Obsah (5)

§ 68§ 73§ 50§ 424§ 692

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. oktoober 2024 Kriminaalasja number 1-24-4736 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ilmar R

) § 424 lg 1 1 järgi. Kokku lepiti, et I. Ristteed tuleb karistada 5-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.

– 17. juuli 2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I.

Risttee ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena I.

Ristteelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud. 2. Süüdistus

§ 424lg 1 järgi seisneb selles, et I.

Risttee juhtis

1. juulil 2024 kella 19.45 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Vallamaja tee 2 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,97 milligrammi alkoholi. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
2. Tartu Maakohus tunnistas
3. septembri
4. a otsusega I. Risttee

§ 424lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuse vastavalt kokkuleppele.

APELLATSIOON

1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja K. Lumiste, kes palub tühistada
2. septembri
3. a otsus, tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile ning jätta süüdistatava apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et I. Ristteele on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. I. Risttee kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, juhtimisõiguse olemasolu on süüdistatavale vältimatult vajalik.

1. Dokumentaalne tõend liikumispuude olemasolust väljastati I. Ristteele peale kokkuleppe sõlmimist, mistõttu ei saanud seda varem arvesse võtta. Süüdistatav osales kohtuistungil kaitsjata ning ehkki ta korduvalt üritas esile tuua liikumispuude olemasolu, ei antud talle selleks õigeaegselt võimalust. Õigusteadmisteta isikuna ei osanud ta seda õigel ajahetkel ja korrektselt teha. Kaitsja puudumine kohtuistungilt ning süüdistatava teadmatus menetluse korrast tõid kaasa kokkuleppe sõlmimise, mis ei vasta süüdistatava tõelisele tahtele. Sellega on rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 15.oktoobrini
8. Kaitsja esitas taotluse hüvitada süüdistatavale Ilmar Ristteele tema poolt valitud kaitsja töö eest makstav tasu apellatsioonimenetluses 1570,14 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 2 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
12. Kohtukolleegium leiab, et I. Risttee etteheited väidetavas kokkuleppemenetluse normide rikkumises ja seadusele mittevastava karistuse mõistmises annavad talle aluse KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-15, p 9).
13. Apellant leiab, et kohus rikkus KrMS §
14. ptk
15. jao sätteid jättes välja selgitamata süüdistatava tegeliku tahte.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide maakohtule alusetu. Kohtuistungi salvestiselt on kuulda, et istungi rakendamisel selgitab kohus I. Ristteele õigust kaitsja abile. Süüdistatav ei näinud kaitsja osavõtul kohtus mõtet. Kohus võimaldas I. Ristteel anda selgitusi seoses kokkuleppe sõlmimise asjaoludega ning selgitas talle õigust kokkuleppest loobuda. Prokuratuuri poolt kokkuleppest ülevaate andmise järel päris kohus I. Ristteelt, kas selle sisu on talle arusaadav. Kohus küsis üle, kas I. Risttee saab aru, millises karistuses osapooled kokku leppisid ja millistel tingimustel. Süüdistatav selgitas oma sõnadega, kuidas ta kokkuleppest aru sai. Üle küsis kohus sellegi, kas I. Risttee sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja sunduseta. Vastus sellele küsimustele oli jaatav. I. Risttee selgitas, et tal on reuma ja teisi terviseprobleeme, ent liikumispuudest ta ei rääkinud. Kohus selgitas I. Ristteele, et tema juhtimisõigus on ära võetud minimaalseks ajaks. Süüdistatav kinnitas, et on karistusest aru saanud. I. Ristteele selgitati veel menetluskuludega seonduvat. Seejärel küsis kohus veelkord, kas kõik prokuratuuris räägitu on I. Ristteele vastuvõetav, kas ta jääb kokkuleppe juurde ja on kõigest aru saanud. I. Risttee vastas kohtu küsimusele jaatavalt.
17. Ringkonnakohtu arvates nähtub eeltoodust selgelt, et keegi ei sundinud I. Ristteed kokkulepet sõlmima. Arvestades kokkuleppe sõlmimise (
18. august 2024) ja kohtuistungi (
19. september 2024) vahele jäävat perioodi, oli I. Ristteel piisavalt aega, et uute tõendite saamisel tekkiv olukord kaitsjaga läbi arutada. Kaitsja osavõtt istungist tuli maakohtus korduvalt jutuks, ent I. Risttee ei pidanud kaitsja osalemist kokkuleppe arutamisel vajalikuks. Ta ei kasutanud ka õigust kokkuleppest loobuda, millist võimalust kohus talle selgitas. Ringkonnakohtu hinnangul väljendas I. Risttee seega kokkuleppe sõlmimisel kindlalt oma tõelist tahet, tõstatamata kordagi küsimusi, mis selle kahtluse alla seaks. Sealhulgas ei esitanud ta ühtki vastuargumenti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisele.
20. Kaitsja leiab, et kohus mõistis I. Ristteele karistuse, mida seadus (

§ 50lg 2) ette ei näe. 14. Riigikohus on leidnud, et Kr

MS § 318 lg 4 teise lause kolmandas alternatiivis ("kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe") peetakse eeskätt silmas olukorda, kus kohus on kokkuleppemenetluses karistust mõistes väljunud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiridest. Sellise juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on mõistetud, või kui mõistetud karistus ületab asjakohase sanktsiooni ülemmäära. Karistuse mõiste KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmanda alternatiivi tähenduses on siiski laiem karistuse mõistest karistusseadustiku 3. 3 peatüki mõttes, hõlmates kõiki karistusliku iseloomuga materiaalõiguslikke meetmeid, mida isiku suhtes kuriteo eest kohaldatakse. Seega on süüdistataval või kaitsjal KrMS § 318 lg 4 teise lause järgi õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ka näiteks põhjusel, et süüdistatavale määratud katseaeg ületab

§ 73

lg-s 3 või § 74 lgs 3 ette nähtud ülempiiri või et

§ 692alusel on määratud ravi kauemaks kui 3 aastaks. Kr

MS § 318 lg 4 teises lauses nimetatud karistusena, mida seadus ette ei näe, on käsitatav ka üldkasulik töö, mille tundide arv on suurem, kui kehtiv õigus mõista lubab (Vt RKKm nr 3-1-1-12-15, p 10). 15. Praeguses asjas on lisakaristuse mõistmine ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg (3 kuud) kooskõlas seadusega (

§ 424lg 3).

1. Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab, et isik kasutab puudest tingitult oma igapäevaelu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit; selle kasutamine peab olema puude tõttu vältimatu. Kohtul tuleb esmalt välja selgitada, kas puue on ettenähtud korras tuvastatud. Kõnealuse sätte kohaldamiseks ei ole oluline, kas puue oli olemas teo päeval, vaid karistuse mõistmise ja kaebemenetluse ajal (RKKK 3-1-1-90-13 p 9). Nentinud puude olemasolu, tuleb kontrollida, kas puudest tingituna on juhtimisõigus vajalik, lähtudes puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või taastusasutuses ning õpingute või töökoha asukohast. Hinnata tuleb ka alternatiivseid liikumisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust (RKKK 3-1-1-70-14 p-d 7–9).
2. Apellatsiooni kohaselt oli väidetavalt kokkuleppe sõlmimise ajal nii prokuröril kui ka kaitsjal teadmine, et süüdistatava puhul on tegemist liikumispuudega isikuga. Seda ei saanud arvesse võtta, kuna dokumentaalset tõendit ei olnud selleks ajaks väljastatud.
3. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tingi eeltoodu siiski kriminaalasja tagastamist prokuratuurile. Apellatsioonis puuduvad vähimadki viited sellele, et kokkuleppe läbirääkimistel oleks I. Risttee rääkinud sellest, et juhtimisõiguse olemasolu on talle liikumispuude tõttu vältimatult vajalik. Kokkuleppe sõlmimise asjaoludest ei rääkinud I. Risttee ka maakohtus kui nõustus lisakaristustega. Ringkonnakohus peab igati võimalikuks, et liikumispuudega isik võib kokkuleppe sõlmimisel juhtimisõigusest loobuda, sest puudest tingitult ei ole tal oma igapäevaelu korraldamisel liiklemiseks vältimatult mootorsõidukit vaja. Kohtukolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et süüdistatav, saanud peale kokkuleppe sõlmimist olulist asjaolu tõendava tõendi, mida kokkuleppe sõlmimisel väidetavalt arvesse võtta ei saanud, jättis prokuratuuri ja kaitsja sellest teavitamata, ega loobunud ka maakohtus kokkuleppe sõlmimisest, ehkki talle sellist võimalust selgitati.
4. Asjaolu, et I. Ristteel on liikumispuue, on tõendatud kaitsja poolt esitatud sotsiaalkindlustusameti
5. augusti
6. a otsusega: tal on keskmise raskusastmega puue kestusega
7. august 2024 kuni
8. august 2029 ja sellele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle. Süüdistataval on selja- ja jäsemete liigeste struktuurimuutused, mõlemad puusaliigesed on endoproteesitud.
9. juunil 2020 proteesiti parem õlaliiges, on vasaku õlaliigese proteesimise järjekorras. Ta põeb hulgiliigesepõletikku, parem hüppeliiges valutab, treppidest liikuda ei saa, on reumatoloogi järgimisel.
10. I. Risttee elab Põlva linnas. Ta on pensionär, kellel on tuvastatud keskmine liikumispuue. Ühestki tõendist ei nähtu, et I. Risttee kasutaks liikumisabivahendeid (ratastool, rulaator, kargud, kepp). Puude raskusastme tuvastamise otsusest selgub, et I. Ristteele valmistab raskusi treppidel liikumine. Kaardirakenduse Google Maps kohaselt asub Põlva 4 bussijaam tema kodust (XXX) 300 m, pood ja apteek 250 m ja haigla 600 m kaugusel. Seega võib öelda, et kõik eluliselt vajalikud asutused asuvad I. Risttee elukoha vahetus läheduses.
11. Apellatsioonist ei nähtu, et I. Ristteed eesootav õlaliigese proteesimine seisaks ees lähema 3 kuu jooksul. Samuti ei ole apellatsioonile lisatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et I. Ristteel oleks näidustatud käia sageli arsti vastuvõttudel Tartus (paljud eriarstid, sh reumatoloog võtab vastu ka Põlva Haiglas). Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsuse kohaselt on süüdistataval raskusi treppidest liikumisega. Üldteadaolevalt on tänapäevased bussid ka liikumispuudega inimeste erivajadusi arvestavad. Kuivõrd I. Risttee peab oma esimesel korrusel asuva korterini jõudmiseks samuti kasutama trepiastmeid, siis ei tohiks paari trepiastme läbimine bussi astumiseks talle ületamatuks probleemiks saada. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt kasutab I. Risttee oma poja autot. Liiklusregistri päringu vastuse kohaselt kuulub sõiduk N.R. ning selle kasutaja on T.R.. Sõiduki registreerimisaadress kattub I. Risttee elukoha aadressiga. Seega on I. Ristteel eelduslikult võimalik vajadusel saada arstivisiitidel käimiseks abi lähedastelt või tellida transport kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kui ühistranspordi kasutamine treppide tõttu peaks osutuma ebamugavaks. Eeltoodut arvestades ei ole mootorsõiduki kasutamine I. Risteele puude tõttu vältimatult vajalik.
12. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 3411 p-des 2 ja 3 sätestatud aluseid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks praeguses asjas ei esine. Seetõttu jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
13. Kaitsja taotles menetluskulude (1570,14 eurot) hüvitamist süüdistatavale. Menetluskulud palutakse kanda Advokaadibüroo GAVER OÜ arvelduskontole. Lepingulise esindaja töötunni hind on 180 eurot. Kuluarvestusest nähtuvalt on kaitsja kulutanud kliendiga kohtumiseks ettevalmistamisele 14 minutit, kliendiga büroos kohtunud 1 h 30 minutit, koostanud apellatsiooni ja seda täiendanud 3 h 35 minutit, tutvunud kohtumäärusega ja edastanud selle kliendile koos selgitustega (10 minutit) ja koostanud menetluskulude taotlust 30 minutit. Kokku tuleb I. Ristteel tasuda õigusteenuse osutamise eest 1570 eurot ja 14 senti.
14. Ringkonnakohus leiab, et kuluarvestuslehelt nähtuvad toimingud on kaitse teostamise seisukohalt vajalikud. Kohtupraktikas peetakse üldjuhul põhjendamatuks ja mittevajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 2-17-13164/62, p 10). Riigikohtu
15. oktoobri
16. a määruses asjas nr 122-7663/18, p 15 leiti, et arvestades õigusteenuse kvaliteeti, määruskaebuse mahtu ja keerukust ning üldist hinnatõusu, jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind, mis vandeadvokaadi puhul oli 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot (mõlemale summale lisandub käibemaks). Õigusteenuse kvaliteedile ei saa etteheiteid teha, apellatsiooni koostamise ja selle täiendamise eest taotletud ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ning õiguslikud argumendid asjakohased. Vandeadvokaat K. Lumiste õigusabi osutamise tunnihind vastab kehtivale kohtupraktikale. Kuna ringkonnakohus apellatsiooni ei rahulda, jäävad I. Ristteel apellatsioonimenetluses tekkinud kulud KrMS § 185 lg 2 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5