2-23-14292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 06. märts 2024 Tsiviilasja number 2-23-14292 Tsiviilasi L Rhagi S J vastu elatise n

) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 12. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (

§ 101

lg 1).

§ 101lg 3, 4, 5, 6, 7 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4. novembril 2023 esitatud menetlusdokumendis hageja palub kostjalt välja mõista elatis täpsustatud summas 195 eurot, kuid kohtuistungil on hageja esindaja nõudnud seda summas 200 eurot kuus. Hageja ei ole täpsustatud hagi esitanud. Seega tuleb tema nõudeks lugeda elatise väljamõistmine 195 eurot kuus alates 09.10.2023, mis on väiksem kui

§ 101alusel arvutatav summa.

Minimaalmääras või sellest väiksemas ulatuses elatise nõudmisel ei pea hageja lapse vajadusi tõendama. 14. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja varaline seisund võimaldab elatise maksmist hageja poolt nõutud ulatuses ja kas esinevad alused elatise hageja poolt nõutud summast väiksemas summas väljamõistmiseks. Kostja esitatud AS-i xxxx 07.09.2023 palgateatise kohaselt kostja töötab trammide xxxx sisekoristuses ja sai netotöötasu 2023 augustis 722.71 eurot (dtl 11), septembris 828.51 eurot (dtl 91), oktoobris 643.50 eurot (dtl 33), novembris 2023 701.43 eurot (dtl 89) ja aasta tulemustasu 263.08 eurot (dtl 90) ehk keskmiselt 790 eurot kuus (3 159.23 : 4) 3

§ 102

lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 lause 1 ja 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja esindaja selgituste kohaselt kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel 1 alaealine laps. Kostja sissetulekut arvestades, ei esine kostja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseid, mistõttu hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis summas 195 eurot kuus alates nõude esitamisest. Pärast hagejale makstava 195 eurot maha arvamist jääb kostja sissetulekust kostja ja tema teise lapse ülalpidamiseks üle 595 eurot (790 – 195) ehk 195 eurot kostja teise lapse ülalpidamiseks ja 400 eurot kostja enda ülalpidamiseks, mis ongi

§ 102lg 2 teises lauses sätestatud põhimõtte eesmärk. 16. Ts

MS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus mõistab kostjalt S J’elt välja elatise hageja L R kasuks summas 195 eurot kuus alates 09.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsus osas, milles maakohus mõistis S J L R kasuks välja elatise suuremas summas kui 150 eurot kuus, samuti menetluskulude jaotuse osas.
7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata osas, milles L R palub mõista S J L R kasuks välja elatise suuremas summas kui 150 eurot kuus, ning jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4