VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-431 Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi T U avaldus A K vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende Av

) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T U (avaldaja) esitas Viru Maakohtule 10.01.2024 avalduse A K (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Avalduse kohaselt kahjustas puudutatud isik remondi käigus avaldaja elektritoitekaableid, mille tagajärjel pidi avaldaja elektritoitekaablid välja vahetama ja kandis seetõttu kahju. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 567 eurot ning viivise alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Menetlusosalised esitasid kohtule 22.10.2024 allkirjastatud kompromissi ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avaldaja ei nõua sissenõutavaks muutunud ja jooksvat viivist (117 eurot).
3. Kohus parandas 15.11.
4. a kirjas kompromissi tingimuste sõnastust ja tegi ettepaneku täiendada kompromissi selguse huvides maksegraafikuga.
5. Avaldaja nõustus nende tingimustega. Puudutatud isik seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et saab kompromissi kinnitada ka puudutatud isiku poolse selgesõnalise avalduseta. Sõnastuslikud parandused ja maksegraafik ei muuda juba kokku lepitud tingimusi.
7. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

7.

§ 430

lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi saab kinnitada kirjalikus 2

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

9. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama avalduse eseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt

§ 432). 10.

Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude teistsuguse jaotuse, kui on sätestatud seaduses (vt resolutsiooni p-s 1 kinnitatud kompromissi p 1.1). Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud

§ 168lg 3 alusel vastavalt kompromissis kokkulepitule.

Kompromissis nimetamata jäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 11. Avaldaja on esitanud taotluse tagastada kompromissi sõlmimise tõttu pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel avaldaja pangakontole nr XXX pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot (50 : 2 = 25). 12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on leppinud kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani. Seetõttu lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3