Obsah (6)

§ 663§ 667§ 20§ 199§ 656§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-101553 Tsiviilasi

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. septembri 2024 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse seisukohaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et ei teatanud kohtukoosseisu vahetumisest puudutatud isikule ega põhjendanud seda menetlust lõpetavas määruses. 9.1.

§ 20

lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel on

§ 199

lg 1 p 2 järgi õigus teada nimeliselt tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu, et mh vajaduse korral esitada

§ 199lg 1 p 3 järgi kohtukoosseisu liikmete vastu taandusi.

Kui tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses ja otsuse peab mingil põhjusel tegema esialgu välja kuulutatud kohtukoosseisust erinev koosseis, tuleb sellest menetlusosalistele enne lahendit teatada. Kirjalikus menetluses kohtukoosseisu vahetumisest menetlusosalisele enne lahendi tegemist teatamata jätmine on menetlusõiguse normi rikkumine (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499/63, p 14). Samas lahendis on Riigikohus siiski märkinud ka seda, et olukord, kus kohus märgib kohtukoosseisu muutumise ja selle põhjused kohtuotsuse põhjendustes, ei pruugi olla menetlusõiguse normi nii oluline rikkumine, et see tingiks kohtuotsuse tühistamise (RKTKo 19.06.2020, 2-18-6499/63, p 14). Praeguses asjas ei ole maakohus enne asjas lõpplahendi tegemist teavitanud puudutatud isikut kohtukoosseisu vahetumisest. Maakohus märkis menetlust lõpetavas määruses kohtukoosseisu vahetumise kohta kõigest seda, et käesolev tsiviilasi jagati kohtunik Tarmo Tina menetlusse. Määruses puudub viide kohtukoosseisu muutumise alusele ja/või põhjusele. Seega ei saanud puudutatud isik praeguses asjas ka menetlust lõpetavast lahendist teada, mis alusel kohtukoosseis muutus. 9.2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et teatas menetlusosalistele kohtukoosseisu vahetumisest erineval ajal ja lasi menetluskulude nimekirja esitada ainult avaldajal. Maakohus teatas avaldajale kohtukoosseisu muutumisest 20. septembri 2024 hommikul ja palus samal päeval esitada menetluskulude nimekiri (dtl 186). Puudutatud isikule ei antud võimalust esitada oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirjale. Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1) ja õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet (

§ 7

). Seega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja menetluskulud välja olukorras, kus puudutatud isikul puudus isegi võimalus esitada selles osas oma seisukoht.

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama tõendeid puudutatud isiku aegumise vastuväite kohta. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1421,17 euro saamiseks
2. jaanuaril
3. Puudutatud isik esitas maakohtu menetluses aegumise vastuväite avaldaja nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks
4. aastal. Maakohus jättis vastuväite rahuldamata. 5 10.
5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist KrtS § 40 lg 1 alusel. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 kohaselt kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas avaldaja nende nõuete aegumistähtaeg, mis muutusid sissenõutavaks
6. aastal,
7. jaanuaril 2021 ja lõppes
8. detsembril
9. 10.
10. Maakohus leidis, et avaldaja nõue
11. aasta eest ei ole aegunud, sest avaldajal oli õigus VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda järgnevalt tasutu arvelt täidetuks eelnevalt sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Selle sätte kohaldamise eelduseks on tingimus, et võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole praegusel juhul väitnud, et ta on määranud, mis kuude eest ta summasid tasus (mõne juhul on makse selgitusse märgitud vaid "võlg"). Puudutatud isik vaidleb määruskaebuses vastu maakohtu seisukohale ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Puudutatud isik on igas maksekorralduses selgelt märkinud, mille eest ta tasub. Tasutud 300 eurot selgitusega „võlg“ kohta on puudutatud isik selgitanud, et see ei puuduta käesoleva menetluse vaidlust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas esinevad alused VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamiseks. Kui leiab kinnitust puudutatud isiku väide, et ta on igas maksekorralduses märkinud, mille eest ta tasub, siis ei ole VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise eeldused täidetud. 10.
12. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et puuduvad VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaldamise eeldused, peab maakohus andma hinnangu ka avaldaja alternatiivsele seisukohale, et puudutatud isik tunnustas TsÜS § 158 lg 2 tähenduses avaldaja nõuet kogu
13. aasta eest sellega, et tegi
14. septembril 2021 makse 300 eurot selgitusega „Võlg“. Seejuures tuleb arvestada, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete tegemisel eeldada võlgniku tahet tunnustada nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-106-16, p 13).
15. Avaldaja alates
16. aastast sissenõutavaks muutunud nõutele on puudutatud isik esitanud vastuväite, et n-ö maja teenindamise tasuna on tal õigus tasuda eritariifi 0,2516 eurot/ m2 alusel ja suurema summa nõudmine temalt on vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3). Puudutatud isik leidis, et eritariifi aluseks on kokkulepe avaldaja juhatusega
17. aastal ning et ka hilisemad tariifi tõstmise otsused talle ei kohaldu.
18. Asja uuel läbivaatamise peab maakohus andma hinnangu avaldaja nõude põhjendatusele, arvestades nii puudutatud isiku vastuväiteid kui ka asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et KrtS §-de 40 ja 41 järgi kehtestatakse korteriomanike poolt korteriühistule tehtavate maksete suurus majanduskavaga. Seejuures kehtib üldine reegel, et majandamiskulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda seaduses ettenähtud kulude jaotuse reeglist, tingimusel et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
19. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomanike üldkoosolek on kehtestanud erineva tariifi juriidilistele isikutele ja korteriühistu on seda tariifi kohaldanud mitteeluruumi korteriomandile, siis on põhjendatud käsitleda tariifi mitteeluruumi omanikule kehtiva 6 tariifina, sõltumata sellest, kas mitteeluruumi korteriomandi omanik on juriidiline või füüsiline isik. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu (VÕS § 29 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul saab seda lepingu tõlgendamisele kehtivat normi kohaldada analoogia korras ka muudele tehingutele, sh juriidilise isiku otsustele. Korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt korteriomaniku majandamiskulude suurus sõltub ainult sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, sõltumata korteriomandi otstarbest või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest, võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2).
20. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse põhjendustes on avaldaja menetluskulude arvestus ebatäpne. Määruse resolutsioonis on puudutatud isikult välja mõistetud menetluskulud 1178,20 eurot. Määruse põhjenduste p 12 kohaselt on avaldaja palunud välja mõista menetluskulud 1178,20 eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, ja õigusabikulud 244 eurot käibemaksuga, dokumentaalsete tõendite saamise kulu 3 eurot ja sõidukulu istungile 12,20 eurot, mis teeb kokku 324,20 eurot, mitte 1178,20 eurot. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ka see ebaselgus kõrvaldada. (allkirjastatud digitaalselt) 7