← Eesti

2-22-8550/51

Obsah (12)§ 127§ 1043§ 113§ 1045§ 128§ 115§ 1055§ 134§ 132§ 104§ 1050§ 170

2-22-8550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev 09. mai 2023 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-22-8550 Tsiviilasi S. S. hagi Tallinna kohtutäi

128 lg 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kuni 31.05.2019 tegutsesid Pride Invest OU, Eraarendus Grupp OU ja Luxury Park OÜ aktiivselt majandustegevuses ja tegid aastakäivet kümnetes tuhandetes eurodes. Tol ajal kuulus Eraarendus Grupp OÜ-le kaks kinnistut Narva mnt 23, Jaani 35 Tapa linn, mis olid välja üüritud, mille tõttu Eraarendus Grupp OÜ sai tulu. 25.06.2019 määrati kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx Luxury Park OÜ osaku ostja avalduse alusel keelumärke Pride Invest OÜ, Eraandus Grupp OÜ ja Luxury Park OÜ osakutele ning Luxury Park OÜ tütarettevõtete kinnistutele, keelumärked tühistati asja lõppemisega alles 23.05.

  1. Alates 25.06.2019 ostja esindaja kontrollis Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ kinnistute omandiõigust, nõudis pidevalt talle omandi üleminekut ja takistas üürnikel selle kasutamist, sel alusel, et tema kui omanik ei andnud selleks luba. Rikkus kinnisvara. Sellises olukorras on kinnisvara rentimine muutunud võimatuks. Sel alusel 01.06.2019 OÜ Eraarendus Grupp ütles Narva mnt 23 üürnik üürilepingu üles. Seega kaotas Eraarendus Grupp OÜ perioodil 01.07.2019 kuni 01.08.2022 kohtutäituri vea tulemusena võimaluse saada igakuist tulu oma kinnisvara üürimisest. Hagejal (nagu Eraarendus Grupp seaduslik esindaja) oktoobris 2019 õnnestus leida üürnik kinnisvarale Narva mnt 23-26a. Üür moodustas ainult kommunaalmaksete tasumise summa. Seega välistas Eraarendus Grupp OÜ selles osas reaalsed kahjud. Lisaks on üürnik juba takistanud ostjal osa enda valdusesse võtmist. Alates 01.08.2022 Eraarendus Grupp OÜ on taastanud turu üürisuhted, üürisumma moodustab 550 eurot. 01.07.2019 kuni 01.08.2022 Eraarendus Grupp OÜ kahju summa moodustas 19 800 eurot. Eraarendus Grupp OÜ juhatuse otsusega anti nõuded antud asjas S. S.ile. Hageja nõuab vaid tõendavat summat, reaalne kahjusumma kolmele ettevõttele on kordades suurem.
  2. Q Finants OÜ esindaja C uskus oksjoni toimumise hetkest, et ta omandas Luxury Park OÜ osaku seaduslikult ning pidas ennast sellest lähtuvalt ettevõtete kinnisvara seaduslikuks omanikuks. C nõudis hagejalt pidevalt, et see annaks talle üle Luxury Park OÜ vara ja pärast seda, kui hageja asus oma õigusi kohtus kaitsma, valis C omandiõiguse nõudmise meetodi - rünnak hageja elukohale, füüsiline ja psühholoogiline mõju hagejale ja tema pereliikmetele. Hageja on pidanud seoses kostja seaduserikkumiste tagajärjel OÜ Luxury Park osa kaotamisega osalema paljudes õigusvaidlustel. See on olnud hagejale ja tema perekonna liikmetele äärmiselt stressirohke. See on toonud kaasa suuri hingelisi kannatusi, sest OÜ Luxury Park osast ilma jäämisel oleks hageja kaotanud kogu oma maise vara ja tema perekond oleks kodutuks jäänud. Hageja ja tema perekond on üle 4 aasta pidanud igapäevaselt seda stressi taluma. Ajavahemikul juulist 2019 kuni maini 2022 C pani toime: 36 kallaletungi hageja varale, C loopis öösel isiklikult kive akendesse, lasi õhkrelvast akendesse, valas majale värvi, lõhkus autode aknaid. Hageja tegi iga juhtumi puhul avalduse politseisse. Politsei ei võtnud kasutusse mitte mingeid meetmeid ega tunnistanud Ci kunagi õigusvastaste tegude toimepanemises süüdi põhjusel, et C kuulutas end selle vara omanikuks koos kõigi õigustega, sealhulgas ka rikkumises. 3 kallaletungi hageja vastu kergete kehavigastuste tekitamisega, algatati 2 kriminaalasja. Kallaletung koos kergete kehavigastuste tekitamisega hageja abikaasale, kriminaalasi on algatatud. Naisel on rünnakust käel jäänud eluaegne arm. Püüdis 5

(23)2-22-8550 füüsilist jõudu kasutades hagejat ja tema perekonda elukohast välja tõsta, mis tõi kaasa relvade kasutamise, vahistamise ja olulise materiaalse kahju. Hageja tegevust õigustas politsei. Selle fakti kohta on avatud kriminaalasi. Kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellise agressiooniga kaasnesid ähvardused ja solvamised kõigi pereliikmete suhtes, levitades valet laimavat informatsiooni kohtuga manipuleerimise eesmärgiga.
  1. Seoses katsetega võtta Luxury Park OÜ oma valdusse ja tekitada kahju Luxury Park OÜ varale ostja esindaja põhjendas oma tegusid sellega, et ta oli selle kinnistu omanik ja tal on õigus seda omada, majandada ning sealhulgas ka rikkuda. Politsei ei teinud nende ostja esindaja tegude kohta ainsatki süüdistavat otsust. Seega tunnistas politsei teda tegevuse õiguspäraseks. Seetõttu põhjustas kostja seaduse rikkumised hagejale, ja tema pereliikmetele rasket psühholoogilist traumat, füüsilist ja psüühilist valu ning kannatusi. Sellise tegevusega tekitas ostja esindaja hagejale ja tema perekonnaliikmetele raske psühholoogilise trauma, tekitas füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi. Sel põhjusel halvenes neuroosi alusel oluliselt hageja abikaasa ja hageja poja tervis. Sellisel viisil on kostja käitumine avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks. Hageja nõuab moraalset kahju summas 12 000 eurot, mis on mõistlik ja vajalik, arvestades vaimse valu ja kannatuste, kehavigastuste, psüühikahäirete ja sellele järgnenud terviseseisundi halvenemist. Hageja võttis kahju suuruse hindamisel arvesse šoki ning moraalse vapustuse perekonna kodu ja kogu kinnisvara kaotamisest, psühholoogiline pinge ning hingelised vapustused vara kaitsmisel, mõjumise perioodi, tagajärgi, aga ka kostja sissetulekuid aasta aruande järgi Elin Vilippus (registrikood 12016207) ning hulk varasid - 33 kinnistut Tallinna Kesklinnas. Kostja poolt seaduse rikkumistega kahju tekitamine ei ole esmakordne, vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas xxxx.
  2. Hageja taotleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Nõue põhineb kohtualuse süü omaksvõtmisel, faktidel, asjaolude põhjuslikul seosel ja õigusnormidel. Hageja leiab, et kostja kannab täielikku vastutust ostja esindaja tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest, kuna ostja esindaja tegevus tulenes kohtutäituri veast. Kui kohtutäitur poleks eksinud, poleks hagejal kahju tekkinud. Antud juhul ei olnud võimalik kahju vältida ega muul viisil hagiavalduses kirjeldatud kahjulike tagajärgi kõrvaldada. Seetõttu kahjud tuleb hüvitada rahas.
  3. Vaatamata hagis viidatud tsiviilasjades erinevatele kohtulahenditele, leiab hageja, et need kohtukulud on kostja süül hageja tahtmatud kulutused, seega on tegemist kahjutasuga, mida hageja

§ 127ja § 128, KTS § 9 lg 1 alusel võib kostjalt nõuda.

Hageja varalise nõude alternatiiveks aluseks on hagis kirjeldatud asjaoludel

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7.

Antud juhul ei ole küsimus selles, et kostja peaks Ci ja tema firmade asemel tekitatud kahjude eest vastutama, vaid tekkinud (L. ja firmade poolt tekitatud) kahjud on otseselt põhjustatud kostja ebaseaduslikust käitumisest. Seega tema vastutab hagis kirjeldatud kahjude eest iseseisvalt. Kuigi hageja on nõuded ka L. ja firmade vastu, siis on hagejal õigus valida kelle vastu ta oma nõude esitab. 25. Hagis kirjeldatud asjaolud tulenevad kostja poolt ebaseaduslikuks käitumisest ja on tekkinud kahjuga põhjuslikkuses seoses. Hagejale tekkinud kahju on kohtutäituri vea tagajärg (põhjuslik seos). Kantud materjalikulude tõttu on hageja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Tsiviilasjas xxxx toimunud kohtuistungil, C väitis, et kohtutäituri esindaja, kes asja läbi viis, teadis Luxury Park OÜ osaku tegelikku väärtust, pettis tahtlikult. 6

(23)2-22-8550 26. Lähtudes eeltoodust palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 47 488.60 eurot, sh 35 488.60 eurot varaline kahju ja 12 000 eurot mittevaraline kahju, menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised

§ 113lg 1 kehtivas määras alates lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

  2. jaanuaril 2023 esitatud vastuses kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kahju hüvitamise koosseis täidetud ei ole. Kohtutäitur ei ole hagejale tekitanud mingit varalist ega mittevaralist kahju, samuti puudub kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos ja kostja süü. Puuduvad ka muud RVastS ja KTS tulenevad üldised kahjunõude esitamise eeldused. Hagiavaldusest nähtuvalt seostab hageja oma varalisi nõudeid peamiselt menetluskulude nõuetena teistes tsiviilasjades (milles kostja pole üldse osaline olnud) ja saamata jäänud tuluga (mille arvutuskäik ja seos kostjaga on täiesti ebaselge) ja mittevaralisi nõudeid C tegevusega (kes aga ei osale praeguses asjas menetlusosalisena). Hageja on oma nõuded esitanud vale isiku vastu.
  3. Riigikohtu praktika kohtutäituri vastutusega seonduvalt, sh tõendamiskoormise osas, on olnud järjekindel. Viimati leidis Riigikohus 05.05.2021 lahendis nr xxxx järgmist (p 14): KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu
  4. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (Riigikohtu

  1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Antud juhul on need eeldused täitmata. Selline on ka üldine poole menetluslik tõendamiskoormis. TsMS § 230 lg 1 järgi on kahju suuruse jm tõendamise kohustus hagejal. Seetõttu peab hageja näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik esitada sellele vastuväiteid (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13).
  2. Sama otsuse p 16 rõhutab Riigikohus veel järgmist: Lisaks eeltoodud kahju hüvitamise eelduste täidetusele on kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 kohaselt nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Need võimalused on hageja jätnud kasutamata.
  3. Riigikohtu praktika on selles osas olnud pikaajaline ja järjekindel. Kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p 15; 3-27

(23)2-22-8550 1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). 17.03.2021 lahendis nr 2-19-6362 on Riigikohus viidetega varasemale praktikale detailselt analüüsinud küsimust, millised on isiku võimalused täitemenetluses oma õiguste kaitseks. Riigikohus selgitab, et täitemenetluse võlgnik saab oma õigusi kaitsta kas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega TsMS § 217 lg 1 alusel või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel. Kui võlgniku arvates alustati täitemenetlust valesti või tehti selle kestel võlgniku arvates vääraid otsustusi, siis primaarselt peab võlgnik oma õigusi kaitsma täitemenetluses. Vastasel juhul kaotab ta hiljem võimaluse väidetavale täituri minetustele tugineda. Hagist ei nähtu, et hageja oleks esitanud kaebusi täituri otsustele või vaidlustanud sundtäitmise. Hageja kahjunõude rahuldamine ei ole juba seepärast võimalik ja kahju suuruse küsimust ei tõusetu. Seega, kui hageja peab kahju tekkimise peamiseks põhjuseks tema suhtes algatatud täitemenetlust või selle raames tehtud ametitoiminguid, siis saab hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei kasutanud täitemenetluses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
  1. Puudub kostja teo õigusvastatus. Täitemenetluse algatamine hageja suhtes 17.02.2016 oli igati õiguspärane, sest kohtutäiturile esitati täitmisavaldus ja koos sellega täitedokument, milleks oli Harju Maakohtu jõustunud otsus tsiviilasjas nr xxxx (vt hagiavalduse p 1.
  2. esitatud asjaolu). Seega puudub üldse põhjus või vajadus asuda hindama seda, kas hagejale tekkis kahju ja milles see väljendus. Kostja küll märgib, et hagist ei ole võimalik täpsemalt aru saada, mis on see konkreetne tegu, mida hageja kohtutäiturile ette heidab. Hageja nõudest on võimalik aru saada nii, et õiguslikult on tegemist kohtutäituri vastu KTS ja RvastS alusel esitatud kahju hüvitamise nõudena, kus hageja tugineb kohtutäituri vastutuse osas kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg
  3. Iseenesest on sellise nõude esitamine formaalselt võimalik. Küll aga tuleb sellist nõuet menetledes kõigepealt kindlaks teha kohtutäituri kohustuse rikkumine. Nõude ja asjaolude esiletoomine on eelkõige hageja enda ülesanne.
  4. Hagiavalduse p lk 2 ja 3 sisaldab endas üksikuid viiteid ühe täitemenetluse algatamisele 17.02.2016 ja selle raames teostatud erinevatele täitetoimingutele, kuid mitte asjakohast ja selgitust kohtutäituri väidetavatele minetustele. Ühe hageja suhtes läbiviidud täitemenetlusega seotud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik teha õiguslikke järeldusi selles, et kohtutäituri tegevus oleks olnud õigusvastane ja/või süüline KTS § 9 lg 1 mõttes. Seejuures ei ole KTS § 9 lg 1 ise nõuet sisustavaks normiks, vaid see sätestab üksnes kohtutäituri põhimõttelise vastutuse süüliselt tekitatud kahju eest. Kahjunõue tervikuna tuleb aga sisustada RVastS alusel ja sellest tulenevalt lähtuda ka asjakohastest eraõiguslikest normidest (kuna ka RvastS ise ei reguleeri kahju hüvitamise nõuetega seonduvaid küsimusi ammendavalt, vaid viitab omakorda võlaõiguslikele sätetele). Seda on kinnitanud ülalviidatud asjades ka Riigikohus. Seega on hageja nõue ainuüksi asjaolude mõttes ebaselge ega võimalda hagi rahuldamist juba seetõttu, et hageja poolt hagi alusena esile toodud asjaolud ei võimalda aru saada, mis täpsemalt on kostjale konkreetselt etteheidetav õigusvastane käitumine ja/või tegevus, st milles seisneb kohtutäituri poolt ametikohustuse rikkumine. Kehtiva täitedokumendi täitmine kohtutäituri poolt ei ole õigusvastane, vaid kohtutäituri ametikohustuse täitmine. Õigusvastane ei ole ka varale alghinna määramine ja vara enampakkumise korraldamine.
  5. Kostja vastutaks hagejale kahju tekitamise eest üksnes siis, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase ja süülise käitumisega. Primaarselt peab olema kindlaks tehtud, milles seisneb hageja kahju. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Tõendamata on nii kahju, kostja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kui ka kostja süü (2-15-7163 p 14, 3-2-1-166-14, p 12). 8
(23)2-22-8550 34. Hageja tugineb kahjunõude sisustamisel

§ 127ja § 128.

Kahju legaaldefinitsiooni

ei sisalda. Kahju olemust tuleb eelkõige sisustada kahju hüvitamise eesmärgi kaudu.

§ 127

lg 1 sisaldab endas nn diferentsihüpoteesi, mis tähendab, et tuleb võrrelda isikul pärast kahju tekitanud sündmust olevat varalist olukorda selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust või asjaolu ei oleks toimunud. Diferentsihüpoteesi kohaselt loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Praeguses asjas ei ole diferentsihüpoteesi võimalik rakendada juba seetõttu, et TsMS näeb kohtumenetluse kulude hüvitamiseks ette eriregulatsiooni, mis ei näe ette võimalust, et menetlusosaline saaks kohtus kantud menetluskulusid sisse nõuda kahjuna või muul viisil. 35. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu

  1. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Praegu sellist olukorda siiski ei ole, sest hageja ei nõua kohtueelsete kulude hüvitamist, vaid viie erineva kohtumenetlusega seotud kulutuste hüvitamist. Sellist nõuet pole aga võimalik kostja vastu rahuldada. Enamikes neist asjadest ei olnud kostja ka üldse menetlusosaliseks.
  2. Varalise kahju (õigusabikulud) hüvitamise nõude alused saaks põhimõtteliselt tuleneda

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3.

Seega rakenduks kõik tavapärased kahjunõude esitamise eeldused. Õiguslikus mõttes ei ole tegemist kahjuga. Samuti puuduvad ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldused – eelkõige kostjate käitumise õigusvastasus (rikkumine) ja põhjuslik seos. Kostja vastutus on välistatud. Kui hageja otsustab kasutada kohtus õigusabi, siis ei ole tegemist kahjuga, vaid teenuse tellija ja osutaja omavahelise õigussuhtega, mille raames makstud tasu ei ole kahju hüvitamise sildi all ülekantav kostjale. Lisaks rakendub kohtus kantud kulude hüvitamisele TsMS-is sätestatud eriregulatsioon. 37. Kostjalt ühegi hagis viidatud tsiviilasja menetlusega seonduvalt hageja kasuks mingeid kohtukulusid välja mõistetud ei ole. Kahjunõue on täiesti põhjendamatu. Täpsemalt nähtub hagis viidatud kohtuasjade materjalidest alljärgnev: 1) Tsiviilasjas xxxx oli hagejaks Q Finants OÜ ja kostjateks Luxury Park OÜ, Grupp OÜ, Pride Invest OÜ, S. S.. Hagi Lisadest 13 (Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2021 otsus) ja 14 (Harju Maakohtu 26.02.2021 otsus) nähtub, et menetluskulud maakohtus jäeti Q Finants OÜ kanda ja ringkonnakohtus samuti Q Finants OÜ kanda. Kohtutäitur Elin Vilippus selles kohtuasjas menetlusosaline ei olnud. Seega ei ole mingit alust ega põhjust nõuda temalt menetluskulude hüvitamist summas 840 eurot. Lisaks nähtub hagiavalduse lisadest 15-17 (advokaadibüroo Laus ja Partnerid arve ja kaks maksekorraldust), et nende kulude kandjaks (advokaaditasu 540 eurot ja riigilõivud määruskaebustelt 300 eurot) on Luxury Park OÜ, mitte S. S.. 2) Tsiviilasjas nr xxxx oli hagejaks S. S. ja kostjateks Q Finants OÜ, R. J. O. ja kohtutäitur Elin Vilippus. Hagi Lisast 75 (Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus) nähtub, et menetluskulud maakohtus jäeti poolte endi kanda. Hageja kinnitusel jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata. Hageja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas tõendina esitanud (selle asemel on hagi Lisa 76 kohtumäärus hagi tagamise avalduse lahendamise kohta). Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasist nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus on selles asjas teinud otsuse 03.07.2020 ja selle kohaselt on hageja ja kostja III menetluskulud jäetud nende endi 9

(23)2-22-8550 kanda. Kuna hageja menetluskulud jäeti kohtute otsustega tema enda kanda, siis ei ole mingit alust ega põhjust nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 3 874.60 eurot.
  1. Seega kokkuvõtlikult ei ole mitte ükski menetluskulude hüvitamise nõude komponent kostjaga seotud. Tegemist ei ole ka õiguslikus mõttes hageja kahjuga. Kulude kandmine erinevatele õigusnõustajatele on olnud hageja enda vaba valik. Kui hageja algatab erinevaid kohtumenetlusi, siis on tema enda risk, et kaasnevad kulud võivad jääda tema enda kanda ja neid ei ole hiljem menetluse väliselt võimalik tagantjärele sisse nõuda deliktilise kahjuna. Kohtud on neis asjades kulude kandmise küsimuse ammendavalt ja lõplikult lahendanud. Kuna hageja kahjunõue on oma olemuselt lepinguväline nõue, siis lisaks kahju enda puudumisele puuduvad ka ülejäänud deliktilise kahjunõude esitamiseks vältimatult vajalikud komponendid, nagu kostja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos ja kostja süü.
  2. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja saamata jäänud tulu summas 19 800 eurot. Analoogselt eelmise väidetava kahju komponendiga on kostja seisukohal, et tegemist ei ole kahjuga, puudub kostja õigusvastane tegevus või kohustuse rikkumine, puudub põhjuslik või mistahes muu seos väidetava kahju ja kostja vahel ning seega ka kostja süü. Mittevaralise kahjuga seonduvalt on hageja nõude ja sellega seotud asjaolude kirjeldus äärmiselt ebaselge. Hagiavalduse p 9.1.-9.3 järgi on võimalik aru saada vaid seda, et Eraarendus Grupp OÜ-le kuulus kaks kinnistut, mis olid väidetavalt välja üüritud, mille kasutamist takistas keegi ostja esindaja ning et Eraarendus Grupp OÜ ütles üles üürilepingu Narva mnt 23 Tallinna linnas. Hageja viitab seejuures abstraktselt hagi Lisadele 56-
  4. Ei ole võimalik aru saada, kuidas hageja S. S. saab põhimõtteliselt nõuda Eraarendus Grupp OÜ väidetavalt saamata jäänud tulu ja miks ta esitab selle nõude kostja (kohtutäitur) vastu. Teisisõnu, pole võimalik aru saada, kuidas see väidetav nõue on seotud kohtutäituri isikuga ja kohtutäituri ametitoimingutega. Väidetav Narva mnt 23 Tallinn korteriomandi üürileandja Eraarendus Grupp OÜ on juriidiline isik, kes ei ole praegu hageja. Hagist ei ole võimalik aru saada, kuidas on kostja seotud sellega, kas ja millistel tingimustel on ühel eraõiguslikul juriidilisel isikul on võimalik anda üürile ühte korterit. Kostja ei ole mitte mingisugust saamata tulu põhjustanud. Kostja ei ole takistanud ühegi korteri väljaüürimist ning sellega ka ei tegele. Hageja ei ole välja toonud ei faktilist ega ka õiguslikku alust, miks ta leiab, et kolmandate isikute vastu tekkinud nõudeõiguse saab ta maksma panna kohtutäituri vastu. Hageja ei ole esile toonud mitte ainsatki nõudeõigust võimaldavat õiguslikku või muud alust. Seega on kostjal võimatu sellisele abstraktsele saamata jäänud tulu nõudele motiveeritud vastuväiteid esitada. Saamata tulu kontekstis on oluline, et senise Riigikohtu praktika kohaselt peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 03.06.2009 lahend nr 3-2-1-60-09, 21.05.2009 lahend nr 3-2-1-51-09, 20.05.2009 lahend nr 3-2-1-50-09, Riigikohtu
  5. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 14). Praegu selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kui kellelegi kuulub korteriomand, siis on tema valik, kas ta kasutab seda ise või üürib selle välja. Hüpoteetiline üüritulu ei ole aga õiguslikus mõttes selline saamata jäänud tulu, mille hüvitamist saaks nõuda kohtutäiturilt.
  6. Saamata tulu kontekstis on ainus hagist leitav viide S. S.i ja Eraarendus Grupp OÜ omavahelisele seotusele on see, et Eraarendus Grupp OÜ juhatuse otsusega anti nõuded asjas S. S.ile (hagi Lisa 64). Lisa 64 on vormistatud ühingu juhatuse otsus, mille kohaselt otsustati (kirjapilt 10
(23)2-22-8550 muutmata): andma kõik rahalised nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark OÜ-le üle S. S.ile isikukood xxxx. Anda õigus kõikideks nõudega seotud toiminguteks, sealhulgas nõuda kohtu kaudu, saada nõutud summad. Sellest võib oletada, et Eraarendus Grupp OÜ on soovinud otsustada mingite nõuete loovutamist viidatud äriühingute vastu. Kuid sellest juhatuse otsusest ei nähtu, mis nõuetega on tegemist, kui suurtes summades, mis on nõuete faktiline ja õiguslik alus nelja erineva äriühingu vastu jne. Isegi kui Eraarendus Grupp OÜ-l eksisteeriks mingeid rahalisi nõudeid otsuses nimetatud ühingute vastu, siis peaks hageja oma nõuded esitama nende samade ühingute vastu, mitte aga asjaga mitte mingisugust puutumust omava kohtutäituri vastu.
  1. Nõude loovutamisega seonduvalt on oluline, et loovutatava nõude puhul kehtib piisava määratletuse nõue. See tähendab, et loovutatav nõue peab üldjuhul olema individuaalselt määratletud, selleks on vajalik esile tuua nõude tekkimise alus, võlgniku isik, nõude rahaline suurus. Praegu ühtki sellist elementi hageja esile toonud ei ole. Iseäranis ebaselge on nõude alus (kas väidetava loovutuse esemeks on lepinguline nõue, lepinguväline nõue vms). Loovutus ei ole seega kehtiv. Hagejal puudub väidetavalt saamata jäänud tulu nõue.
  2. septembril 2022 esitatud hageja nõude järjekordsele täpsustusele on lisatud nõude loovutamise teatis, mille kohaselt 14.09.2022 on Eraarendus Grupp OÜ loovutanud kahjunõude kohtutäitur Elen Vilippuse vastu summas 19 800 eurot. Ka sellest loovutusest ei ole võimalik aru saada, mis nõudega on tegemist ja mis on selle nõude faktiline ja õiguslik alus. Kuna hageja esitatud loovutamise järgi tegelikult nõudeõigus OÜ Q-Finants, V15 OÜ (uus nimi Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ vastu on alates 19.07.2022 hagejal, siis arusaamatu on, kuidas sai Eraarendus Grupp OÜ sama nõude nüüd nõudena täituri vastu taas hagejale loovutada. Hageja positsioon on seega lisaks täiesti vastuoluline.
  3. Hagiavalduses viidatud Lisade 56-63 osas on kostja kokkuvõtlik seisukoht järgmine: 1) Lisad 56-59 – üürileping Eraarendus Grupp OÜ ja P. H. vahel – antud tõend on asjassepuutumatu ja tõendab vaid seda, et selline üürileping oli väidetavalt sõlmitud 05.09.2018 ühe aastaseks perioodiks kuni 05.09.2019 ja lõpetati 01.07.2019 ilma, et pooltel oleks sellega seonduvalt olnud vastastikuseid pretensioone. Tõendist ei nähtu, et see oleks üürileandja poolt üles öeldud, rääkimata selle põhjustest. Kostjaks olev kohtutäitur ei ole selle üürilepingu pooleks ega oma sellega ka mingit puutumust. 2) Lisa 60,61 – 01.10.2019 üürileping Eraarendus Grupp OÜ ja D. I.i vahel – ka see tõend on asjassepuutumatu. Eraarendus Grupp OÜ võib talle kuuluvat vara välja üürida kellele ja mis tingimustel soovib. Samas ei ole kostjal mitte kuidagi võimalik kontrollida, kas selline leping on ka päriselt sõlmitud või tegemist näilise tehinguga ja see on vormistatud tagantjärele üksnes käesoleva kohtuasja tarbeks. Praegu kostjaks olev kohtutäitur ei ole selle üürilepingu pooleks ega oma sellega mingit puutumust.3) Lisa 62 – D. I.i kiri Harju Maakohtule, allkirjastatud 15.08.2022 – hageja ei ole selgitanud selle tõendi sisu ega tähtsust praeguses tsiviilasjas. Hagejaks mitte oleva Eraarendus Grupp OÜ suhted oma väidetavate üürnikega ei ole ka vaidluse esemeks. 4) Lisa 63 – maksekorraldus selle kohta, et I. A. on tasunud S. S.ile augustis 2022 summa 550 eurot selgitusega Narva mnt 23-26a korteri üür august 2022 eest. Ka selles tõendi osas ei ole võimalik aru saada, kuidas see on seotud praeguse asja menetlusega ja kahjunõudega kostja vastu. Kostjal seos korteriga puudub.
  4. Seega kokkuvõtlikult, kui hageja leiab (menetluslikus mõttes on väide küll tõendamata), et keegi takistas Eraarendus Grupp OÜ välja üüritud korteri kasutamist, siis tuleb tal esitada vastav 11
(23)2-22-8550 nõue selle isiku vastu, kes takistusi tegi või teeb. Asjakohaseks õiguskaitsevahendiks oleks näiteks valduse kaitse hagi AÕS-i tähenduses või kahjulikest mõjutustest hoidumise nõue

§ 1055järgi.

Korteri väljaüürimisega seotud probleeme ei lahendata praeguses asjas, kus hageja heidab kohtutäiturile ette oma ametikohustuste rikkumist täitemenetluses.

  1. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 12 000 eurot, mille aluseks on kellegi Ci tegevus, kes olevat hagejat rünnanud ja vara rikkunud. C ei ole praeguses asjas menetlusosaline. Kostja ei oska hagiavalduse väiteid seoses kõnealuse isikuga mitte kuidagi kommenteerida, sest ei oma selle isikuga ega hagis esile toodud asjaoludega kallaletungide ja vara rikkumise osas mitte mingi puutumust. Kui hagejal on pretensioone nimetatud isiku vastu, siis peab ta need ise talle ka edastama. Seega kui C on hageja arvates põhjustanud mittevaralist kahju, siis peab hageja esitama oma mittevaralise kahju hüvitamise nõude kahju selle isiku, mitte kohtutäituri vastu. Menetluslikult ei saa kostja deliktiõiguse alusel mitte kuidagi vastutada mittevaralise kahju põhjustamise eest, mille on väidetavalt põhjustanud kolmas, menetlusväline isik. Seega on mittevaralise kahju nõue kostja vastu lisaks põhjendamatusele õiguslikult perspektiivitu. Mittevaralise kahju hüvitamise peamine eeldus on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Sellist kohustust kostjal aga praegu ei ole.
  2. Hagiavalduse lk 9 hageja kirjeldab, kuidas C on rünnanud hageja vara, loopinud akendesse kive, valanud majale värvi, lõhkunud auto aknaid ning rünnanud füüsiliselt hagejat ennast ja hageja abikaasat. Hageja on enda väitel teinud iga juhtumi korral kaebuse politseisse, kuid politsei ei ole hageja sõnul midagi ette võtnud ja ühtki kriminaalasja algatanud. Need teemad ei seostu mitte kuidagi hagi eseme ja hagi alusega. Seega kostja ei pea menetlusökonoomiliselt otstarbekaks laskuda kõikide nende väidetavate intsidentidega seotud detailide sisusse. Need intsidendid ei puuduta kostjat ja neid ei pea tsiviilasja raames arutama.
  3. Võlaõiguslikult reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist isikule kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustuse korral

§ 134

lg 2 ja asja hävimise või kaotsimineku korral

§ 134lg 4.

Praegu ei ole

§ 134

lg 2 ega lg 4 kohaldatav, kuna kostja ei ole hagejale mingit kahju (ega ka tervisekahju või kehavigastusi) tekitanud ega hagejat või tema vara rünnanud. Nõue on esitatud vale isiku vastu. Lisaks eeldaks

§ 132lg 4 erandlike asjaolude esinemist, mille olemasolu peab tõendama hageja.

Samas ei ole hageja esile toonud, millised on need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid hüvitise väljamõistmist mittevaralise kahjuna. Hageja ei ole ka tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et hagejat või tema vara on rünnatud ja/ või et seda oleks teinud kostja. Puuduvad ka tõendid hageja tervisliku seisundi kohta (isiku tervisliku seisundi hindamine on pealegi meditsiinilise eriteadmisi nõudev küsimus). Hageja nõue on esitatud vale isiku vastu. Lisaks puudub ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja võimaliku mittevaralise kahju vahel. 48. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist piirab konkreetsel juhul ka erisäte. Nimelt sätestab Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Hageja on sellele sättele hagiavalduses ka tuginenud (lk 11). Samas tuleb arvestada, et reeglina tuleb RvastS alusel esitatud kahjunõuded lahendada halduskohtus. Nimelt on Riigikohus 14.12.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-6284 selgitanud, et kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule 12

(23)2-22-8550 kahju, siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline

§ 1043, § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8, § 1047 lg-te 1 ja 2 ja § 1050 järgi, siis vastutab RVast

S § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest avaliku võimu kandja. Antud juhul RvastS § 9 lg 1 sisuline koosseis siiski täidetud ei ole juba eelnevalt esile toodud põhjustel. Kostja ei ole tekitanud hagejale tervisekahjustusi, ei ole rünnanud hagejat või tema vara ja ei ole seetõttu isegi mitte teoreetiliselt saanud põhjustada mittevaralist kahju.

  1. Kostja osundab täiendavalt, et hageja nõutav mittevaralise kahju hüvitis summas 12 000 on juba põhimõtteliselt ülemääraselt suur. Sellise suurusega mittevaralise kahju summasid Eesti kohtupraktikas sarnases situatsioonis seni tunnustatud ei ole. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu
  2. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-18-13, p 26, samuti lahend 3-2-1-80-13, p 20). Riigikohtu kodulehel avaldatud analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
  3. aastal“ on tervisekahjustusega seotud kohtuasjade analüüsi järgselt leitud, et keskmine hüvitis oli sel perioodil 2 437 eurot ja mediaan 1 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamine asja hävimise või kaotsimineku kaasuste korral analüüsitud lahendid sootuks puudusid. Praegu siiski puudub üldse alus hüvitise väljamõistmiseks.
  4. Kostja selgitas eelnevalt põhjalikult, et objektiivse teokoosseisu tasandil puudub ainuüksi esimene nõutav element – kostja õigusvastane tegu

§ 1045lg 1 mõttes.

Konkreetse kaasuse asjaoludest nähtuvalt puuduks ka põhjuslik seos.

§ 127

lg 4 järgi tuleb põhjuslik seos õigusrikkumise ja kahju vahel tõendada eraldi muudest kahju hüvitamise nõude eeldustest (vt RK 28.05.2008 lahend nr 3-2-1-43-08 p 15). Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt 11.12.2013 lahend nr 3-2-1-129-13, p 23), et tulenevalt

§ 127

lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 11.12.2013 lahend 3-2-1-129-13, p 23). 51. Seega põhjusliku seose tuvastamisel tuleb

§ 127

lg 4 alusel kontrollida, kas kahju põhjustajale etteheidetava teo ärajäämise korral oleks ära jäänud kannatanul kahjuliku tagajärje tekkimine (nn elimineerimismeetod). Selleks tuleb küsida, kas kahju oleks tekkinud, kui rikkumist või õigusvastast tegu poleks toimunud. 7 Teisisõnu elimineerimismeetodi puhul jäetakse väidetav kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja vaadatakse, kas kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Elimineerimismeetodit kasutatakse praktikas eelkõige siis, kui kahju põhjustanud teoks peetakse aktiivset käitumist. 13

(23)2-22-8550
  1. Praegusel juhul puudub põhjuslik seos juba seetõttu, et: 1) hageja peab varaliseks kahjuks erinevates tsiviilkohtumenetlustes kantud kulutusi, mida ei saa juba põhimõtteliselt käsitleda ega nõuda kahjuna; 2) hageja väidetavalt saamata jäänud üüritulu nõudel puudub üldse igasugune seos kostjaga; 3) mittevaralise kahju on hageja väitel tekkinud seoses Ci toime pandud rünnakutega hageja vara ja hageja enda ja tema abikaasa vastu. Seega mõlemal juhul puudub põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja kostja väidetava rikkumise vahel. Puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu.
  2. Kohtutäituri vastutus on KTS § 9 lg 1 järgi süüline vastutus. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14; 30.01.2019 lahend nr 2-17-8492, p 14). Tsiviilõiguslikus mõttes on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus (

§ 104lg 2).

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (

§ 104lg 3).

Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (

§ 104lg 4).

Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (

§ 104lg 5).

Süü küsimust antud asjas kostja arvates siiski ei tõusetu. 54. Deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st enne süü küsimuse hindamist peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14; 30.01.2019 lahend nr 2-17-8492, p 14) (süü puudumine

§ 1050lg 1 mõttes).

Nagu kostja eelnevalt põhjalikult selgitas, siis on tõendamata nii kostja tegu, selle õigusvastasus, kahju ja põhjuslik seos. Kostja ei ole hagejale tekitanud mitte mingisugust varalist ega mittevaralist kahju. Kostja ei ole täitemenetlust alustades ja läbi viies süüliselt käitunud üheski

§ 104lg 2 loetletud vormis.

Täitemenetluse algatamine formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi alusel on kohtutäituri ametialane tegevus. Täitemenetluse peamine eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid, mitte täitemenetluses võlgnikule kahju tekitamine. 55. Hageja viitab hagiavalduse p 15, et ta tugineb suures osas tsiviilasja nr xxxx materjalidele, kus kohus hageja arvates rahuldas nõude kostja Elin Vilippuse vastu täielikult nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. See väide on eksitav, kuna hageja jätab mainimata selle menetluse lõpliku tulemuse ja fakti, et nõue kostja vastu jäeti rahuldamata. Kostja selgitab kokkuvõtlikult tsiviilasja nr xxxx menetluse tegelikku käiku. Harju Maakohus jättis 27.02.2020 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.10.2020 otsusega maakohtu otsuse kohtutäituri suhtes ja rahuldas hagi kohtutäituri suhtes osaliselt. Riigikohtu 05.05.2021 otsusega tühistas Riigikohus kohtutäituri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2020 otsuse ning saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi asja uuel läbivaatamisel 24.01.2022 otsuse, millega jättis varasema Harju Maakohtu otsuse kohtutäituri vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. See otsus on jõustunud, kuna hageja kassatsioonkaebust Riigikohus 30.11.2022 määrusega menetlusse ei võtnud. Seega jõustus lõplikult Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 otsus. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus (tuginedes Riigikohtu juhistele samas asjas), et kahju hüvitamise nõude eeldused RvastS § 7 järgi ei ole täidetud. Hageja on kohtu hinnangul jätnud kohased õiguskaitsevahendid rakendamata. Nii on see ka praeguses asjas. 14

(23)2-22-8550 56. Õiguslikus mõttes kahjuna ei kuulu hüvitamisele kõik õigusvastase teoga põhjuslikus seoses olevad negatiivsed tagajärjed, vaid üksnes selline kahju, mille ärahoidmine oli normi eesmärgiks. See nn rikutava kohustuse eesmärgi teooria põhimõte sisaldub

§ 127

lg 2, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb mh arvestada sellega, kui ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Lähtuda tuleb nõude aluseks oleva normi teleoloogilisest tõlgendamisest ning selgitada selle kaudu välja nende isikute huvide ring, mille kaitsmiseks rikutud norm kehtestati. Hinnangu andmine

§ 127

lg 2 järgi on õiguse kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamise küsimus ja kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (RK 3-2-1-174-10). Seda normi kohaldab kohus omal algatusel. Kostja tõi küll eelnevalt esile, et hageja ei ole äratuntavalt esile toonud, mida ta üldse peab kohtutäituri poolseks minetuseks. Kuid arvestades hageja poolt esitatud kahjunõuete komponente (menetluskulud tsiviilasjades, kus kohtutäitur ei osale, saamata üüritulu ja mittevaraline kahju kolmanda isiku ründe tõttu) on kostja seisukohal, et taolised hüpoteetilised tagajärjed ja kohtule nõuete esitamine ei ole täitemenetluse läbiviimisel kuidagi ettenähtavad.

  1. Kostja hinnangul tõusetub asjas ka aegumise küsimus, s.t kas hagi on esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Kuigi hageja seostab oma kahjunõude komponente erinevate ajaperioodidega, siis vaidluse juurpõhjuseks näib siiski olevat juba 17.02.2016 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/967 ja selles menetluses tehtud erinevad toimingud. Seega ei saa välistada, et hageja nõuded on esitatud aegunult. Kostja esitab selles osas oma täiendavad seisukohad edasise menetluse käigus pärast asjaolude täiendavat analüüsi, kuna praeguse vastuse koostamiseks planeeritud ajaressurs seda analüüsi teha ei võimalda. Üldiselt reguleerib hageja nõude aegumist reguleerib kohtutäituri seadus (KTS). KTS § 9 lg 1 sätestab, et Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Nõude aegumise osas kohaldub KTS § 9 lg 9: Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Sarnane on ka TSÜS-i aegumise regulatsioon lepinguväliste kahjunõuete kohta. TsÜS § 150 lg 1: Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ütleb samuti, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
  2. Praegu ei ole asjas kahtlust, et hageja arvates on väidetavalt kahju põhjustanud isikuks kohtutäitur. Seega taandub küsimus sellele, mis ajahetkest arvates saab lugeda, et hageja sai teada või pidi teada saama talle tekkinud kahjust. Need asjaolud tulebki eraldi kindlaks teha, s.t kas ja mis hetkest alates pidi hageja saama tekkinud või tulevikus tekkivast kahjust. Hageja ise seostab aegumise algust hetkega, kui ta sai kätte 07.08.2019 oksjoni akti kätte. Samas ei ole sellest lausest võimalik aru saada, mis akti silmas peetakse, mis oksjoniga on üldse tegemist, kas tegemist on oksjoni toimumise kuupäevaga või mingi muu kuupäevaga, mil hageja enda sõnul midagi kätte sai. Hagi lk 2 on hageja nimetanud ka teisi erinevaid kuupäevi, nagu 17.02.2016 (täitemenetluse algatamine), 26.02.2019 (Luxury Park OÜ osa arestimine); 09.05.2019 (enampakkumise kuulutus); 15

(23)2-22-8550 31.05.2019 (enampakkumuse toimumine ja enampakkumise akti koostamine). Kui hageja seda täpsemalt selgitab, siis on võimalik aegumisega seotud asjaolusid ka täiendavalt hinnata. Seega kokkuvõtlikult, kui kostja leiab edasise menetluse käigus, et hagi on esitatud aegunult, siis esitab kostja oma vastavad põhjendused ja taotluse aegumise kohaldamiseks. HAGEJA SEISUKOHAD
  2. jaanuaril 2023 esitatud seisukohas hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et kostja on süüdi õigusvastases tegevuses raske hooletuse tagajärjel. Hageja on teinud uskumatuid jõupingutusi, et minimeerida kostja veast tulenevat kahju ja tagajärgi. Antud juhul on nõutav summa vaid väike osa ja 31.05.2019-st tekkinud kahjust.
  3. Igal juriidilisel isikul on õigus pidada oma raamatupidamist oma äranägemise järgi, mitte kohtutäituri tegevuse hõlbustamiseks. Iga inimene saab paari minutiga internetis avatud registrite kaudu tuvastada teise isiku vara olemasolu, seda enam, et seda pidi tegema kohtutäitur, kelle prof. tegevus hõlmab kohustust teha kõik, mis on vajalik tehingu legitiimsuse tagamiseks. Kohtutäitur seda ei teinud. Kohtutäitur jättis oma kohustused ja võimalused hooletusse, mis kvalifitseerub hooletusena. Juriidilise isiku väärtust ei ole lubatud hinnata ainult 5 kuud tagasi koostatud majandusaasta aruande alusel ühel lihtsal põhjusel: hindamine ei vasta vara tegelikule väärtusele 5 kuud pärast aruandeperioodi, kuna eelmise majandusaasta aruanne ei kajasta ettevõtte hetkeseisu järgmisel aastal. Uue aasta 5 kuu jooksul muutub iga tegutseva ettevõtte finantsseisund oluliselt. Kinnisvara hindamisaegne hind tuleb määrata realistlik. Kostja isegi ei kontrollinud rahaliste vahendite olemasolu ettevõtte pangakontodel, kus hindamise hetkel oli kümneid tuhandeid eurosid. Hooletus on oma kohustuste eiramine. Antud juhul oli kostja kohustuseks kõiki võimalusi kasutades kindlaks teha võlgniku (hageja) vara tegelik turuväärtus. Kostja seda ei teinud.
  4. Hagejale kahju tekitamises on süüdi ainult kostja. Kõik teised hagejale kahju tekitamisega seotud isikud tegutsesid seaduslikult ja mõistlikult ning ei saa kahju tekitamises süüd jagada, pealegi saab neid lugeda ka kohtutäituri tegevuse ohvriteks. Seega tõendavad need asjaolud veenvalt kostja rasket hooletust, mis põhjustas ka edasisi vigu, kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust ja kahju hagejale.
  5. Hageja leiab, et kostja süülise tegevuse ja hageja kahju vahel on ilmne põhjus-tagajärg seos (PTS). Hageja tõendas selle moodustumist hagi punktis 12.
  6. ja hagi 14.09.22 lisades. Antud juhul viis kostja hooletu tegevus selleni, et hageja kaotas oma vara ning vajalikud finantskulud, et kaitsta oma õigusi ja vara tagastamist. Hageja ei oleks kandnud kahju, kui kostja oleks täitnud oma ametikohustusi kohusetundlikult ja hoolsalt, milles süüdistatakse isikut.
  7. Hageja ei nõustu kostjaga, et kohtukulusid ei saa lugeda kahjudeks. Antud juhul ei saa TsMS § 174 kohaldada ja hageja väide on põhjendatult õige. Nimetatud säte käsitleb samas protsessis osalevate poolte vahelist õigussuhet. Kostja ei olnud üheks pooleks hageja poolt näidatud tsiviilprotsessides. Just see asjaolu võimaldab hagejal esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Kostja on isik, kelle veal tekkis kahju. Antud juhul tuleks kahju käsitleda kui kahju tagajärgede likvideerimiseks vajalike vahendite kulutamist ja mitte tulu saamiseks. Hageja ei nõua antud juhul mitte õigusabikulude hüvitamist, vaid kahju hüvitamist, mis on vastavalt kulutatud kulukorraldustele, sealhulgas õigusabikuludele. Need kulud olid vajalikud, mis tähendab hageja 16
(23)2-22-8550 õigust nende kulude hüvitamisele süüdlaselt. Sel juhul ei oma tähtsust kohtu poolt kohtukulude jaotamise asjaolud.
  1. 09.08.2019 sõlmis OÜ Eraarendus grupp Narva mnt. 23 korteri üürilepingu koos P. S. (lisad 81, 81/2, 81/3, 81/4). Lepingu järgi korteri üür moodustas 580 eurot kuus, lepingu tähtaeg oli 12 kuud. Umbes 20 päeva hiljem lõpetas üürnik lepingu ennetähtaegselt. Üürnik taganes lepingust asjaolude tõttu: korterisse tungis ostja (osa Luxury Park OÜ) C esindaja koos abilistega ja teatas, et korteri uueks omanikuks on tema firma Q Finants OÜ, kes nõuab korteri vabastamist või OÜ-ga Q Finants uue üürilepingu sõlmimist. Nende asjaolude põhjal olid üürnikud sunnitud lepingust taganema ja korteri vabastama. Üürnik selgitab neid asjaolusid oma kirjas 29.01.2023 (lisad 82, 82/2). Oluline on, et sel ajal oli S. S. OÜ Eraarendus grupp ja Luxury Park OÜ juhatuse liige. Q Finants OÜ põhjendas oma nõuet üksnes enampakkumise akti alusel. Hageja ei saanud antud tõendit esitada, kuna üürnikuga puudus kontakt.
  2. Kostja seisukoht välistab kohtutäituri igasuguse vastutuse, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole mittetõendatud kuriteoga. Lisaks kinnitab hageja kostja eksimust, mitte tahtlikku õigusrikkumist.

§1043

–1045 – generaal õigus norm, reguleerivad üldist juhtumit, kus keegi on tekitanud kellelegi kahju ilma lepingulise aluseta ja kui puuduvad spetsiaalsed õigusnormid. Antud juhul vastutab kohtutäitur seaduse eriartiklite alusel (Riigikohtu otsus nr xxxx/92 p 9).

  2. märtsil 2023 esitatud täiendavas seisukohas hageja märkis, et kostja leidis, et hagiavalduse lisadest 15,17,27,29 nähtub, et nende kulude kandjaks on Luxury Park OÜ, mitte S. S.. Pole tähtis, kuidas ja kes selle korralduse eest tasus. Luxury Park OÜ ja hageja vahel olid perioodil 2017-2022 krediidi- ja õigussuhted. Luxury Park OÜ tasus hageja nõusolekul ja korraldusel osa juriidiliste teenuste tasudest - tsiviilasjad xxxx ja xxxx. KOHTUISTUNG.
  3. Kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Hageja selgituste kohaselt täitur rikkus oma kohustusi, mis tulenevad seadusest ja kohtutäituri seadusest. Järelikult täitur on süüdi oma poolt tehtud vea tagajärgedes. Samuti arvab hageja, et antud nõue tuleb lahendada vaid antud nõude raames käesoleva kostja vastu. Siin ei ole tähtis teiste isikute mõju ja teod ning teiste menetluste kohtuotsused. Tegemist on kahju tekitamisega, aga mitte kohtukuludega teatud menetlustes. Nõue on seotud kahju hüvitamisega. Täitur tegi vea, tunnistas selle vea, rikkus seadust ja just see toiming tõi kaasa teised toimingud, mille tulemusena hagejal tekis kahju.
  4. Kostja esindajad jäid oma vastuväidete juurde. Nende selgituste kohaselt esimese asjana on varalise kahjuna erinevate kohtumenetluste kulude hüvitamine. Kostjal nende menetlusega igasugune seos puudub. Menetluskulud tuleb lahendada nende menetluste käigus. Saamata jäänud tulu, üüritulu, kostjal ei ole nendega pistmist. Kui üürilepingus on, et üürnik ei maksa, siis kuidas saab seda nõuda täiturilt ja kolmas on mittevaraline kahju. Ka selles osas ei ole täitur vastutav ega põhjalikus seoses rikkumiste ja tagajärgedega, mida hageja arvab endale tekkivat. Üldisemalt kohtutäituri vastutuse regulatsioon on reguleeritud ja tingimused on sätestatud, mida tuleb nõuda. Kõik kahjunõude komponendid on täitmata ja tõendamata. Puudub nii kahju olemasolu, põhjalik seos, süü ja ka õigusvastasus. Hageja esitas puudustega hagi. Kostja alustas täitemenetluse 17.02.
  5. Kui täiturile esitatakse täitedokument, siis täitemenetluse alustamine ongi täituri 17

(23)2-22-8550 tegevus ja täitur viis selle menetluse läbi ja tegi selle raames toiminguid, võõrandas ka selle osa. Probleem oli, et hagejalt ei saadud andmeid või ennast kätte. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused istungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  2. Hagiavalduse kohaselt 17.02.2016 algatas Tallinna kohtutäitur Ellen Vilippus (edaspidi kostja) S. S. (edaspidi hageja) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/967 Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas xxxx sundtäitmiseks. Kostja koostas 26.02.2019 arestimisakti hagejale kuuluva Luxury Park OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot arestimiseks ja hindas osa väärtuseks 200 eurot. Hageja heidab kostjale ette rikkumisena seda, et kostja ei toimetanud täiteasja raames hagejale arestimisakti kätte, vaid avaldas 09.05.2019 enampakkumise kuulutuse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas. 31.05.2019 toimunud enampakkumisel müüdi Luxury Park OÜ osa Q Finants OÜ-le, kelle seaduslik esindaja on C. 31.05.2019 koostas kohtutäitur enampakkumise akti. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
  3. Hageja leiab, et hagejale vara arestimise akti ja enampakkumise akti kätte toimetamata jätmisega on kostja rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, kostja tegevusest/tegevusetusest tulenevalt oli hageja sunnitud osalema mitmetes kohtuvaidlustes, milledega seoses on hagejal tekkinud menetluskulud, mis on kostja tekitatud kahju, mida kohus peab kostjalt hageja kasuks välja mõistma.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et kostja pole hagejale kahju tekitanud ning et menetluskulud, mida hageja kostjalt nõuab, on kohtulahenditega jäetud hageja kanda ja et hageja pole kohtulahendeid menetluskulude kindlaksmääramise osas vaidlustanud.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja milliseid kohustusi on kostja hageja suhtes rikkunud; 2) kas hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu; 3) kas ja millises ulatuses hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjades tekkinud menetluskulude kahjuna väljamõistmise nõue
  6. Harju Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas xxxx rahuldati hageja hagi R. J. O., Q Finants OÜ ja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/967 ja tunnistati täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäitur Elin Vilippus’e poolt korraldatud enampakkumine Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa võõrandamiseks kehtetuks. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, sest leidis, et kulude kostjate kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane (III kd, t.lk. 129-131). Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi ning jäeti S. S. ja kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda. 18
(23)2-22-8550 75. Hageja nõudeks on kohtumenetlustest tekkinud ja jõustunud kohtulahenditega välja mõistmata menetluskulude kahjuna välja mõistmine. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 tulenevalt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega ka jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele kohustuslik. Võlaõigusseaduse (

) § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu selgitustest tulenevalt nõude esitamisega seotud kulude hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon, milleks on TsMS § 174 lg 11, mis sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas 3-2-1-138-10 punktis 27 selgitanud, et ei saa hagiga nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. 76. TsMS § 436 lg 1 alusel kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus tähendab seda, et kohus ei saa nõuet rahuldada, kui seadusest tulenevalt nõude esitamise õigus on välistatud. Eelmisest punktis toodust tulenevalt leiab maakohus TsMS § 174 lg 11 ja eeltoodud Riigikohtu selgitused välistavad hageja poolt kohtulahenditele tuginedes kohtulahenditega välja mõistmata menetluskulude kostjalt kahjuna väljamõistmise. Maakohus jätab rahuldamata kohtulahendite alusel välja mõistmata nõuded kokku summas 15 688.60 eurot, sh: 1) tsiviilasjas xxxx kantud kohtukulud 840 eurot (so maakohtus 300 eurot ja ringkonnakohtus 540 eurot) (III kd, t.lk. 37-38); 2) tsiviilasjas xxxx kantud menetluskulud 3 874.60 eurot (198+ 252.80+560.20+613.60+900+900+450) (III kd, t.lk. 122, 132, 51, 52, 53, 54, 42-45); 3) tsiviilasjas xxxx tekkinud menetluskulud 1 200 eurot (III kd, t.lk. 55); 4) tsiviilasjas xxxx tekkinud menetluskulud 8 024 eurot, sh Advokaadibüroo Aavik & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud 624 eurot (III kd, t.lk. 73) ning Advokaadibüroo Laus & Partnerid osutatud teenuste eest tasutud 6 124 eurot (585 +1 000+ 1 485+ 945+ 1485) (III kd, t.lk. 74, 75, 76, 77, 78) ja riigilõiv 1 900 eurot (250+ 625 +625) ja kaheksal korral hagi tagamise eest tasutud riigilõivud 400 eurot (8 x 50) (III kd, t.lk. 79, 80, 81, 82-89); 5) tsiviilasjas 2-20-12515 kantud õigusabikulud 1 750 eurot, sh esimese astme kohtus 1 550 eurot ja ringkonnakohtus 200 eurot, so Laus & Partnerid osutatud teenuste eest 500 eurot (III kd, t.lk. 95) ja riigilõiv 1 250 eurot (200+650+400) (III kd, t.lk. 96, 97, 98). Kuna hagi selles ulatuses ei kuulu rahuldamisele, siis käesoleva vaidluse lahendamisel jätab kohus andmata hinnangu sellele, kas ja millest tingituna hageja eelviidatud tsiviilasjades nõudeid esitas. Selles osas vaidluse lahendamisel on osaliselt tähtsust vaid asjaolul, et hageja ei kasutanud ammendavalt kõiki meetmeid kahju tekkimise vältimiseks, sh ta ei ole vaidlustanud kohtulahendeid, milledega menetluskulud kas poolte või hageja enda kanda jäetud ning sellel, et seadus välistab kohtumenetluse kulude kahjuhüvitisena nõudmise võimalused. Saamata jäänud tulu kahjuna väljamõistmise nõue 19

(23)2-22-8550
  1. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte järgi kuulub OÜ-le Eraarendus Grupp kinnistu asukohaga Jaani tn 35, Tapa, kinnistu Sepamäe, asukohaga Valkla küla, Kuusalu vald ja korteriomand Narva mnt/19/21/23-26a, Tallinn, üldpinnaga 48,2 m2 (omandiõigus korteriomandile on tekkinud 28.09.2016 kinnistamisavalduse alusel) ning OÜ-le Pride Invest korteriomand asukohaga A. Weisenbergi 10-2, Tallinn A (omandiõigus korteriomandile on tekkinud 11.04.2018 kinnistamisavalduse alusel) (III kd, t.lk. 17-25).
  2. Harju Maakohtu 25.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx seati Pride Invest OÜ, Eraarendus Grupp OÜ ja Luxury Park OÜ osakutele käsutamise keelumärge Q Finants OÜ kasuks (III kd, t.lk. 28-31). Samas asjas 26.02.2021 tehtud kohtotsusega jäeti Q Finants OÜ hagi Pride Invest OÜ, Eraandus Grupp OÜ, Luxury Park OÜ ja S. S. vastu osaniku ning 04.06.2019 otsused juhatuse tagasikutsumise ja uue juhatuse määramise otsuste kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata (III kd, t.lk. 34-36). Hageja väidab, et Q Finants OÜ pidas ennast Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ vara (ka kinnistute) omanikuks ning nõudis kinnistute omandiõiguse üleandmist ja et 01.06.2019 OÜ Eraarendus Grupp ütles korteriomandi Narva mnt 23-26a, Tallinn üürnik üürilepingu üles. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Hageja on lisanud hagile inglisekeelse lisa 56 (III kd, t.lk.99-101), mille järgi eluruumi Narva mnt 23-26, Tallinn rentnikuks on P. H.. Dokumendi peale käsitsi kirjutatud inglisekeelse märke kohaselt leping lõppes 01.07.
  3. Hageja nõudeks on Eraarendus Grupp OÜ perioodil väidetavalt ajavahemikus 01.07.2019-01.08.2022 Narva mnt 23-26a, Tallinn eluruumi üürile andmise võimatusest tingituna saamata jäänud kulude väljamõistmine. Hageja väidab, et Eraarendus Grupp OÜ-l õnnestus küll oktoobris 2019.a leida üürniku korteriomandile Narva mnt 23-26a, Tallinn, kes kasutas eluruumi ilma üüri maksmata. Korteriomandi tasuta üürile andmist on hageja põhjendanud sellega, et oli sunnitud korterisse üürilise võtma, takistamaks Q Finants OÜ-l koretriomandi võõrandamist. Kostja vastu selles osas hagi esitamist on hageja põhjendanud sellega, et kaotas kohtutäituri vea tulemusena võimaluse saada üüritulu. Nõude suuruse on hageja arvestanud 36 kuu eest 01.07.2019 kuni 01.08.2022 summas 19 800 eurot. Hageja poolt nõude esitamist on hageja põhjendanud temale nõude loovutamisega.
  4. Kostja vastuväidete kohaselt ei tekitanud ta kahju hagejale, hagejal on õigus esitada väidetava kahjunõuded kahju tekitaja vastu ning et hageja ei tõendanud temal nõudeõiguse tekkimist, kostja seab kahtluse alla nõude loovutamist.
  5. Kohus peab vajalikuks märkida, et esiteks, hageja on eksinud kahju suuruse arvestamisel. Hageja esitatud perioodi (01.07.2019-01.08.2022) eest arvestatud kahju suuruseks on mitte 19 800 eurot. Arvestuslik periood on 37 kuud, mille eest igakuiselt 550 eurot arvestatud üüri suuruseks on 20 370 eurot (37 x 550). Teiseks leiab kohus, et eeldades, et üüritulu on saamata, on selle nõudmiseks õigustatud isikuks mitte hageja, vaid korteriomandi omanik Eraarendus Grupp OÜ. Sellise järelduse tegemisel lähtub kohus sellest, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millist ja mille alusel tekkinud nõuet, millises summas, millise perioodi ees hagejale loovutati. Hageja on nõude loovutamise tõendamiseks esitanud juhatuse otsuse, mis on allkirjastatud 19.07.2022 hageja poolt ja milles Eraarendus Grupp OÜ otsustas anda kõik rahalised nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark OÜ üle hagejale ning anda õigus kõikideks nõudega seotud toiminguteks, sh nõuda kohtu kaudu, saada nõutud summad (III kd, t.lk. 110). Loovutatavad nõuded peavad olema piisavalt määratletavad. Seega eeldades, et hageja esitatud loovutusotsuse alusel on loovutus toimunud, saab järeldada, et tegelikult hagejale loovutati 20
(23)2-22-8550 nõuded Q Finants OÜ, V 15 OÜ, ComTrans OÜ ja Alexmark OÜ vastu. Hageja on selle tõendi esitanud nõude tekkimise tõendamiseks, kuid menetluses ei ole hageja välja toonud millised nõuded tal tegelikult nende äriühingute (esialgsete võlgnike) vastu on tekkinud. 81.

§ 170

lg 1 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja ei ole kostjale kostja vastu nõudeõiguse tekkimisest ega nõude suurusest teatanud. Nõude loovutamine ei ole tõendamisest vabastamise aluseks. Kuna nõuded hagejale loovutati kolmandate isikute vastu, siis ei tekkinud kostjal hageja esitatud juhatuse otsuse alusel kohustusi hageja ees. 14.09.2022 loovutamise teatise kohaselt Eraarendus Grupp OÜ-l on kohtutäituri vastu kahju nõue summas 19 800 eurot ja nõue loovutatakse tervikuna alates teatise väljastamisest koos kõrvalnõuetega S. S.ile (IV kd, t.lk. 4-5). Samas 27.05.2022 võlanõudes väidetakse, et kahju nõude suuruseks on 25 315 eurot (III kd, t.lk. 120). Sellega on kohus tuvastanud, et ka formaalselt eeldades, et kostja vastu nõudeõigus on tekkinud, ei tekkinud see hagejal enne 14.09.2022, so hagi esitamisel 07.06.2022 ei olnud hagejal väidetavat nõudeõigust kostja vastu tekkinud.

  1. Eeltoodu ei tähendada, et hageja kahju nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Hageja heidab kostjale ette seaduse sätete rikkumist ehk menetlusnormide rikkumist täitemenetluse läbiviimisel ja täitetoimingute tegemisel. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega täituri vastu kahju hüvitamise hagi esitamisel peab hageja tõendama täituri poolt süüliselt kahju tekitamise ja välja tooma, milles täituri süü tegelikult seisneb. Riigikohus on 01.06.2016 otsuse 3-2-1-38-16 punktis 11 selgitanud, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama.
  2. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses…. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. (vt 3-2-1-95-15 p 20). Ka kohtud on kohtutäituri poolt hagejaga (temale kuuluvate äriühingutega) seoses tehtud menetlustoimingute läbiviimise hindamisel lähtunud formaliseeritud põhimõttest. See, et tsiviilasjas xxxx rahuldati hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja et täitur on varasemates menetlustes tunnistanud oma süüd täitemenetluse läbiviimisel, ei ole piisvaks selle tõttu käesolevas asjas hagejale hüvitise määramiseks. xxxx asjas tehtud otsuse põhjenduste punktis 33 on maakohus leidnud, et Luxory Park OÜ osa hinna ebaõige määramine kohtutäituri poolt oli tingitud S. S.ist, kes ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri poolt edastatud dokumentide kättesaamist (III kd, t.lk. 128). Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Hageja ei ole suutnud tõendada, milles seisnevad kostja tegude õigusvastasus, hagejale kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Sellepärast puuduvad formaalsed eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 21

(23)2-22-8550
  1. Lisaks eeltoodule on tõendamata korteri Narva mnt 23-26a, Tallinn, üürilepingu ülesütlemine. Esitatud inglisekeelse üürilepingu kohaselt anti üürile eluruum Tallinn, Narva mnt 23-26, üürileandjaks oli Eraarendus Grupp OÜ ja üürnikuks P. H.. Väidetud ei ole, et Narva mnt 23-26a ja Narva mnt 23-26 üks ja sama eluruum. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi järgi Narva mnt 19 // 21 // 23- 26A, Kesklinna linnaosa, Tallinn, registriosa nr 15930901, pindalaga 48,40 m 2, omanik alates 16.09.2022 on hageja. Korteriomandi Narva mnt 19 // 21 // 23-26, Kesklinna linnaosa, Tallinn, registriosa nr 15930801, pindalaga 48,40 m2, omanik on kolmas isik. Selle korteriomandi omanik ei ole hageja ega temale kuuluvad äriühingud. Seega leiab maakohus, et perioodil 01.07.-30.09.2019 arvestatud kahju 1 050 eurot (550 eurot x 3 kuud) ei ole võimalik hageja kahjuks lugeda. Lisaks sellele hageja 30.01.2023 menetlusdokumendile lisatud üürilepingu kohaselt 09.08.2019 sõlmis Eraarendus Grupp OÜ üürilepingu korteri Narva mnt 23-26a, kohta P. S. (IV kd, t.lk. 80-82), kelle kirjaliku seletuse järgi elas ta selles korteris kuu või 1,5 kuud (IV, t.lk. 76, 79). Väidetud ei ole, et S. ei ole üüri maksnud. Seega sellel perioodil vähemalt kuni 1,5-kuu eest sai üürileandja üüri üürnikult.
  2. Alates 01.10.2019 kahju tekkimise tõendamiseks on hageja esitanud Eraarendus Grupp OÜ ja D. I. vahel sõlmitud tasuta üürilepingu (III kd, t.lk.104,106).

§ 128

lg 3 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

§ 127

lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Maakohtu arvates, sõlmides tasuta kasutamise lepingu, on hageja ise loonud olukorra, kus ta on vabatahtlikult loobunud kasu (üüri) saamisest ja loonud üürnikule alusetu rikastumise võimaluse. Seega tegelikult käesolevas vaidluses ei nõua hageja saamata jäänud üüri, ta nõuab kolmandale isikule tehtud soodustuse täituri poolt hüvitamist. Kuna selline olukord ei ole tingitud kohtutäiturist, siis ei pea kohtutäitur ka sellist kahju hüvitama (

§ 127lg 4).

Kuna hageja ei tõendanud, et ta vara tasuta kasutamise lubamisega kahju tekkimist vältis ja milline see ära hoitud kahju on, siis tuleb hagi perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest saamata üüritulu 18 150 (33 kuud x 550 eurot) väljamõistmiseks samuti rahuldamata jätta. Mittevaralise kahju nõue

  1. Hageja väidab, et mittevaraline kahju on tekkinud seoses Luxury Park OÜ vara ostja seadusliku esindaja Ci poolt, kes põhjendas oma tegusid sellega, et ta on vara omanik ja tal on õigus seda omada, majandada, sh ka rikkuda. Hageja ühelt poolt leiab, et sellise tegevusega ostja esindaja tekitas hagejale ja tema perekonnaliikmetele raske psühholoogilise trauma, tekitas füüsilist ja vaimset valu ning kannatusi, halvenes oluliselt hageja abikaasa ja hageja poja tervis. Teiselt poolt väidab hageja, et kahju tekitamine on aga tingitud just kostjast, kuna ostja esindaja tegevus tulenes kohtutäituri veast. Kui kohtutäitur poleks eksinud, poleks hagejal kahju tekkinud.
  2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 järgi kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike 22

(23)2-22-8550 ülesannete täitmisel täituri tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuse 2-17-8492 punktis 15 selgitanud, et kohtutäituri kui avalikõiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks nõutav ka see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Seega maakohtu arvates ei rakendu kohtutäituri vastutuse puhul RVastS § 17 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõue, mille kohaselt kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. 88. RVastS § 12 lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. 89. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

§ 1043

, mille kohaselt

§ teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 104lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hageja ei ole kostja sellistele süü vormide tuginenud. Hagejale mittevaralise kahju tekitaja on C, kes hageja arvates ei pea hagejale mittevaralist kahju hüvitama, sest tegutses asjade omanikuna õigustatult. RVastS § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sissenõudja ja võlgniku kaitsevõimalused täitemenetluses on sätestatud TMS

  1. osas. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. Hageja on need võimalused ära kasutanud.
  2. Käesoleval juhul hageja ei ole tuginenud ühelegi RVastS § 9 lg 1 ja 12 lg 1 sätestatud alusele. Kostja ei vastuta tegelikult kolmanda isiku väidetava süülise tegevusega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest, sest kolmanda isiku süülist (delikti) käitumist ei ole võimalik omistada kostjale. Sellepärast kohus jätab hagi ka selles osa rahuldamata. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  4. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades, peab otstarbekaks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
  5. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 23

(23)2-22-8550 /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja 9. mai 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti kohtuotsuse põhjendusi. 24
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.