Obsah (13)

§ 423§ 168§ 164§ 177§ 456§ 663§ 667§ 662§ 651§ 463§ 162§ 171§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-909 Kohtuasi B.B hagi N.M-i ja Y

) § 178 lg-d 1 ja 2). Asjaolud ja menetluse käik

1. B.B (hageja) esitas 18.01.2024 Harju Maakohtule hagi N.M-i (kostja I) ja Y.H (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2023/3413 ja 014/2023/
2. Hagejalt mõisteti 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-18677 välja kummagi kostja kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostjate seaduslik esindaja esitas 04.12.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse elatise sissenõudmiseks 05.06.2020 otsuse alusel. Kohtutäitur algatas avalduse alusel täiteasjad nr 014/2023/3413 ja nr 014/2023/
3. 2 28.02.2022 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-18464, millega määrati kindlaks hageja ja kostjate suhtluskord. Selle kohaselt on alates määruse jõustumisele järgnevast kümnendast kuust (ehk alates 01.12.2022) kostjatel hageja ja laste ema juures vahelduv elukoht. Hageja esitas 21.03.2022 kostjate vastu hagi elatise tasumisest vabastamiseks alates 01.12.2022 (tsiviilasi nr 2-22-4148). 24.04.2023 tegi Harju Maakohus otsuse, millega rahuldas hageja elatise tasumisest vabastamise nõude alates 01.12.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 01.12.2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mistõttu ei ole ringkonnakohtu otsus veel jõustunud. Sundtäitmised tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja elatist tasuma ei pea.
5. Maakohus võttis hagiavalduse 19.01.2024 määrusega menetlusse.
6. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Täitmisavalduse esitamise hetkeks oli elatisvõlgnevus kokku 7592 eurot. Kuigi hageja väidab, et kostjatel on vanemate juures vahelduv elukoht, siis faktiliselt ei vasta see tõele. Kostjad keelduvad hageja juurde minemast ning ei ole alates
7. aastast päevagi hageja juures viibinud. Kohtud on teinud tsiviilasjas nr 2-22-4148 laste huvidega vastuolus oleva lahendi.
8. Maakohus tegi 22.02.2024 määruse, millega peatas menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-
10. Maakohus uuendas 12.03.2024 menetluse.
11. Kostjad esitasid 27.03.2024 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-22-4148 tehtud lahend hageja elatise tasumise kohustusest vabastamiseks 11.03.2024 jõustunud, sundtäitmise alus ära langenud ning kohtutäitur täitemenetlused lõpetanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
12. Maakohus tegi 16.05.2024 määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata, menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda ning mõistis temalt hageja kasuks välja menetluskulud 2810,92 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 7.
13. Kuna täitemenetlused on lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik taotletavat eesmärki enam saavutada ning hagi tuleb jätta

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

7.2. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud kõrvale kalduda

§ 168

lg-s 2 sätestatud põhimõttest ning menetluskulud tuleb jätta analoogia korras

§ 164lg 1² alusel kostjate seadusliku esindaja kanda.

Kostjate seaduslik esindaja ei kasutanud täitemenetluste algatamisel oma õigusi heauskselt, mistõttu pidi hageja esitama oma õiguste kaitseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kostjate seaduslik esindaja algatas täitemenetlused tsiviilasjas nr 2-19-18677 tehtud ringkonnakohtu 05.06.2020 otsuse alusel, kuigi teadis, et tsiviilasjas nr 2-22-4148 olid nii maa- kui ka ringkonnakohus elatise suurust muutnud ja määranud, et alates 01.12.2022 ei ole hageja kohustatud kostjatele elatist maksma. Kostjate seaduslikule esindajale pidi olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus võib maa- ja 3 ringkonnakohtu otsusega nõustuda. Käesolevaks ajaks on hagi esitamise põhjuseks olnud täitemenetlused kostjate taotlusel lõppenud. 7.3. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks osaliselt, st kokku 14 tunni ja 30 minuti ulatuses ning vähendas ajakulu 4 tunni ja 45 minuti võrra. Maakohus leidis, et 17.–18.01.2024 menetlustoimingutele hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ajakulu on 7 tundi, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Piisav ajakulu 24.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele ja e-toimiku kaudu kohtule esitamisele on 30 minutit. Põhjendatud ajakulu arve nr 2024033 spetsifikatsioonis nimetatud tegevustele on 1 tund, sest selles toodud toimingud on väikese ajamahuga. Põhjendatud ajakulu arve nr 2024065 spetsifikatsioonis nimetatud tegevustele on 2 tundi. Põhjendatud ajakulu 09.04.2024 toimingutele on 2 tundi, sest see on leheküljelise seisukoha koostamiseks piisav aeg. Samuti on põhjendatud 19.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit. Maakohus leidis, et arvestades asja keerukust, materjale, menetluse käiku ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 126,27 eurot (käibemaksuga) põhjendatud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1500,75 eurot, millele lisandub käibemaks 330,17 eurot, kokku 1830,92 eurot. Kokku määras maakohus hageja menetluskulude suuruseks 2810,92 eurot (sh riigilõiv 980 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1830,92 eurot), mille mõistis kostjate seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja. Samuti märkis maakohus hageja taotlusel

§ 177

lg 4 alusel, et kostja seaduslikul esindajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ning teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ning mõista hageja menetluskulud 3410,67 eurot (koos käibemaksuga) välja kostjate seaduslikult esindajalt või alternatiivselt kostjatelt ning jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hageja kulude vähendamiseks puudus alus. Kulude vähendamisega võimaldab kohus kostjate seaduslikul esindajal hagejat majanduslikult kurnata, sundides teda osalema kulukates kohtuvaidlustes ilma, et ta saaks kaasnevad kulud hüvitatud. Kostjate seaduslik esindaja, kes asjatult ja teadlikult tekitas vaidluse, peab kõigi kaasnevate kulude eest vastutama. 9-leheküljelise hagi ja tagamise taotluse koostamise ning 13 lisa komplekteerimise põhjendatud ajakulu oli 8 tundi 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise tavaline mõistlik aeg on 1 tund. Arve nr 2024033 kohaste tegevuste mõistlik ajakulu on 2 tundi ning arve nr 2024065 puhul 3 tundi. 09.04.2024 toimingute mõistlik ajakulu on 2 tundi 30 minutit, sest see sisaldab mh kohtupraktika analüüsi uudse menetlusliku olukorra osas. Kostjate määruskaebus
2. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda ja mõistis need temalt 4 välja. Kostjad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja või alternatiivselt poolte endi kanda. 9.
3. Kostjad ega kostjate ema ei olnud täitmisavaldust esitades pahatahtlik. Kohtu järeldus, justkui pidi kostjate emale olema mõistlikult ettenähtav, et Riigikohus võib maa- ja ringkonnakohtu otsusega nõustuda, on vastuolus

§ 456

lg-st 1 ja § 457 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt ei ole kohtulahendil enne jõustumist siduvat toimet. Arvestades vaidluse sisu ja ebaõiglust laste suhtes, eeldasid kostjad põhjendatult, et Riigikohus kohtulahendid tühistab. Hageja ei ole tõendanud, et ta annab lastele ülalpidamist vabatahtlikult ja vahetult. Täitmisavaldus ei olnud pahatahtlik, sest lastel on õigus hagejalt ülalpidamist saada. Ebaõiglane on jätta alaealised kostjad või kostjate ema hageja menetluskulude eest vastutama. Väär on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui hageja soov oli peatada 05.06.2020 tsiviilasjas 2-19-18677 tehtud kohtulahendi täitmine, saanuks ta esitada tsiviilasjas 2-22-4148 hagi tagamise taotluse ning paluda kohtult hagi tagamise korras, et seni kuni toimub tsiviilasja 2-22-4148 menetlus, ei ole hageja kohustatud elatist tasuma. Hageja seda ei teinud ning pidi seega arvestama, et elatise lahend on täidetav ka täitemenetluses. 9.2. Asjas ei kohaldu

§ 164

lg 1², kuna tegemist ei ole alaealiste laste elatisenõude rahuldamata jätmisega ega ka hagilise perekonnaasjaga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulud hagilises perekonnaasjas jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kui kohus pidas asja hagiliseks perekonnaasjaks, tulnuks igal juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda. 9.

1. Kostjate seaduslikult esindajalt ei saa menetluskulusid välja mõista, sest ta ei ole menetlusosaline siinses asjas. 9.
2. Kostjad paluvad hinnata menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus eksis, kui leidis, et lepingulise esindaja tasu 1830,92 eurot on põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja vähest keerukust, ei saanud hageja põhjendatud kulutuste maht ületada kostjate õigusabikulude mahtu. Menetluse edasine käik
3. Hageja vaidles kostjate määruskaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda (resolutsiooni p 2), mõistis välja kostjate seaduslikult esindajalt hageja kasuks menetluskulud 2810,92 eurot, s.o riigilõivu 980 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 1830,92 eurot (resolutsiooni p 3) ning viivise väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni p 4). Tühistatud 5 osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hageja määruskaebus ja kostjate määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. 13.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud hagi läbivaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 1). 15. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et praegusel juhul ei ole

§ 164

lg 1² kohaldamine analoogia korras võimalik.

§ 164

lg 1² kohaldamine eeldab, et kohus on teinud alaealise lapse elatisnõude kohta sisulise lahendi. Siinses asjas ei olnud tegemist lapse elatisnõudega, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. 16. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata, kohaldub menetluskulude jaotusele

§ 168

lg 2.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul ei esine

§ 168

lg-tes 3–5 sätestatud aluseid, mistõttu tuleks jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätet saab kohaldada ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kostjad esitasid 04.12.2023 hageja suhtes täitemenetluse algatamise avalduse olukorras, kus jõustunud suhtluskorra määruse alusel oli alates 01.12.2022 määratud kostjatele vanemate juures vahelduv elukoht ning ringkonnakohus oli 01.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-224148 maakohtu otsuse hageja elatisest maksmise kohustusest vabastamiseks muutmata jätnud. Kostjatele ei saa ette heita, et nad ringkonnakohtu otsuse edasi kaebasid. Samas olid kohtud tsiviilasja nr 2-22-4148 menetluses rõhutanud Riigikohtu selget seisukohta (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491), mille kohaselt tuleb kohtu poolt määratud vahelduva elukohaga suhtluskorda elatise määramisel arvestada ning vanemate poolt suhtluskorra täitmata jätmine ei anna alust sellest kõrvale kalduda. Seega oli pooltele Riigikohtu seisukoht teada ning nad ei saanud eeldada, et kohtud sellest asja lahendamisel ei lähtu. Kostjad pidid arvestama võimalusega, et suure tõenäosusega vabaneb hageja kostjatele elatise tasumise kohustusest ning sundtäitmine osutub alusetuks. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

17. Seoses hageja ja kostjate määruskaebuste osalise rahuldamisega jäävad määruskaebuste menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 poolte kanda.

Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 6 18. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad. (allkirjastatud digitaalselt) 7