lg 1 p 1 kohases rahuldamisjärgus järgmiste võlausaldajate nõuded ja jaotised: OÜ Nelgi Kinnisvara nõue summas 2 681 820.60 eurot, jaotis 100%, väljamakse pankrotivarast 23 700 eurot, I järgus jääb saamata 2 658 120.60 eurot; Esmar Holding OÜ nõue summas 500 000 eurot, jaotis 100%, väljamakse pankrotivarast 0 eurot, I järgus jääb saamata 500 000 eurot;
lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustati järgmiste võlausaldajate nõuded ja jaotised: OÜ Nelgi Kinnisvara nõue summas 2 658 120.60 eurot, jaotis 34,21%; Esmar Holding OÜ nõue summas 500 000 eurot, jaotis 6,43%; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 15 765.43 eurot, jaotis 0,20%; ABC Mentors OÜ nõue summas 241 190.94 eurot, jaotis 3,10%; Kabimo AS nõue summas 1 525 981.29 eurot, jaotis 19,64%; Esmar Holding OÜ nõue summas 1 114 754.40 eurot, jaotis 14,35%; OÜ Nelgi Kinnisvara nõue summas 83 395.45 eurot, jaotis 1,07%; OÜ Sullivan nõue summas 333 314.53 eurot, jaotis 4,29%; X.Y (tingimuslik) nõue summas 1 010 037 eurot, jaotis 13,0%; Best Holding OÜ nõue summas 89 193.03 eurot, jaotis 1,15%; Patronato OÜ nõue summas 6771.74 eurot, jaotis 0,09%; Esmar Gaas OÜ nõue summas 192 098.89 eurot, jaotis 2,47%. Võlausaldajal Kabimo AS-il (edaspidi ka hageja) on kohtuotsusel põhinev tunnustatud nõue võlgniku vastu 1 525 981.29 eurot. Antud juhul põhineb võlausaldaja X.Yi (kostja) nõue võltsitud andmetel. Andmete võltsitust tõendab kostja nõudeavalduse esimene lisa, mille näol on tegemist omakäeliselt vormistatud ebaõige võlgnevuse arvestusega ilma ühegi allkirjata ja täiendava dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida. Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune seos nõudeavalduses viidatud nõuetega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige võlgnevuse arvestus kujutab endast võltsitud andmete esitamist. Tegemist on võltsitud andmetel põhineva nõudega, sest moonutatud on käendusnõudega seotud asjaolusid. Nagu näiteks käendusnõude aluseks oleva põhinõude asjaolusid, mille näol on tegemist võltsitud andmete esitamisega. Sellest tulenevalt on X.Yi nõude tingimuslik tunnustamine pankrotimenetluses ebaõige, sest põhikohustuse tegelikku suurust ja X.Yi käenduse ulatust pole kontrollitud. Olemasolevate andmetega ei ole võimalik täpselt hinnata käenduslepingute tasu kokkulepete sisu, samas väärib märkimist, et käenduslepingute tasu on väga kõrge (käendustasu nõue moodustab ligi 2/3 käendatavast kogusummast). Mis puudutab käendustasu AS FEB-ga seoses sõlmitud käenduslepinguga, siis ei ole vastavat käendustasu lepingut nõudeavaldusele lisatud. Lisaks on võltsitud ka käendustasu kokkulepet, mille on X.Y suure tõenäosusega tagant järgi 2 2-20-13499 omakäeliselt allkirjastatud nii võlgniku kui ka võlausaldaja poolt. Lisaks puudub X.Yi esitatud garantiikirjadel Swedbank AS-i allkiri. Kuivõrd 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõue, mis põhineb võltsitud andmetel, esines
lg 2 sätestatud alus võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja X.Yi nõude uuesti läbivaatamiseks
Hageja esitas 16.07.2020 pankrotihaldurile Maire Arm taotluse võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja nõuete uuesti läbivaatamiseks
Hageja taotlusele pankrotihaldur Maire Arm ei vastanud. Hageja on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige X.Y tegi võlgniku varatuks eesmärgiga hoiduda hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest summas 1 525 981.29 eurot ja võlgniku pankrotimenetluse kontrollimiseks fabritseeris X.Y Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude aluseks olevaid andmeid. Jaotusettepanekust nähtub, et X.Yile võimaldas kontrolli pankrotimenetluse üle kostja, Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude tunnustamine. Hageja ei ole saanud enda vastuväiteid esitada varem, sest hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted alles 2020. a kevadel ja arveluskontode väljavõtete näol on tegemist olulise tõendiga võltsitud andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks. Kuna X.Y pole võltsitud andmeid esitanud mitte ainult kostja nõudeavalduse koosseisus, vaid ka Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõudeavalduse koosseisus ning võltsitud andmed põhinevad võltsitud dokumentidel, mis omavahel sarnanevad ja on seotud samade asjaoludega, siis palub hageja liita käesoleva kohtuasja nimetatud isikute vastu esitatud kohtuasjadega. Juhul kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest (
Kuna antud juhul esitati haldurile nõue nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumiseks 16.07.2020, siis on hagi esitamise tähtajaks 16.09.2020 ja käesolev hagi on esitatud tähtaegselt. Järgnevalt on välja toodud põhjendused, miks X.Yi nõue põhineb võltsitud andmetel
lg 2 mõttes, mistõttu ei tuleks vastavat nõuet tunnustada: - X.Yi nõue summas 1 010 037 eurot rajaneb käenduslepingutel ja käenduslepingute tasu kokkulepetel. X.Yi nõudeavalduse lisadest ei nähtu aga põhikohustuse tegelik suurus, mida käenduslepingud peaksid tagama. Sellest tulenevalt on ka X.Yi tingimusliku nõude tunnustamine ebaõige, sest pole võimalik kindlaks teha põhikohustuse suurust ega käenduse ulatust. Esitades selliselt nõudeavalduse on X.Y moonutanud fakte ja püüdnud tekitada ebaõiget muljet nõude olemasolu kohta; - Dokumentide võltsitusele viitab ka asjaolu, et käendustasu pole X.Yile kunagi makstud ja tahtlikult on esitamata jäetud arvelduskonto väljavõtted käendustasu maksmise kohta. Seejuures on ka käendustasu kokkuleppe sisu ebamõistlik, sest käendustasu moodustab 2/3 väidetavalt käendatud summast; - Käendustasu kokkuleppe võltsitust tõendab lisaks eeltoodule asjaolu, et kokkulepped on allkirjastatud omakäeliselt X.Yi poolt. Omakäelise allkirjastamise ebatavalisusest annab tunnistust see, et teisi dokumente on X.Y digitaalselt allkirjastanud (vt lisa 8 – X.Y nõudeavalduse lisa 2, lk-d 19, 25, 29, 39, 42, 45, 48, 50); - Samuti nähtub, et X.Y on esitanud garantiikirju, kus ta on ainuke allkirjastaja (Swedbank AS allkiri puudub) ning allkiri on antud 01.04.2014, kuigi lepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 06.08.2002 (vt lisa 8 – garantii dokumendid, lk 41-42, 43-45, 46-48); 3 2-20-13499 - Andmete võltsitust tõendab ka kostja nõudeavalduse esimene lisa, mille näol on tegemist omakäeliselt vormistatud ebaõige võlgnevuse arvestusega ilma ühegi allkirjata ja täiendava dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida. Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune seos nõudeavalduses viidatud nõuetega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige võlgnevuse arvestus kujutab endast võltsitud andmete esitamist. Kokkuvõtlikult rajaneb X.Yi nõue võltsitud andmetel ja seega on täidetud
Sellest tulenevalt tuleks X.Yi nõue jätta tunnustamata (
Hageja on esitanud vastuse kostja vastusele, milles leiab, et
Hageja toob veelkord välja, et esitas 16.09.2020 hagiavalduse kostja X.Yi tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks, milles taotleb kohtult jätta tunnustamata kostja nõue summas 1 010 037 eurot ÖM Bygg OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik, endised ärinimed aktsiaselts ESMAR EHITUS, OÜ ESMAR EHITUS, UNKABIMO OÜ) pankrotimenetluses. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud oma vastuväited esitama nõuete kaitsmise koosolekul (vastav vastuväide on läbivalt kostja 22.11.2021 vastuses), millest tulenevalt tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Sisuliselt muid vastuväiteid kostja oma vastuses hagile toonud ei ole. Kostja pole esitanud sisuliselt ühtegi vastuväidet ega hageja toodud asjaoludele vastu vaielnud, kuigi kostja kohustuseks on tõendada neid asjaolusid, millel põhinevad tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hageja tõi hagiavalduse p-s 10 välja, et hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted 21.04.2020 (hagiavalduse lisa 5). Oma väite tõendamiseks esitas hageja ka vastava e-kirja (hagiavalduse lisa 4). Kuivõrd nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020 ning Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega jaotusettepaneku, saigi hageja alles kevadel 2020. a kinnitust, et kostja on esitanud võltsitud andmeid. Hagejal puudusid nõuete kaitsmise koosoleku ajal võlgniku arvelduskonto väljavõtted. Arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et nõudeavalduses märgitud ulatuses ei ole võlgnik kunagi käendustasu maksnud. Seega sai vastavatest arvelduskonto väljavõtetest hageja kinnitust, et kostja nõudeavalduses märgitu, millel kostja nõue põhineb, on võltsitud. Kuivõrd hageja sai andmete võltsitusest teada alles pärast nõuete kaitsmise koosolekut, on hageja nõue tunnustatud nõuete uuesti läbivaatamiseks õiguspärane. Eeltoodut ei lükka ümber kostja 22.11.2021 vastuse p-s 7 toodu, et pankrotihaldur Maire Arm esitas kõik nõuded, mis olid esitatud enne esimest üldkoosolekut, 29.11.2017 hageja lepingulisele esindajale ja uuesti kõik nõuded koos lisadega 19.02.2019 hageja lepingulisele esindajale. Pankrotihaldur Maire Arm kinnitab nõuete koos lisadega esitamist mitte võlgniku arvelduskonto väljavõtete edastamist. Eeltoodust tulenevalt on haginõude esitamine
lg 2 alusel õiguspärane ja tegemist on kohase õiguskaitsevahendiga.
lg 2 ongi sellisteks olukordadeks ette nähtud: juhuks kui ilmnevad võltsitusele viitavad asjaolud pärast nõuete kaitsmise koosolekut, et võltsitusele viitavaid asjaolusid oleks võimalik kohtulikult kontrollida. Antud juhul on oluline ka asjaolu, et enamik võlgniku võlausaldajaid on X.Yiga seotud äriühingud ja kostja nõue põhineb dokumentidel, mis on mõlemalt poolt allkirjastanud ta ise. Kuivõrd enamik võlgniku võlausaldajaid on X.Yiga seotud äriühingud, ei ole ka imestamisväärne, et ühelgi teisel võlausaldajal nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei olnud. 4 2-20-13499 Hageja on seisukohal, et kostja tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetel. X.Y esitas 23.11.2017 pankrotimenetluses nõudeavalduse. X.Yi nõude kogusumma on 1 010 037 eurot (hagiavalduse lisa 6 – X.Yi nõudeavaldus ja lisad 7-9 – X.Yi nõudeavalduse lisad). X.Yi nõue rajaneb käenduslepingutel (käendatav summa 607 426 eurot – tingimuslik nõue) ja käenduslepingute tasu kokkulepetel (käendustasu 402 611 eurot). X.Yi nõudeavalduse kohaselt ei ole võlgnik tasunud käendustasu. Dokumendid, mille alusel X.Y on nõudeavaldused esitanud, on tõenäoliselt aga võltsitud, kuivõrd ühestki nõudeavalduse dokumendist (hagiavalduse lisad 7-9) ega ka võlgniku majandusaasta aruannetest (lisad 2-4) või võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (hagiavalduse lisa 5) ei nähtu, et tegemist oleks olnud reaalse kohustusega, mida oleks võlgnikult oodatud ja nõutud. Tõenäoliselt on dokumendid tagantjärgi tehtud, et pankrotimenetluses nõudeid tekitada. X.Yi nõudeavalduses esineb võltsitud dokumente: X.Yi nõudeavalduse lisas 3 sisalduvad kolm käendustasu kokkulepet (hagiavalduse lisa 9). Tegelikkuses ei ole käendustasu kokkuleppeid sõlmitud ning seetõttu on fiktiivne nõue ka X.Yi nõudeavalduses sisalduv summa 402 611 eurot käendustasu suuruses. Ühestki X.Yi nõudeavaldusega esitatud dokumendist (vt hagiavalduse lisad 7-9) ei nähtu, et X.Yilt oleks kunagi käendussumma sisse nõutud. Ühestki X.Yi nõudeavaldusega esitatud dokumendist (hagiavalduse lisad 7-9) ei nähtu ka, et ka X.Y oleks kunagi käendustasu nõudnud. Võlgniku majandusaasta aruannetest (lisad 2-4) ei nähtu samuti, et X.Yi ees oleks võlgnikul olnud kohustus tasuda käendustasu. Võltsitust kinnitab ka asjaolu, et X.Y on kõik käenduslepingute tasu kokkulepped, esindades mõlemat poolt, omakäeliselt allkirjastanud. Käenduslepingute tasu kokkulepped on sõlmitud 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 (hagiavalduse lisa 9). Kokkulepped on sõlminud X.Y mõlema poole poolt (esindades nii iseennast kui ka võlgnikku), allkirjastades kokkulepped omakäeliselt. Seejuures on 26.08.2004 ja 20.04.2012 käendustasu kokkulepped sõlmitud samal kuupäeval, mis ka vastavad käenduslepingud: 26.08.2004 sõlmiti nii käendusleping nr 02000049-KÄ kui ka käendustasu kokkulepe; 20.04.2012 sõlmiti käendusleping nr 12-025129-KÄ ning käendustasu kokkuleppe muutus, kuhu võrreldes varasematega lisati käendustasu lepingu nr 12-025129-KÄ tõttu (vt hagiavalduse lisa 8 lk 27 ja lk 63). Käenduslepingud seevastu on digiallkirjastatud, käendustasu kokkulepped aga omakäeliselt allkirjastatud. Erinevalt 26.04.2004 ja 20.04.2012 käendustasu kokkuleppest on 26.01.2011 käendustasu kokkulepe sõlmitud ja sinna lisatud tasu käenduslepingu nr 05-038600-KT eest ligi 6 aastat peale käenduslepingu enda sõlmimist. Nimelt sõlmiti käendusleping nr 05-038600-KT 28.02.2005 (hagiavalduse lisa 8, lk 1). Lisaks nähtub X.Yi nõudeavalduse lisast 2 (hagiavalduse lisa 8), et X.Y on esitanud garantiikirjad. Seejuures on garantiikirjades märgitud, et lepingud on sõlmitud 06.08.2002. Garantiikirjad on aga allkirjastatud X.Yi poolt digitaalselt 01.04.2014. Seejuures on X.Yi digiallkiri ainuke, mis garantiikirjal esineb, kuigi garantiikirja kohaselt peaks seal esinema ka panga Swedbank AS allkiri. Eeltoodud põhjustel on hageja seisukohal, et kostja tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetel. KarS § 344 lg 1 tingimused on täidetud
lg 2 järgi vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust. Viidatud sättega on pankrotiseaduses ette nähtud eraldi võimalus kohtul uuesti nõude tunnustamine läbi vaadata, kui tegemist on võltsitud andmetele põhineva nõudega. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-58851 tehtud otsuse p-s 31 selgitanud, et "andmete võltsitust"
S § 344 lg-st 1 lähtuvalt ning hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada enda väiteid KarS § 344 lg 1 5 2-20-13499 tunnustele vastava teo toimepanemise (st dokumendi võltsimise) kohta. Eelviidatust lahendist tulenevalt näitab hageja, et tegemist on KarS § 344 lg 1 olukorraga. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjal tsiviilasjas nr 2-14-58851 saab teha ka järelduse, et tegemist ei pea olema tuvastatud kuriteoga, et sellist nõuet, nagu hagejal käesoleval juhul on, lahendada. Eelviidatud lahendi p 31: Kolleegium iseenesest ei leia, et võltsitud andmetest
S) § 344 lg-s 1 sätestatud võltsimistegu (kui kuritegu) oleks jõustunud kohtulahendiga kriminaalmenetluses tuvastatud. Seega ei oma käesolevas asjas tähtsust asjaolu, kas kuritegu on tuvastatud või mitte. KarS § 344 lg 1 sätestab: Dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. KarS § 344 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja sellest tulenevalt dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus. Tegemist on intellektuaalselt võltsitud dokumendiga (RKKKo 1-16-5757, p 12). Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, kuna selle alusel toimub pankrotipesa arvelt nõuete hüvitamine.
Alternatiivselt, kostja tunnustatud nõue põhineb ebaõigetel andmetel Kui kohus leiab, et kostja tunnustatud nõue ei põhine võltsitud andmetel, on tegemist ebaõigete andmetega. 6 2-20-13499
muutmise eelnõu 195 SE seletuskirjas on märgitud järgnev: „Täiendavalt võimaldatakse tunnustamist uuesti läbi vaadata ka juhul, kui tunnustamine põhineb ebaõigetel andmetel. Ebaõiged andmed on laiem alus kui võltsitud andmed, mille puhul peab olema tuvastatud reaalne andmete võltsimine. Tunnustatud nõude ulatus võib aga muutuda ka selle aluseks olnud andmete muutumisel. Näiteks on praktikas esinenud olukordi, kus nõuet tagab käendus ja käendaja on osa nõudest ära maksnud, kuid pankrotivõlausaldaja võlgniku suhtes nõuet pankrotimenetluses ei vähenda. Selliselt säilitab ta endale suurema häälte arvu ja suurema osa jaotisest, küll aga ei ole see õiglane teiste võlausaldajate suhtes, kui tema nõue reaalselt enam nii suur ei ole. Pankrotiseaduse loogikast tuleneb, et kui nõue on kaitstud ja tunnustatud, siis seda uuesti läbi vaadata ei saa, välja arvatud
Seetõttu tuleks täiendada
Kuivõrd avalduse nõude uueksläbivaatamiseks lahendab kohus, on tagatud ka õiguskindlus.“ Eeltoodust tulenevalt hõlmab
Seega, isegi kui kohus leiab, et kostja nõudeavaldus ja sellega esitatud dokumendid ei rajane võltsitud andmetel KarS § 344 mõttes, rajaneb kostja nõudeavaldus ebaõigetel andmetel ja sellest tulenevalt on täidetud
Hageja ei hakka siinkohal menetlusökonoomiast lähtuvalt kordama oma argumente. Hageja palub mitte arvestada tõendina 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkuleppeid (hagiavalduse lisa 9) ja arvata dokumendid tõendite hulgast välja. Samuti palus hageja kohtul edastada TsMS § 45 lg 6 alusel kuriteoteade (KarS § 344 lg 1 alusel) prokuratuurile. Hageja esitas 01.09.2022 ekspertiisitaotluse, mille kohus 05.10.2022 määrusega rahuldas. Kohus kohustas kostjat esitama ekspertiisi läbiviimiseks järgnevate dokumentide originaalid: 1) 26.08.2004 käendustasu kokkulepe; 2) 26.01.2011 käendustasu kokkulepe; 3) 20.04.2012 käendustasu kokkulepe. Kostja ei ole siiani nimetatud dokumentide originaale esitanud. Kostja esitas kohtule 20.12.2022 dokumentide koopiad, mille hageja oli ka hagiavaldusega esitanud (hagiavalduse lisa 9). Kostja teavitas kohut 21.12.2022, et tal dokumentide originaalid puuduvad. Hageja leiab, et ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Kostja tugines võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduste esitamisel muuhulgas 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkulepetele (hagiavalduse lisa 9). Hageja tugineb käesolevas tsiviilasjas sellele, et kostja tunnustatud nõue võlgniku pankrotimenetluses põhineb võltsitud andmetel. Hageja on seisukohal, et X.Y kostjana ja võlgniku juhatuse liikmena on käendustasu kokkulepped tagantjärgi sõlminud pankrotimenetluses võlgniku vastu nõuete tekitamiseks. Hageja ja erinevate kostjaga seotud äriühingute vahel on antud hetkel käimas lisaks käesolevale menetlusele kaks tsiviilasja (2-20-13497 ja 2-20-13496), mille sisuks on võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste aluseks olnud dokumentide ehtsus. Hageja sai 18.07.2022 kätte ekspertiisiakti tsiviilasjas nr 2-20-13496, mille kohaselt on kostja analoogses kohtuasjas nõudeavalduse aluseks olnud laenulepinguid ning võlatunnistuse suure tõenäosusega tagantjärgi vormistanud (hageja 01.09.2022 ekspertiisitaotluse lisa 1). Nimetatud tsiviilasjas tegi Harju Maakohus 23.04.2023 otsuse, millega rahuldas hagiavalduse ja jättis tunnustamata Esmar Holding OÜ nõude summas 1 614 754.40 eurot võlgniku pankrotimenetluses (lisa 1). 7 2-20-13499 18.07.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-DM0010 tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et laenulepingud ja võlatunnistus on valmistatud samaliigilise seadmega samaliigilisele paberile. Ühtlasi tuvastati ekspertiisiaktis, et kõik laenulepingud on tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt. Samuti esines laenulepingutel allkirjade survejälgi, mis viitavad asjaolule, et ÖM Bygg OÜ
lg 2 sätestab: Kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi. Riigikohus on 09.06.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13387 p-s 12 selgitanud järgnevat: Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul
lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma
Seega,
lg 2 alusel kohtusse pöördumiseks ja nõude uueks läbivaatamiseks peab olema peale nõude tunnustamist, sh peale nõuete kaitsmise koosolekut ilmnenud mingisugused asjaolud, mille pinnalt on alus arvata, et tunnustatud nõue põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel. Nõuete kaitsmise koosolek toimus käesolevas asjas 29.01.
Kuivõrd asjas ei ole võimalik ekspertiisi läbiviimine seetõttu, et kostjal väidetavalt dokumentide originaalid puuduvad (mille pinnalt ekspertiisi läbi viia) ning hageja on 2 Vastavate äriühingute vastu on hageja ka hagiavaldused kohtusse esitanud
MS § 277 lg 1 alusel jätta arvestamata vastavate dokumentidega. TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi võib kohus otsuse tegemisel jätta 9 2-20-13499 dokumendi arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja, kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud. Kuivõrd hageja on käendustasu kokkulepete võltsitust põhistanud ja ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik, palub hageja kohtul mitte arvestada tõendina 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkuleppeid ja arvata need tõendite hulgast välja (hagiavalduse lisa 9). III Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja hinnangul ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Õiguspraktikas on leitud, et kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatud kulutusi. Kostja on seisukohal, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on järgmised:
lg 2 ja 3 alusel hagi esitamist sellega, et hageja sai pankrotivõlgniku arvelduskontod kätte 2020. a kevadel, ehk pärast nõuete kaitsmise koosolekut ja jaotusettepaneku kinnitamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13387 tehtud lahendi punktis 12 leidnud, et: „Kolleegium märgib, et pankrotimenetluses peaks isik esitama oma vastuväited nõudele (sh nõude aluseks oleva lepingu võltsitusele tuginevad vastuväited) esimesel võimalusel. Kui isik teab, et nõue põhineb võltsitud dokumentidel, tuleb sellele tugineda ja oma vastuväide esitada juba nõuete kaitsmisel. Kolleegium on varasemas praktikas viidanud sellele, et nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes
juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13).
lg 2 viitab samuti sellele, et nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist saab nõuda siis, kui 10 2-20-13499 „ilmneb“, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel.
lg 2 mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem
Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul
lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma
Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hoolas võlgniku juhatuse liige tutvub võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega juba enne, kui nõuete kaitsmine toimub, mitte ei hakka sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja tunnustamist.“ Seega isegi kui eeldada hageja faktiliste väidete õigsust, m.h et ilma arvelduskontode väljavõtetega tutvumist ei saanud hageja nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväidet esitada, pidi hageja tutvuma (ja tal olid selleks kõik võimalused, mh pankrotimenetluses esindasid hagejat Soraineni advokaadibüroo advokaadid) enne nõuete kaitsmist pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentidega (sh arvelduskonto väljavõttega), pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega, mitte hakkama sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja tunnustamist. Pankrotivõlgniku pankrotihaldur Maire Arm saatis juba 29.11.2017 hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Triin Toomile kostja nõudeavalduse ja selle aluseks olevad dokumendid (Lisad 1 kuni 4 – M. Arm e-kirjade väljavõtted T. Toomile). M. Arm saatis 19.02.2019 hageja teisele lepingulisele esindajale advokaat Mari Agarmaale sama komplekti nagu oli saatnud 29.11.2017 T. Toomile (Lisa 5 – M. Arm e-kirja väljavõte M. Agarmaale). Nõuete kaitsmine toimus 29.01.2020. Võlgniku pankrotihaldur on nõuete aluseks olevate dokumentidega seotut täiendavalt selgitanud oma vastuskirjas (vt kostja 28.12.2020 menetlusdokumendi Lisasid 1 ja 2). Ehk hagejal/tema lepingulistel esindajatel oli piisavalt aega (3 aastat) analüüsida kostja nõudeavaldust, vajadusel küsida pankrotihaldurilt lisateavet ja -dokumente (sh arvelduskonto väljavõtet), valmistuda nõuete kaitsmise koosolekuks. Hagejal kostja nõudeavalduse pinnalt ühtegi küsimust ei tekkinud, sest pankrothaldurile ühtegi vastavasisulist taotlust ei esitatud, nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastu ei vaieldud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13387 tehtud lahendi punktis 13 leidnud, et kui võlgniku juhatuse liige (käesoleva kaasuse valguses pankrotivõlgniku võlausaldaja) teadis või pidi teadma lepingu võltsitusele viitavatest asjaoludest juba nõuete kaitsmise ajal, ei ole
Hageja on rajanud kogu oma hagi nende asjaolude ja tõendite analüüsimisele, mis olid hagejale teada või pidid olema teada (arvelduskonto pankrotihaldurilt väljaküsimise kaudu) enne nõuete kaitsmise koosolekut. Seetõttu on
lg-le 2 tuginemine esitatud asjaoludel juba kaitstud nõude puhul ilmselgelt põhjendamatu. Tegemist on perspektiivitu hagiga, mis tuleb jätta läbi vaatamata:
lg-le 2 tuginemine kaitstud nõude puhul ilmselgelt põhjendatud (ei ole isegi võimalik eeldada hagis esitatud väidete õigsust), sest hagejale olid või pidid olema teada kõik hageja poolt väidetavad probleemid ammu enne nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja oleks pidanud esitama nõuete kaitsmisel vastuväite. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja pole hagiavalduses toonud esile
MS § 392 lg 2 p 3 ja 4 ütlevad, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 392 lg 3 ütleb, et eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosaliste selgitusi ja neid küsitleda. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel, juhul kui kohus peab vajalikuks menetluse jätkumist, palub kostja, et kohus nõuaks hagejalt konkreetset selgitust, miks hageja ei esitanud nõuete kaitsmisel vastuväidet kostja nõudele olukorras, kus hagejale olid teada või pidid olema teada kõik hageja nõudega seotud asjaolud ja tõendid. Arvelduskonto väljavõtte või muude täiendavate dokumentide saamine pärast nõuete kaitsmise koosolekut ja jaotusettepaneku kinnitamist oli hageja passiivsuse tulem. Hageja peaks iga hageja poolt välja toodud ja kostja nõudega seotud väidetava probleemi kohta esitama konkreetse põhjenduse miks hagejal ei olnud teada või ei pidanud teada olema väidetav probleem enne nõuete kaitsmise koosolekut, et esitada nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväide. Hageja peab oma sellekohaseid väiteid tõendama. Kostja arvates ei ole hageja hagis ühtegi sisulist põhjendust ega põhjendust kinnitavaid tõendeid esitanud. Kostja leiab, et juhul, kui hageja oleks pidanud esitama vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul (arvestades eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis toodut), ehk hageja
lg 2 alusel esitatud hagi ei ole seal toodud põhjendustel selge, ei oleks 13 2-20-13499 menetlusökonoomilistel kaalutlustel õige, et kostja asub igat hageja poolset kostja nõuet puudutavat väidet ümber lükkama. Seeläbi paisutades menetluskulusid. Pankrotimenetluses esitatud nõuete sisuline vaidlus oleks tulnud lahendada nõuete tunnustamise (nõuete kaitsmise koosoleku järgse kohtumenetluse) vaidluse raames, kuid selleks oleks hageja pidanud nõuete kaitsmise koosolekul esitama vastuväite. Arvukates kohtulahendites on leitud, et
lg 2 on selge erand üldisest nõuete kaitsmise menetlusest ja
Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna võimaldaks kord juba tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada. Antud juhul ongi hageja alustanud kohtumenetlust vaatamaks läbi neid nõudeid, mis on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud, millede osas ei olnud ei halduril, võlausaldajatel (sh hagejal) vastuväiteid. Kõik hagis toodud väidetavad asjaolud olid hagejale tegelikkuses teada või pidid olema teada juba 29.11.2017 ja sellele järgnevalt nõuete kaitsmise koosolekul. Lisaks, pankrotihaldur kutsus võlgniku pankrotimenetluses 28.05.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku (vt kostja 28.12.2020 menetlusdokumendi Lisa 4), kus oli arutelu all võlgniku pankrotimenetluse lõpetamine ja pankrotimenetluses lõpparuande esitamine. Hageja lepinguline esindaja osales isiklikult 28.05.2020 võlausaldajate üldkoosolekul ning ka seetõttu oli ta teadlik või pidi olema teadlik kõigist asjaoludest, mis on hageja hagi aluseks. Kostja on avaldanud, et ei nõustu kohtu poolt ekspertiisi määramisega. Riigikohus on 09.04.2020 otsuses nr 2-17-14766 (vt p 15) selgitanud ja üle korranud varasemaid seisukohti, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-16-3785, p 14; Riigikohtu 23.10.2013 otsus nr 3-2-1-96-13, p 34). Laenulepingu saab lugeda tõendatuks sõltumata sellest, kas hilisemalt vormistatud dokumenti käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega pooled kinnitasid varasema laenulepinguga võetud kohustusi, või tagantjärele VÕS § 396 lg 2 alusel kirjalikult vormistatud laenulepinguna. Analoogses tsiviilasjas nr 2-20-13497 on kohus leidnud, et hagi on põhjendamatu ning jättis selle rahuldamata. Kabimo aga jätkab nende eksitavate taotluste tegemist, koormamaks kostjat, kohut, ekspertiisiasutust jne. Kostja arvates , kui kaks isikut on nii kokku leppinud, siis ei saaks olla vahet selles, kui nad fikseerivad varasemad kokkulepped ära hiljem – antud juhul Esmar Ehitus (võlgnik) ja mina, me sellised käendustasu kokkulepped tegime ja see on fakt. Isegi näiteks juhul, kui ekspertiis tuvastaks, et need dokumendid pole nendel märgitud kuupäeval koostatud, siis mida see juurde annab – sellised kokkulepped olid minul ja Esmar Ehitusel (võlgnikul) ja Kabimo ei saa nendesse kokkulepetesse, nende kokkulepete sisusse sekkuda. Kostja ei nõustu 05.10.2022 määruses on öelduga: „Koosmõjus eeltoodud asjaolude ja faktiga, et kostja ei ole kunagi käendustasu nõudnud ning kostjalt ei ole käendustasu sisse nõutud ja käendustasu maksmise kohustust ei nähtu ka võlgniku majandusaasta aruannetest, on hageja seisukohal, et kostja on käendustasu kokkulepped vormistanud tagantjärgi, et tekitada võlgniku pankrotimenetluses nõudeid.“ Kostja leiab, et tema, kui käendaja kohustused Swedbank ees oli üks teema ja seepärast olidki need võimalikud tulevased Swedbank nõuded kostja vastu, mis kostja käendusest tekivad, tingimuslikud. Seetõttu esitas kostja nõudeavalduse, millele nõuete kaitsmisel keegi vastuväidet ei esitanud. Kostja käendustasu ehk tasu, mis kostja Esmar Ehitusega kokku leppis, oli tasu selle eest, et kostja oli nõus 14 2-20-13499 käendama Esmar Ehituse kohustusi Swedbank ees, et Swedbank tuleb käendaja ehk kostja vastu. See oli kostja igapäevane reaalne risk ja stress, kui kostja annab eraisikuna käenduse, mille tagajärjel on pangal õigus tulla tema vara kallale. Kostja on kohut teavitanud, et kohtu poolt nõutavad dokumendid on vormistatud juba aastaid tagasi, osade kokkulepete puhul isegi juba üle 10 aasta. Seega on möödunud mistahes mõistlik aeg s,h ka võimalike aegumiste ja mõistliku eeldusena määratletav aeg. Kui nüüd soovitakse menetluse tekitanud isiku poolt, et kostja peaks suutma esitada kohtule kõikide nende dokumentide originaalid siis leiab kostja, et nende dokumentide originaalide nii pikaaegne alleshoidmine kostjal kui füüsilisel isikul ei olnud mõistliku eeldusena määratletav. Kostja ei saanud ega ka pidanud eeldama, et nii palju aastaid hiljem ja mistahes vaidlustamise tähtaegasid eirates on vajalik alles hoida nende dokumentide originaale. Kostja esitas need originaalid saneerimismenetluses või siis pankrotimenetluses juba ära ja kuna esitatud nõuet ja selle juurde lisatud dokumente nõuete kaitsmisel võlausaldaja ega ka halduri poolt ei vaidlustatud, kohus kinnitas ka jaotusettepaneku, kuna ka seda kohtumäärust võlausaldaja ega haldur ei vaidlustanud, siis ei olnud kostjal mõistlikku eeldust ega põhjust nende originaaldokumentide säilimise pärast muret tunda. Kostja ei olnud ka ühegi õigusaktiga kohustatud neid eraldi alles hoidma. Lisaks leiab kostja, et ka tegelikkuses on kogu see õigussuhe ju kostja ja Esmar Ehitus juhatuse liikme ja esindaja vaheline ehk siis on kostja pooltena samade isikute esindaja. Kostja oli selle õigussuhte osapool ja oli selle õigussuhte tekitaja. Lisaks arvab kostja, et olemasolevatest dokumentidest nähtub, et reaalselt on rahad liikunud pangaülekandega, seega ei ole antud menetluses vaidlust rahade liikumise kohta (need õigussuhted – kokkulepped ei olnud rahatud). Neid asjaolusid arvestades edastab kostja antud olukorras kohtule oma täiendava originaalkinnituse. Kostja edastab kohtule sellekohase täiendava originaal-kinnituse veel ka postiga ja ühtlasi kinnitab kostja veelkordselt, et kostja sõlmisis selle (juurde lisatud dokumentides) viidatud õigussuhte – kokkuleppe vastavas raha pangaülekannetes määratud ajal ja tingimustel ning andis vastava allkirja tulenevalt sellest tekkinud õigussuhtest. Tegemist ei olnud ja ei ole mitte kuidagi fiktiivsena või olematuna määratletavate õigussuhetega. Võlausaldaja eesmärk antud õigussuhet vaidlustada on mistahes moel aegunud, kostja palub kohaldada võlausaldaja nõudele aegumist, samuti on võlausaldaja nõue vastuolus kohtupraktika ja pankrotiseaduse põhimõtetega. IV Kohtu põhjendused 3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 106 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. 15 2-20-13499
lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus hageja Kabimo AS nõue summas 1 525 981.29 eurot, jaotis 19,64% ja kostja X.Y (tingimuslik) nõue summas 1 010 037 eurot, jaotis 13,0%. Poolte vahel on vaidlus selles, kas: - ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses tunnustatud kostja X.Y (tingimuslik) nõue summas 1 010 037 eurot põhineb võltsitud andmetel või mitte; - kas hagejal oleks pidanud ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses kostja nõudeavalduse ja selle lisade ning muude talle teadaolevate asjaolude pinnalt tekkima enne nõuete kaitsmise koosolekut kahtlus kostja nõude põhjendatuse ja võimaliku võltsituse osas. 9. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostja nõude uuesti läbivaatamiseks
lg 2 sätestatud asjaoludel tuleneb asjaolust, et 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõue, mis põhineb võltsitud andmetel. Vaidlus puudub selles, et hageja ei vaielnud 29.01.2020 kostja nõude tunnustamisele vastu. Hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted 21.04.2020 (hagiavalduse lisad 4 ja 5). Hageja selgitas, et kuigi nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020 ja Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega jaotusettepaneku, saigi hageja alles kevadel
juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13).
lg 2 viitab samuti sellele, et nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist saab nõuda siis, kui „ilmneb“, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel.
lg 2 mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem
Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul
lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma
Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hoolas võlgniku juhatuse liige tutvub võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega juba enne, kui nõuete kaitsmine toimub, mitte ei hakka sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja tunnustamist.“
Tsiviilasjas nr 2-20-13496 on ringkonnakohus otsuse punktis 43 jõudnud järeldusele, et „kuna hageja ei selgitanud enne nõuete kaitsmise koosolekut välja asjaolusid kostja poolt võlgnikule laenude andmise kohta ja võlatunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, mis jäid 17 2-20-13499 kostja nõudeavalduse ja selle lisade põhjal ebaselgeks, kuigi hagejal oli seda võimalik teha, ja kostja nõudele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet ei esitanud, siis ei saa hageja kostja tunnustatud nõuet laenu mitteandmisele ja dokumentide võltsitusele tuginedes
Hageja esiletoodud asjaolud, millele tuginedes ta leiab, et kostja nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, on sellised, mida hageja teadis enne nõuete kaitsmist ja nendest teada saamist ei ole võimalik seostada võlgniku arvelduskonto väljavõtte saamisega 21.04.2020. Seega ei ole
lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uus läbivaatamine põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.“ Tsiviilasjas nr 2-20-13497 tehtud ringkonnakohtu otsuse punktis 16.5 jõudnud järeldusele, et „Kolleegiumi hinnangul saab olukorras, kus võlausaldajal on alust kahelda selles, kas teise võlausaldaja nõude aluseks oleva laenulepingu alusel on laen välja makstud või mitte (mh kuna nõudeavaldusele lisatud dokumentidest see ei nähtu), temalt mõistlikult eeldada selle kohta haldurilt või ka nõude esitanud võlausaldajalt lisainfo, sh haldurilt võlgniku pangakonto väljavõtete küsimist. Praegusel juhul ei ole ka alust arvata, et hageja ei oleks haldurilt küsimise korral lisateavet saanud.“
Samuti puudub eeltoodud asjaolul alus hageja käendustasu kokkulepete võltsituse väite tõendatuks lugemine tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke käendustasu kokkulepete originaale. Lisaks eelnevale märgib kohus, et ka hageja viidatud asjaolu, et kostja esitatud garantiikirjadel puudus AS Swedbank allkiri pidi olema hagejale kostja nõudeavalduse ja selle lisadega tutvudes olema võimalik 19 2-20-13499 tuvastada enne nõudeavalduse esitamist ja see asjaolu ei anna alust
13.5. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et võlgniku juhatuse liige X.Y tegi võlgniku varatuks eesmärgiga hoiduda hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest summas 1 525 981.29 eurot ja võlgniku pankrotimenetluse kontrollimiseks fabritseeris X.Y Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude aluseks olevaid andmeid. Jaotusettepanekust nähtub, et X.Yile võimaldas kontrolli pankrotimenetluse üle kostja, Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude tunnustamine. Kuna X.Y pole võltsitud andmeid esitanud mitte ainult kostja nõudeavalduse koosseisus, vaid ka Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõudeavalduse koosseisus ning võltsitud andmed põhinevad võltsitud dokumentidel, mis omavahel sarnanevad ja on seotud samade asjaoludega, palus hageja liita käesoleva kohtuasja nimetatud isikute vastu esitatud kohtuasjadega. Kohus jättis 05.10.2020 määrusega hageja taotluse tsiviilasjade nr , milles hageja vaidlustas ka Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõuete tunnustamised, liitmiseks rahuldamata. Nimetatud tsiviilasjades nr 2-20-13496 ja 2-20-13497 tehtud lõpplahendeid on kohus kajastanud käesolevas otsuses. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldused seonduvad võlausaldajate Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõuetega, mis hageja hinnangul samuti põhinevad võltsitud algdokumentidel, ei tõenda samuti kostja nõude võltsituse asjaolusid, mis ilmnesid alles pärast nõuete kaitsmist ja jaotusettepaneku kinnitamist võlgniku pangakonto väljavõttega tutvumisel. Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktis 11 analüüsinud eeltoodud võlausaldajate vastu esitatud hageja võltsituse vastuväitel põhinevate nõuete asjades tehtud lahendeid, kust nähtub, et hageja nõuded jäid rahuldamata peamiselt seetõttu, et hageja ei olnud kostjate nõuetele esitanud vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut, millest tulenevalt puudus ka viidatud tsiviilasjades hagi rahuldamiseks
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka viidatud tsiviilasjadest ei ilmnenud aluseid, mis käesolevas tsiviilasjas võimaldaks hagi rahuldada
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole enne nõuete kaitsmise koosolekut välja selgitanud kostja nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis kostja nõudeavalduse ja selle lisadega ning koosmõjus muude ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldustega oleks hagejal võimaldanud esitada kostja nõudele käesolevas hagiavalduses esitatud vastuväited. Kuna hageja ei esitanud nõuete kaitsmisel hagiavalduses viidatud kahtluseid ja puuduseid kostja nõudeavalduses, siis puudub hagejal alus kostja tunnustatud nõuet nõude aluseks olevate dokumentide võltsituse vastuväitele tuginedes
MS § 45 lg 6 alusel kuriteoteade (KarS § 344 lg 1 alusel) prokuratuurile. Hageja leiab, et täidetud on KarS § 344 lg 1 tingimused, st dokumendid (nõudeavaldus, käenduslepingud, käendustasu kokkulepped), mille alusel X.Y on nõudeavaldused esitanud, on tõenäoliselt võltsitud. Kostja vastuväite kohaselt on kohtu poolt nõutavad dokumendid vormistatud juba aastaid tagasi, osade kokkulepete puhul isegi juba üle 10 aasta, millest tulenevalt on kostja hinnangul möödunud mistahes mõistlik aeg sh. ka võimalike aegumiste ja mõistliku eeldusena määratletav aeg. 20 2-20-13499 Kohus leiab, et hageja taotlus kuriteoteate esitamiseks TsMS § 45 lg 6 alusel ei ole põhjendatud, kuna TsMS § 45 lg 6 ei reguleeri hageja taotletud kuriteotunnustega tegude korral kuriteoteate esitamist. Pankrotiasjades reguleerib kuriteoteate esitamist
, mille kohaselt pankrotihaldur või kohus teatab maksejõuetuse tekkimisega seotud kuriteotunnustega teost prokuratuuri või politseid kriminaalasja alustamise otsustamiseks. 16.Muud asjas kogutud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 juhindudes jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.