kanda nakkedispersioon. Tasandussegu kihi paksus 5-25 mm. Pealmine kiht tasandussegu peab katma tervet põrandat. Tasandamiseks ja välisservade valamiseks kasutada saalungeid ehitaja materjalist, selliselt, et saalungi ja olemasoleva plaatvundamendi vahele jääb ~10mm vahe, mis täidetakse samuti tasandamise käigus tasandusseguga Ceresit CN
  17. Kui põranda kõrgus oluliselt muutub, siis korrigeerida kraanikausi aluse panipaiga uksi ja karkassi, et uksed jäävad käima ning kapp jääb välja paistma korrektne (p 1.1.2.1.4); pooled on kokku leppinud, et hageja võib kostja volitatud ehitusinseneri nõusolekul asendada p 1.1.2.1.
  18. nimetatud töö: plaatvundamendi tasandamise tasandusseguga Ceresit CN 83, asendades eemaldatud valukiht 60-70 mm betoonivaluga, kasutades selleks armatuurvõrku ja betooni C37 ning sel juhul parandama kraanikausialuse panipaiga karkassi ja uksi, et uksed jäävad käima ning kapp jääb välja paistma korrektne. Plaatvundamendi tasandamiseks ja välisservade valamiseks kasutada saalungeid ehitaja materjalist, selliselt, et saalungi ja olemasoleva plaatvundamendi vahele jääb ~10mm vahe, mis täidetakse samuti tasandamise käigus selleks kasutatava seguga. Otsus, kummal viisil tehakse p 1.1.2.1.4 tööd, tehakse pärast p 1.1.2.1.2 ehk pärast tasandussegu ja betooni eemaldamist vajalikus ulatuses (p 1.1.2.1.4.1); vajadusel plaatvundamendi servade krohvimine (p 1.1.2.1.5); kõik muud ilmnevad ja kaasnevad tööd mis on vajalikud ülalmainitud tööde teostamiseks (p 1.1.2.1.6); koristustööd, saalungite ja ehitusprahi utiliseerimine ning vajadusel pinnase tasandamine (1.1.2.1.7). 14 2-22-14468 37.
  19. Hageja pidi varjualuses eemaldama vana betoonikihi ja asendama selle külmakindla tasandusseguga või betoonikihiga (p-d 1.1.2.1.1-1.1.2.1.4.1). Vaidlust ei ole, et hageja need tööd teostas. Pooled vaidlevad selle üle, kas betoonikiht oli valatud kvaliteetselt või mitte. 37.
  20. Pooled ei vaidle selle üle, et lakikiht on eemaldatud. Järelikult leidis maakohus õigesti, et lakikihi eemaldamise osas (p 1.1.2.1.1) ei ole kostja nõue enam sundtäidetav. Tegemist ei ole sellise tööga, mida hageja peaks tegema varjualuse põranda puuduste kõrvaldamisel uuesti. Samuti nähtub poolte seisukohtadest, et hageja on eemaldanud varasemalt seal olnud betooni 5-25 mm sügavuselt (lihvides või piikides), kahjustamata seejuures plaatvundamendi penoplastist soojustust ning on aluspadja kruntinud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et nende tööde osas (p-d 1.1.2.1.2 ja 1.1.2.1.3) ei ole kostja nõue enam sundtäidetav. 37.
  21. Kompromissimääruse punkti 1.1.2.1.4.1 kohaselt võis hageja kostja volitatud ehitusinseneri nõusolekul asendada punktis 1.1.2.1.4 nimetatud töö selliselt, et eemaldatud valukiht kaetakse 60-70 mm betoonivaluga. Pooled ei vaidle, et selliselt hageja ka toimis. C arvamuse kohaselt oli töö aga ebakvaliteetne ja ei vastanud heale ehitustavale. Pealispinnas on liiga palju pragusid, betooni sisse on sattunud prahti, näha on tuuleringid ja plastkiud turritavad välja. (I kd tl 9). Seda kinnitavad ka fotod (I kd tl 131-141). C ütluste kohaselt ei ole pealevalu välistingimustele vastav, nii ei tohi teha. See toob kaasa tehnilisi probleeme. C põhjendab seda sellega, et külmade saabumisel kahanemispraod jäätuvad ja lõhuvad betooni veel rohkem ära (II kd tl 3-4). Maakohus leidis, et üldjuhul peavad ehitustööd olema teostatud tehniliselt korrektselt ja ka visuaalselt ilusti, kuid esteetika küsimused ei saa olla sundtäitmise aluseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei ole antud juhul tegemist üksnes visuaalse probleemiga, vaid ka ehitustehnilise veaga. C on kinnitanud, et praod betooni sees põhjustavad selle pinna lagunemise, kuna pragudesse koguneb vesi ja külmaga see jäätub. Kompromissi punktis 1.1.2.3 on pooled kokku leppinud, et kostja (käesolevas asjas hageja) poolt teostatavad varjualuse põranda parandustööd peavad vastama järgmisele nõuetele: uue valatud tasandussegu ja/või betoonikihi paksus peab olema põranda keskel selline, et tagab õige kalde sadevee äravooluks; põranda pealispind peab olema sile; põranda välisservad peavad olema ühel kõrgusel ning oleksid vajalikud kalded keskelt välisservade suunas. Kalde valimisel peab arvestama põrandapinnal asetseva kraanikausi aluse, kamina ja pliidiga selliselt, et kalle ei oleks nende poole; kraanikausi aluse panipaiga uksed peavad olema lihtsalt avatavad ja suletavad; viimistlustööd peavad vastama tänapäeva ehitusnõuetele ja heale ehitustavale (I kd tl 6-8). Seega on praegusel juhul tegemist betoonivalu töö mittevastavusega punktile 1.1.2.3, kuna prahi ja pragude olemasolu betooni sees ei vasta heale ehitustavale ega ole ka pragude tõttu kvaliteetne. Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti tunnistanud selle töö osas kompromissimääruse sundtäitmise lubamatuks. 37.
  22. Kompromissis leppisid pooled kokku, et kui varjualuse põranda kõrgus oluliselt muutub, siis tuleb korrigeerida kraanikausi aluse panipaiga uksi ja karkassi, et uksed jäävad käima ning kapp jääb välja paistma korrektne (p 1.1.2.1.4 ja p 1.1.2.1.4.1). Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et varjualuse põranda kõrgus muutus. Samuti märkis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varjualuse panipaiga uksi korrigeerinud. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et panipaiga uste korrigeerimise osas on kompromiss sundtäidetav. Seevastu tunnistas maakohus otsuse resolutsioonis kompromissimääruse sundtäitmise punkti 1.1.2.1.4.1 osas tervikuna lubamatuks. Kuna ringkonnakohus leiab, et punkti 1.1.2.1.4.1 osas tuleb hagejal põranda valamise töö uuesti teostada või puudused kõrvaldada, saab ringkonnakohus ühtlasi ka maakohtu otsuse ülaltoodud vastuolu kõrvaldada ning tervikuna punkti 1.1.2.1.4.1 osas hagi rahuldamata jätta. Hagejal tuleb betoonivalu puuduste kõrvaldamise järgselt korrigeerida ka varjualuse panipaiga uksi, et need jääksid käima ning kapp jääks välja paistma korrektne. 15 2-22-14468 37.
  23. Kompromissimääruse punkti 1.1.2.1.5 kohaselt pidi hageja plaatvundamendi servad krohvima. Hageja teostas krohvimise, kuid pooled vaidlevad selle kvaliteedi üle. Maakohus leidis, et vundamendi äärte viimistlus ei ole esteetiline, kuid seda ei saa pidada ka selliseks puuduseks, mis õigustaks sundtäitmist. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. C arvamuse kohaselt oli töö ebakvaliteetne ja ei vastanud heale ehitustavale. Krohv on ebatasane, see ei ulatu maapinnani ja selles on augud (I kd tl 9). Seda kinnitavad ka fotod (I kd tl 142-144). C ütluste kohaselt valati betoon üle ääre, kuid sinna alla midagi ei pandud (II kd tl 3-4). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vastavalt punktile 1.1.2.3 pidi ka krohvitud serv vastama kaasaegsetele ehitusnõuetele ja heale ehitustavale. Heale ehitustavale ei vasta plaatvundamendi ehk varjualuse põranda serv, mis võib peale astumise korral ära murduda ja mis näeb välja ebaesteetiline. Plaatvundamendi serva krohvimise kohustust ja valmidust ei saa vaadelda iseseisva kohustusena lahus plaatvundamendi kui terviku parandamisest. Tegu on töö ühe etapiga, mis tuleb teha punktis 1.1.2.3 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.
  24. Nii sauna kui ka varjualuse tööde osas leppisid pooled kokku, et objekt tuleb pärast tööde tegemist koristada (punktid 1.1.1.1.12 ja 1.1.2.1.7). Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta teostas korrastustööd, kuid kuna kostja väidab, et tegi need ise, siis ei ole selles osas kompromiss sundtäidetav. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et töömaa koristamine ja pinnasetööd on kogu töö valmimise viimane etapp, mida ei saa vaadelda iseseisva kohustusena sõltumatuna muudest töödest. Olukorras, kus hagejal on vaja kompromissimääruse alusel veel töid teha või puuduseid kõrvaldada, tuleb jätta sundtäidetavaks ka kompromissimääruse see osa, mis puudutab pärast nende tööde lõpetamist toimuvat objekti korrastamist.
  25. Hageja pidi koostama kõikide tööde teostamisel kõigi kaetud tööde kohta aktid ja kooskõlastama need omanikujärelevalve inseneriga (p 1.1.5). Hageja saatis aktid kostjale 27.06.2022 (I kd tl 149). Kostja leiab, et hageja edastas aktid siis, kui hageja oli objektilt juba lahkunud ja kaetud tööd olid suletud (08.06.2022). Seega ei saanud kostja väitel ehitusinsener hinnata, kas on kasutatud õigeid materjale ja kuidas tööd on tehtud. Kostja hinnangul tuleb ebaõigesti tehtud ja puudustega tööd parandada ning see annab võimaluse korrektsete kaetud tööde aktide koostamiseks. Ringkonnakohus nõustub, et kuna osaliselt on tööd tegemata või tuleb puudused kõrvaldada, siis tuleb selles osas ka kaetud tööde aktid uuesti esitada, mistõttu oli maakohtu poolt ennatlik tunnistada sundtäitmine punkti 1.1.5 osas tervikuna lubamatuks. Kostja etteheited kaetud tööde aktide esitamata jätmise kohta puudutavad sauna leiliruumi lakke ja seina tsementplaadi paigaldamist. Kuna sauna lakke tsementplaadi paigaldamist ei ole pooled kompromissis kokku leppinud, siis selles osas ei pea hageja kostjale ega ehitusinsenerile ka kaetud tööde akte esitama. Küll aga tuleb hagejal seda teha seina tsementplaadi paigaldamise osas selleks, et ehitusinsener saaks veenduda, kas tulekindel plaat on paigaldatud seinale tulekindlast materjalist distantsliistudele või distantspuksidele (p 1.1.1.1.4). Eelnevast tulenevalt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks kompromissimääruse punktis 1.1.5 osas, milles see ei puuduta punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist.
  26. Tööd loetakse kompromissi kohaselt tehtuks ja kompromiss vastava töö osas täidetuks, kui punktide 1.1.1.1 või 1.1.2.1 alapunktides nimetatud tööd on valminud ja tellijale ilma märkusteta üle antud (p 1.1.7). Maakohus märkis selles osas, et kuna kohus tuvastas tööde valmisolu või selle puudumise, ei ole vajalik ka tööde vastuvõtmise vormistamine eraldi aktiga ning selle osas tuleb ka tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on vabastanud hageja töö üleandmise ja tööde üleandmisakti koostamise kohustustest. Maakohus märkis resolutsioonis sisuliselt seda, et punkti 1.1.7 osas on sundtäitmine lubamatu üksnes nende tööde osas, mille osas maakohus pidas tööd tehtuks. 16 2-22-14468 Kuna hagejal on vajalik teostada saunas saunalava lammutamine ja selle ehitus vastavalt kompromissimääruse punktidele 1.1.1.1.1, 1.1.1.1.7, 1.1.1.1.8 ja 1.1.1.3 ning varjualuses betoonpõranda puuduste kõrvaldamine vastavalt punktidele 1.1.2.1.4.1, 1.1.2.1.5, 1.1.2.1.6 ja 1.1.2.3, siis nimetatud osas tuleb hagejal ka tööde üleandmine vormistada vastavalt punktile 1.1.
  27. Seega sisuliselt on maakohtu otsustus selle punkti osas õige, kuna see hõlmab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist tööde üleandmise aktide vormistamise osas üksnes ulatuses, milles tööd on tehtud.
  28. Kostja etteheide maakohtule kompromissimääruse punkti 1.1.8 osas (garantii andmise kohustus) ei ole antud juhul asjakohane, kuna maakohus selles osas sundtäitmist lubamatuks ei tunnistanud. Seega kompromissimääruse punkti 1.1.8 osas on kompromiss endiselt täidetav ja kostjal on õigus tugineda puudustele, mis ilmnevad kahe aasta jooksul tehtud töö kostjale üleandmisest.
  29. Seega on eeltoodust tulenevalt võimalik tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 195/2022/1299 lubamatuks Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega kinnitatud kompromissi punktide 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3, 1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3 osas ning punkti 1.1.5 osas selles osas, milles see ei puuduta punktis 1.1.1.1.4 märgitud tulekindla plaadi paigaldamist ja punkti 1.1.7 osas selles osas, milles see puudutab punktides 1.1.1.1.2, 1.1.1.1.3, 1.1.2.1.1, 1.1.2.1.2, 1.1.2.1.3 märgitud tööde vastuvõtmist.
  30. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb jaotada uuesti ka menetluskulud. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuid arvestades hagi rahuldamist oluliselt väiksemas osas, kui seda tegi maakohus (kogu tööde mahust kuulub hagi rahuldamisele ca 25% ulatuses), tuleb menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel jaotada selliselt, et maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda 75% ja kostja kanda 25%. 44. Arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 11 kompromissi punkti osas ja rahuldamata jääb 5 punkti osas, tuleb

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda. 45. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab menetluskulud

§ 177

lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.