← Eesti

2-23-13052/31

Obsah (7)§ 164§ 657§ 652§ 230§ 439§ 654§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 13.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13052 Tsiviilasi D.

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

3.

  1. Maakohus tuvastas, et kostja on vanem, kes igapäevaselt ei ela koos lastega. Kostja ei tõendanud regulaarselt vähemalt miinimumelatise maksmist. Kostja küll märkis, et on kandnud teatud kulusid seoses hagejatega (lasteaia tasud, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/ reisid), kuid erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleb ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena. Samuti ei tõenda kostja esitatud maksedokumendid, kellele konkreetselt asju osteti. Nimetatud dokumendid kinnitavad üksnes toodete maksumust teataval ajal. 3.
  2. Mõlema hageja igakuised kulud on põhjendatud järgmiselt: toidukulu 200 €, kulu hügieenile 15 € ja ravimitele 15 €, eluasemekulu 175 €, lasteaiakulu 75 €, kulu riietele ja jalanõudele 70 €, kulu vaba aja veetmisele 100 €. Seega hagejate igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale (01.04.2023 – 31.03.2024 oli baassumma 249,78 € ja alates 01.04.2024 on see 272,76 €), millele tuleb PKS § 101 lg 4 3

(7)kohaselt lisada 3% eelneva aasta keskmisest brutopalgast ning PKS § 101 lg 5 kohaselt maha arvestada pool lastetoetust. 3.
  1. Suhtluskorra vaidluses ei ole lõplikult suhtluskorda kindlaks määratud ning esialgse õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa seitset ööpäeva kuus. Seega ei saa elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada. 3.
  2. Hagejate vanusevahe on alla kolme aasta, järelikult tuleb hageja II elatise summat PKS § 101 lg 7 alusel vähendada 15%. 3.
  3. Kostja esitas oma majandusliku olukorra tõendamiseks Maksu- ja Tolliameti väljavõtte, mille kohaselt oli tema igakuine töötasu 725 € (bruto) X OÜ-lt. Alates 01.01.2024 on brutotasu 820 € kuus. Lisaks on kostja kasutuses tööandja elukohana kasutatav korter ja ametiauto. Maakohus tegi päringud krediidiasutustele, kelle vastuste kohaselt on kostjal kontod SEB Pangas ja Swedbankis. Neil kontodel vabad vahendid ja toimingud puudusid. Nii ei ole kontrollitavad kostja tegelikud sissetulekud, mis võivad laekuda kolmandatele kontodele, ega võimalikud väljaminekud. Äriregistrist nähtub, et kostja on seotud 14 äriühinguga, milles ta on juhatuse liige (sh X OÜ-s) ja neljas neist ka tegelik kasusaaja. Seega pole tõendatud, et kostja ei saa täiendavalt tulu teenida. 3.
  4. Lisaks hagejatele on kostjal veel üks laps, kellele kostja kohustub andma ülalpidamist 225 € kuus kuni tema täisealiseks saamiseni (09.09.2029). Samas ei ole tõendatud, et kostja või tema kolmas ülalpeetav jääksid hagejatele elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Arvestades kostja sissetulekuga ja seotust erinevate äriühingutega, võimaldab kostja varaline seisund elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste laste ülalpidamine kahjustuks. Seega ei saa elatist vähendada alla miinimummäära PKS § 102 alusel. 3.
  5. Kostja makstud lasteaia tasu arvelt ei ole mõistlik vähendada igakuist elatist, sest tegemist on ajutise muutuva kuluga. Kostjal on võimalus lasteaia tasu arvelt hagejate nõude osas teha tasaarvestus. POOLTE SEISUKOHAD
  6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hagejate kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  7. Esiteks leidis maakohus ekslikult, et vaidlust ei ole laste elukoha üle. Pooleli on suhtluskorra vaidlus, milles kostja taotleb vanematele võrdset aega lastega. Alles suhtluskorra lahendi jõustumisel selgub, kellega hakkavad lapsed elama. 4.
  8. Teiseks tuvastas maakohus vääralt, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult, elades lastega koos, kandes nende eest erinevaid kulutusi (sh lasteaiatasu) ja osalenud laste kasvatamises. Seega ei ole PKS § 100 lg 2 eeldused täidetud ja kostjal puudub kohustus tasuda igakuiselt elatist rahas. 4.
  9. Kolmandaks jättis maakohus tuvastamata ema tehtavate kulutuste suuruse ja üleüldse ülalpidamise andmise. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. Maakohus ei ole kohaselt tuvastanud, kas ema täitis ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed olid isaga ja kui suures ulatuses on ema kandnud lastega seotud kulusid. Ema esitas maakohtule valeväiteid, sest lasteaiakulu kannab isa ja lapsed ei käi akrobaatika trennis. 4.
  10. Neljandaks jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata PKS § 101 lg 6, sest nimetatud sätte kohaldamise ainus eeldus ei ole jõustunud suhtluskorra lahend. Lähtuda tuleks tegelikest 4
(7)asjaoludest. Viimasel aastal on lapsed olnud isaga keskmiselt 12 ööpäeva kuus. Sellel ajal on isa üksi täitnud laste ülalpidamiskohustust.
  1. Hagejad vaidlevad kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagid rahuldamata osas, milles maakohus jättis konkreetselt arvesse võtmata kostja makstud lasteaiatasu summas 71,25 € kummagi hageja kohta ja nägi kostjale ette tulevase tasaarvestuse võimaluse (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu lõppjäreldusi muuta, aga ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad igaüks ise oma menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest selle kohta, et kostja on hagejate isa ja lapsed elavad igapäevaselt ema juures (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohtus on vaidluse all, kas lapsed viibivad isa juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus ja kas isa täidab ülalpidamiskohustust vahetult. Laste viibimise kohta esitas kostja 15.08.2024 täiendavaid tõendeid (dtl 209–217), mis kohus võtab toimikusse ja mida saab hinnata kaebuse lahendamisel.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kummalegi hagejale makstava igakuise elatise suuruse osas. Kaebuse väited pole põhjendatud ega tingi vaidlustatud otsuse muutmist. 8.
  2. Kaebuse esimene väide on ainetu. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 3 õigesti, et puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Kostja hagivastuse p-s 2.6 sisaldub nõustumine väitega, et alates 08.09.2023 on lapsed viibinud koos emaga. Suhtluskorra vaidluse tulemusel võib küll selguda, kelle juures elavad lapsed edaspidi, aga alates käesolevas asjas hagi esitamisest on nad elanud ema juures. Vanemate vaidlus suhtluskorra üle ei tähenda, et lapsed ei ela vaidluse ajal püsivalt kummagi vanema juures või elavad mõlema vanema juures. 8.
  3. Teine väide pole sisuliselt põhjendatud. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma väited (

§ 230lg 1 ls 1).

Seega pidi kostja vaidluse korral tõendama, kui suures ulatuses on ta andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Hagejad avaldasid 30.01.2024 istungil sisuliselt, et alates septembrist ei ole kostja andnud neile muud ülalpidamist peale lasteaiakulude tasumise (dtl 76, ajamärk 00:11:24). Maakohus selgitas samal istungil kostjale ülalpidamiskohustuse osalise täitmise väite tõendamise vajadust (samas ajamärk 00:13:43). Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p 4 teises lõigus õigesti, et kostja esitatud maksedokumendid (dtl 102–106) ei tõenda, kellele konkreetselt neis märgitud tooted soetati, vaid kinnitavad üksnes toodete maksumust teataval ajal. Kostja ei esitanud muid tõendeid lastele vahetu ülalpidamise andmise kohta ega põhjendanud kaebuses, miks tuleks viidatud dokumente hinnata teisiti. Kostja väiteid lastega koos veedetud aja kohta hindab kohus järgnevalt p-des 8.4–8.

  1. 8.
  2. Kolmas väide on õiguslikult ekslik. Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS §-ga 101 ette nähtud minimaalses määras. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RKTKo 27.10.2021, 219-18082, p 11). Seetõttu ei pea seaduses sätestatud minimaalset elatist nõudev hageja tõendama oma vajadusi ja tavalist elulaadi (PKS § 99 lg 1). Kostjal on võimalus näidata ja tõendada, et konkreetse hageja vajadused on kahekordsest miinimummäärast väiksemad. Seda kostja käesoleval juhul ei teinud. Ka kolmanda väite raames esitatud seisukohti lastega koos veedetud aja kohta hindab kohus järgmistes punktides. 8.
  3. Kaebuse neljanda väite ja eelmiste väidete vastavate osade põhjal käsitleb kohus järgmiseks küsimusi seoses laste isa juures viibimisega. PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada 5

(7)proportsionaalselt sama paragrahvi eelnevate sätete alusel arvutatud elatise suurust, kui lahuselava vanema juures viibimise aeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 tähenduses (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7). 8.
  1. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 6 korrektselt, et suhtluskorra vaidluses esialgse õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa seitse ööpäeva kuus. Lõpplahendit ei ole samas asjas seni veel tehtud. Seega jättis maakohus õigesti elatise PKS § 101 lg 6 alusel vähendamata. 8.
  2. Laste tegelikult kostja juures viibimise aega maakohus ei tuvastanud. Kuivõrd see võib siiski anda alust mõista välja väiksemas summas elatis (vt eelmine p 8.5), siis tuleb otsuse põhjendusi täiendada järgnevaga. 8.6.
  3. Hagejad avaldasid 30.01.2024 istungil, et kuni esialgse õiguskaitse määruseni
  4. a novembris suhtles isa lastega kaks korda nädalas ühe tunni kaupa lastekaitse esindaja juuresolekul; seejärel kolm korda nädalas kolme tunni kaupa, millele teise esialgse õiguskaitse määruse järgi lisandus veel üks päev, kusjuures lapsed ei ole isa juures ööbinud (dtl 76, ajamärk 00:11:24). Sisuliselt kinnitasid hagejad, et nende suhtlus kostjaga toimub kooskõlas suhtluskorra vaidluse esialgse õiguskaitse määrustega. Suhtluskorra vaidluse 26.01.2024 määrusega (dtl 96–101) rakendas kohus esialgset õiguskaitset nii, et isa kohtub lastega kolmel päeval nädalas neli tundi (kell 15.30–19.30) ning alates
  5. a viiendast nädalast üle nädala laupäeviti (st alates 03.02.2024) koos ööbimisega (laupäeval kella 10.30-st kuni pühapäeval kella 17-ni). 8.6.
  6. Tõendatud ei ole kostja väited, et lapsed on alates 14.09.2023 viibinud tema juures rohkem kui nähtub hagejate omaksvõtust ja suhtluskorra esialgse õiguskaitse määrusest. Vanemate koostatud tabelist (dtl 50), vanemluskokkuleppe projektist (dtl 51–53), vanemate kirjavahetusest (dtl 54–58), suhtluskorra vaidluse protokollidest (dtl 91–101, 212–216) ega selle vaidlusega seotud kirjavahetusest (dtl 209–211, 217) ei nähtu laste tegelikult isa juures viibimine. 8.6.
  7. Eelneva põhjal tuvastab ringkonnakohus, et lapsed viibisid alates hagi esitamisest kuni 13.11.2023 (esialgse õiguskaitse määrus suhtluskorra vaidluses) isaga 8 t kuus (kaks korda nädalas ühe tunni kaupa), seejärel kuni 26.01.2024 (järgmine esialgse õiguskaitse määrus) 36 t kuus (kolm korda nädalas kolme tunni kaupa) ja veedavad praegu isaga kuni 109 t kuus (kolm korda nädalas nelja tunni kaupa ja kaks nädalavahetust kuus, kumbki 30,5 t). Võttes arvesse kirjeldatud ajavahemike pikkusi (umbes kaks, kaks ja pool ning seitse kuud), kujuneb aasta jooksul keskmiselt kostja juures oldud ajaks 3,15 ööpäeva kuus (≈ (8 × 2 + 36 ×2,5 + 109 ×7) / (2 + 2,5 + 7) / 24). 8.6.
  8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei anna tuvastatud keskmine isa juures viibimise aeg alust vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel. Esiteks võtab kohus arvesse, et hagejad nõuavad minimaalses summas elatise väljamõistmist, aga lapsed ei pea alati leppima ainult seaduses ette nähtud kõige väiksema ülalpidamise määraga. Teiseks on isa kohtumised lastega peamiselt lühiajalised ja isa juures ööbimine moodustab kohtumiste ajast väga väikese osa. Kolmandaks tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse põhjenduste p 8 kolmandas lõigus õigesti, et kostjal kui 14 äriühinguga seotud isikul on piisavalt võimalusi hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. 8.
  9. Vahekokkuvõttena saab märkida, et hagejate kostja juures viibimise aeg ja kaebuse muud väiteid ei anna alust maakohtu otsust muuta ega mõista elatist välja seadusega ette nähtud miinimumist väiksemas summas. Maakohtu arvutusi kostja kahtluse alla ei seadnud ja ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus PKS § 101 sätteid õigesti. 6
(7)
  1. Maakohus mõistis elatise alates hagide esitamisest (14.09.2023) välja igakuise summana ja märkis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 6, et kostja võib makstud elatise ja lasteaiatasu elatise nõudega tasaarvestada. 9.
  2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et mõistes elatise välja alates 14.09.2023, ületas maakohus hagi piire – hagejad nõudsid elatist alates 15.09.
  3. Selle rikkumise (

§ 439) saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes elatise välja alates 15.09.2023.

9.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohustatud vanem saab teha tasaarvestuse lapse elatisnõudega, sest VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Seetõttu on otstarbekas mõista kohtuotsuse tegemisele eelnenud kuude eest elatis välja kindla summana ja tasaarvestuse võimalust ette nägev punkt tuleb otsuse resolutsioonist välja jätta. 9.
  2. Pooled ei vaidle, et kostja tasus mõlema hageja lasteaiatasu summas 71,25 € kuus. Nimetatud summa osas on kostja seega ülalpidamiskohustust täitnud ja seda ei saa temalt enam kohtuotsusega välja mõista. Järelikult on ajavahemikul enne 01.04.2024 hageja I kasuks välja mõistetav elatis 189,08 € kuus (= 260,33 – 71,25) ja seejärel kuni 31.08.2024 on see 216,47 € kuus ( = 287,72 – 71,25). Hageja II osas on samad summad vastavalt 150,03 € (= 221,28 – 71,25) ja 173,31 € (= 244,56 – 71,25). Mõlema hageja osas tuleb maakohtu arvutatud elatise summasid lasteaiatasu võrra kokkuvõtvalt vähendada järgmiselt: ajavahemik 15.09.2023 – 30.09.2023 01.10.2023 – 31.03.2024 01.04.2024 – 31.08.2024 KOKKU hageja I elatis kuus kuid 16 189,08 /30 189,08 6 216,47 5 summa 100,84 1134,48 1082,35 2317,67 hageja II elatis kuus kuid 16 150,03 /30 150,03 6 173,31 5 summa 80,02 900,18 866,55 1846,75 9.
  3. Alates käesoleva kuu algusest tuleb kostjal maksta elatist summas, mille maakohus arvutas välja alates 01.04.2024 ja mis suureneb seaduses määratud ulatuses iga järgmise aasta
  4. aprillist. Nimelt ei saa ülalpidamiseks kohustatud vanem ise otsustada, milliseid laste kulutusi ta kannab vahetult, vaid see otsustusõigus peab jääma vanemale, kelle juures lapsed elavad. Käesoleval juhul saab ema niisiis otsustada, kas ta soovib edaspidi ise korraldada lasteaiatasude maksmise võib loeb selles osas isa elatise maksmise kohustuse täidetuks (vrd nt RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13; RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11).
  5. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kulude sellise jaotuse korral pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 11. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (

§ 654

lg 2² ja

§ 173lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.